Tumedate tundide toetajad saavad seda juttu kuuldemänguna kuulata siin -

https://www.patreon.com/posts/60262852

 

Mu vanaisa Richard oli Merseyside politsei PI. Vabandust, ma olen ise ka politseinik ja pärinen politseinike perest, nii et igasuguste lühendite kasutamine on mulle tavaks saanud. PI tähendab peainspektorit. Tema juhtida oli väike üksus, keda kutsuti kohale tõsisemate- või sarimõrvajuhtumite korral. Ta oli seda ametiposti sihtinud sellest ajast peale, kui ta 60ndatel konstaablina tööle asus ja kui ta selle lõpuks kätte sai, polnud tal plaaniski sellest enam loobuda.

Ta suri eelmisel aastal. Tal oli olnud ilus elu ja surm saabus rahulikult. Võmmi kohta poleks saanud ta paremat surma lootagi. Ta ise oli oma kolleegide leskedele ja lastele teatanud palju halvemaid uudiseid, kui arst oli meile tema surmast edastanud. Kahtlemata oli maailmas palju inimesi, kes olid tema surma soovinud, aga hoolimata nende uhketest ülikondadest ja „kontaktidest“ oli kiireloomuline südame sisekesta põletik neist ette jõudnud. Loodetavasti olid nad tigedad, et bakteriaalne infektsioon oli kahe nädalaga suutnud teha seda, millega nemad polnud kahekümne aasta jooksul hakkama saanud.

Olles ise politseinik, lootsin käia tema jälgedes. Veetsin tunde kammides pööningul läbi tema vanu kaste ja juhtumite kohta tehtud märkmeid. Minu vanaisa tugevus väljendus ülekuulamistoas. Ta polnud mingi Sherlock, kes oleks suutnud kolmesaja meetri kauguselt kahtlusalust profileerida, või paari sekundiga kindlaks teha, et kahtlusalune sooritab mõrvu mõne Shakespeari näidendi alusel. Aga kui ta kahtlusalusega ühes toas viibis, sai ta lõpuks kätte kõik mis vaja.

Leidsin kasti märkmetega, mis pärinesid varastest 90ndatest. Täpsemalt öeldes 1993 aasta varasuvest. Ma olin siis umbes kaheksane. Tagantjärele mõeldes tuleb mulle meelde, et tol suvel olime vanaisaga koos rohkem kui tavaliselt. Ma polnud varem mõelnud, et see oleks kuidagi veider olnud, aga nüüd tabas see mind järsku. Tema ametikoht tähendas töötamist hilistel tundidel ja nädalavahetustel jätmata peaaegu üldse vaba aega. See tähendas kaasaostetud valmistoitu, kohvi ja suurtes kogustes viskit, et vähegi magada saaks. Kuidas oli siis võimalik, et olin kogu suve vanaisaga veetnud? Suve täis jalgrattasõite, jäätist ja loomaaiaskäike. Miks ta tööl polnud?

Kastis olnud paberid käsitlesid peaasjalikult ühte juhtumit. Mõrvajuhtum, mille osas oli vanaisal kindel kahtlusalune. Aga see kast polnud selline kui teised. Enamus kaste olid laitmatult organiseeritud. Need pidid olema, sest igal hetkel võidi ta uuesti välja kutsuda mõne vana juhtumi kohta aru andma. Juhtumeid võidi uuesti avada. DNAga seotud tehnoloogia arenedes uuriti uuesti päris mitut juhtumit ja ta pidi omal ajal kogutud materjale uuesti esitama, nii et ta teadis väga hästi korralikult organiseeritud märkmete väärtust.

Aga see kast oli teistsugune. Juhtum 731-9401 – 17aastase tüdruku, Alice Shebah mõrv.

Kõik märkmed olid käsitsi kritseldatud. Neis puudus kord. Neile omakorda oli peale soditud matemaatilisi valemeid ja veidraid sümboleid. Uurimus deja-vu kohta. Uurimus ussiaukude kohta. Ajas rändamine. Neurolingvistiline programmeerimine. Dimensioonidevaheline rändamine. Alternatiivuniversumid. Sõna „KUIDAS“ oli kritseldatud korduvalt leheservadele, lõikude vahele, kõikjale nagu refrään.

Kuidas kurat oli sel kõigel pistmist ühe 17-aastase tüdruku mõrvaga?

Siis leidsingi ma ümberkirjutise. Transkriptsiooni ühest ülekuulamisest, mis leidis aset mais 1993.

###

„Ülekuulamine seoses juhtumiga 731-9401 – Alice Sebah mõrv. Küsitlus toimub kolmandal mail 1993. Palun öelge lindistuse jaoks oma täisnimi.“

„James Dwade“

„Nonii James, kas te palun ütleksite mulle, kus te olite reede, 19. märtsi õhtul?“

„Te teate kus ma olin.“

„Kas tõesti?“

„Muidugi te teate. Ma olen seda teile siinsamas ruumis mitu korda öelnud.“

„Äkki siis värskendate mu mälu, sest see on esimene kord, kui ma teid küsitlen.“

„Ei ole ja see ei jää ka viimaseks. Aga hea küll, tantsime siis, Inspektor, mina juhin. Sel õhtul läksin vana koolivennaga õhtust sööma. Siis tegime paar napsi Kõbusa Küüliku pubis. Pärast jälitasin Alice Sebah´it, kes samuti pubis oli, koju ja kägistasin ta ära.“

„Te tundute olevat väga innukas üles tunnistama.“

„No kuulge, ma olen seda kuritegu juba 37 korda üles tunnistanud. Kas te tõesti ei mäleta, inspektor?“

„Ma mäletan, et kolm tundi tagasi koputasime teie uksele ja võtsime teid vahi alla ning nüüd tunnistate te mõrva üles. On mul õigus?“

„Ma olen teis pettunud, inspektor. Harilikult olete selleks ajaks juba mõikama hakanud. Kas hommikune kohv jäi täna vahele? No hea küll, hakkame siis otsast peale, kui me peame kõiki oma repliike kordama. Ehk siis tuleb teile meelde.“

„Oma repliike? Mida te sellega...“

„Mina, James Dwade, tapsin Alice Sebah ja te ei suuda seda kunagi tõestada.“

„Aga te just tunnnistasite üles. Ma ei peagi midagi tõestama. Meil on relv, motiiv, võimalus ja nüüd ka ülestunnistus.“

„Jah, aga kolmekümne minuti pärast see ülestunnistus...“

„... kaob, nagu kõik teisedki tõendid, mis meil teie vastu olnud on.“

„Oo, tubli, inspektor. Teile tuli repliik meelde. Mul on nii hea meel. Kartsin juba, et peame selle tüütu jändamise ka 38ndat korda läbi tegema.“

„Mida see tähendab? Kuidas ma teadsin seda öelda? Mis toimub?“

„Ma ju rääkisin. Me peame seda vestlust 38ndat korda. Olge nüüd tubli poiss ja öelge, mis asitõendid teil seekord on, et ma saaksin tagasi minna ja need ära koristada.“

„...“

„Oeh, vaadake, te ei saa mind selle roima eest kunagi kätte. Iga kord, kui te mu kinni võtate, uurin ma välja, mis asitõendid teil minu vastu on, millele te oma juhtumi lahenduse üles ehitate ja millele prokurör pärast kohtus toetub. Siis polegi muud vaja teha, kui lihtsalt tagasi minna ja neist lahti saada.“

„Te ju saate aru, et see on võimatu?“

„Ma olen seda selle lirva pärast juba 37 korda teinud. Ma ei saa aru, kuidas 38-s kord peaks kuidagi keerulisem olema.“

„37 korda?“

„Jah. Seekord olete tublid olnud. Tuleb teile au anda. Kaks aastat tagasi Alisoni juhtumi puhul võttis ainult 14 ringi, enne kui asja korda sain.“

„Alisoni?“

„Just. Mäletate ju Alisoni? Aa, tegelikult võib-olla ka mitte. Ta on nüüd tõenäoliselt mingi lahendamata juhtum, mida sahtlist välja ei võeta. Aga need paar esimest ringi... See oli nii lõbus, kuidas iga ringiga teie süüdistav toon pehmemaks muutus. Põrgusse, sel viimasel korral olite te väga viisakas, kui te oma „olete arreteeritud Alison Plasketti mõrva eest...“ kõnet alustasite. Muidugi siis polnud teil minu vastu ka midagi muud, kui turvakaamera video autost, mida ma oleksin võinud juhtida.“

„Ja mis meil siis varem oli?“

Oh, esimene ring lasin ma lihtsalt asjadel minna. Ma ei püüdnudki midagi koristada. See esimene kord ongi kõige magusam. Alisoni puhul katsetasin ma oma noaoskusi. Ma tahtsin proovida, kui kerge on kedagi pussitada ja meelega põhilistest arteritest ja veenidest mööda lüüa. Ma nägin seda ühes filmis, ma mõtlen meelega mööda löömist ja mulle tundus, et see võib kunagi kasuks tulla. Tuleb välja, et see on päris kuradi keeruline. Uuh, päris korralik segadus oli. 8 pinti verd võib kõlada väikese kogusena, aga vaiba keeras see ikka korralikult perse. Aga jah, ma jätsin sinna noa, oma sõrmejäljed, jalajäljed, kõik mis vähegi võimalik. Ma poleks olnud ilmselgem süüdlane, kui ma oleksin ohvri soolikatega oma aadressi kirjutanud. Aa, see on tegelikult päris hea mõte. Järgmine kord võib seda proovida. Ainult korra.“

„Siis...“

„Siis te olite mu uksele klohmides ikka päris tige. Oh, te isegi virutasite mu pea vastu autoust, kui mind kinni võtsite, te jultunud kelm.“

„Ja siis ehitasime teie vastu juhtumi üles...“

„Ja iga kord kui te seda tegite, teadsin ma täpselt, mida parandada. Esiteks veri, siis DNA. Kandsin kindaid, leidsin parema alibi, vahetasin autosid. Kõik need väikesed asjad, mis teil minu vastu olid. Ma lihtsalt läksin tagasi ja kaotasin need ära, kuni olin puhas nagu prillikivi. Ja teate, mis selle juures kõige parem oli? Ma sain seda lirvat 14 korda tappa. Kurat, kui ma olen välja mõelnud, kuidas puhtalt pääseda, võin seda nii palju kordi kui tahan. Tuhandeid kordi, kui soovin. Miljoneid. Mu isiklik holocaust ühele.“

„Aga siis miks mitte teda säästa? Pärast miljondat korda minna tagasi ja jätta ta ellu?

„Kus selles lõbu on? Siis ma ei viitsiks asjaga alustadagi. Pole ju võimalik mõrvast puhtalt pääseda, kui ohver ikka veel elus on.“

„Aga... kuidas?“

„Miks kuradi pärast peaksin ma teile seda ütlema? Siin istuma ja selgitama, kuidas ma seda teen, et te saaksite välja mõelda, kuidas mind peatada? Kelleks te mind peate? Mingiks Bondi kurikaelaks?“

„Ma võiksin teid ära kägistada. Siin ja praegu.“

„Võiksite, aga te ei tee seda. Kuidas te seda pärast ülemustele seletate? Komistasin ja kukkusin teie käte vahele, kui te parajasti randmeharjutusi tegite? Või ütlete, et tapsite mu sellepärast, et mul on mingi võlujõud? Mis saab teie naisest? Lastest? Lapselastest? Mida nad teevad, kui te olete vangis vahialuse hullu pöörase mõrva eest? Oh, ma juba kujutan ette ajalehepealkirju. The Guardianil oleks pidupäev.“

„Kuidas te teadsite minu...“

„... Naise ja laste kohta? Noo, noo, te unustate, mitu korda me seda vestlust juba pidanud oleme. Mis te arvate, mitu korda te olete mulle rääkinud et „te olete täpselt samasugune tavaline inimene nagu mina“. Liiga palju kordi. Sellega te tavaliselt alustate, kui tõendid on kaudsed. Vahetage plaati, inspektor, mõelge kastist välja mõnikord.“

„Teate, mulle hakkab meelde tulema.“

„Tore, äkki siis ütlete mulle nüüd, mis asitõendid teil seekord minu vastu on, et me mõlemad saaksime oma toimetustega edasi minna. Ma vist olen üsna lähedal, sest eelmine kord klammerdusite te mingi allkorruse naabri sõnade külge, kes oli kuulnud kuidas lirva mu nime ütles, või midagi seesugust.“

„...“

„No kuulge nüüd, mees! Ärge sundige mind jälle kohtusse minema. Ma ei suuda kunagi keskenduda, kui nad neid kuradi naeruväärseid parukaid kannavad. Ma unustan siis alati midagi. Te ainult sunnite mind niimoodi rohkem kordi tagasi minema ja teda rohkem kordi tapma. Öelge mulle. Tehke seda Alice pärast.“

„Aga võib-olla ei meenunud mulle mitte see, kuidas teie vastu juhtumit ehitada, vaid see, kuidas teid peatada.“

„Kas tõesti? Ja kuidas see siis käiks? Mis on meie 38nda tantsu juures erilist?“

„...“

„Tuleb teile au anda, inspektor, see on midagi uut. Hästi tehtud. Ma olin korraks juba kindel, et te pakute mulle kokkuleppemenetlust.“

„...“

„No kuulge, inspektor, ärge olge nii tagasihoidlik. Me oleme juba nii kaua tantsinud, et te nüüd äkki häbelikuks muutuksite.“

„...“

„Kuule Rick, räägi välja. Ära hoia tagasi, muidu ma saan tigedaks. Mul pole aega jälle mingit kohtusaagat läbi käia.“

„...“

„Tõsiselt, kurat, räägi mulle!“

„...“

“Sa ju mõistad, et järgmiseks tulen ma sulle järele? Mõistad? Kui saa mulle ütled, siis ma võib-olla ei võta su ilusat naisukest oma järgmiseks hooraks, kellega lõbutseda.“

„...“

„Sa ajad mind närvi, Rick. Ütle mulle, enne kui ma teen midagi, mida me mõlemad kahetseme.“

„...“

„ÜTLE MULLE, TÜRA...“

Ärakirja lõpp

###

Otsisin kaustikust midagi selle kohta, mis edasi sai. Leidsin vaid paar paberit. Üks neist oli ülekuulamise juures viibinud inspektor Fallows´i tunnnistus.

###

Intervjuu – 0521474 – kuupäev 18. Mai 1993.

Fallows – Juhtumi 731-9401 käigus aset leidnud intsidendi 0521474 asjaolude kirjeldus.

Inspektor Fallowes – Peainspektor R. Haimil puhkes ülekuulatava James Dwade´ga tüli. Kaamera salvestus näitab, kuidas Dwade inspektor Haimi vestluse ajal ründab, mispeale Haim kasutab kahtlusaluse kahjutuks tegemiseks politsei standardvarustuses olevat TASERit. Meditsiinitöötaja manustas sündmuskohal kahtlusalusele rahustuseks 10mg Haloperidoli veeni. Kas sellest kokkuvõtteks piisab?

Peainspektor Haim – Jah. Kahtlusalune käitus vägivaldselt ja näis kannatavat pettekujutelmade all, mille kohaselt suudab ajas rännata. Kergele provokatsioonile reageeris vägivaldselt. Ma pole küll arst, aga ma soovitan ta paigutada vaimsete probleemide tõttu järelvalve alla, kuniks ta on kohtumõistmiseks kõlbulikuks tunnistatud.

Inspektor Fallowes – Veel midagi?

Peainspektor Haim – Jah. Ärge... Lihtsalt hoidke teda rahustite all. Ärge laske tal ennast kokku võtta.

Inspektor Fallowes – Kas te... Te ju ei usu teda, ega?

Peainspektor Haim - ....

Kokkuvõte – Seoses intsidendi vägivaldse iseloomu ja Peainspektor Haimi perekonna suhtes tehtud otseste ähvardustega saadetakse Peainspektor Haim kaheks kuuks tasustatud puhkusele.

***Tunnistuse lõpp***

###

Kaustiku vahel oli veel ainult üks paber. Veel üks raport. Teine juhtum. Mitte minu vanaisa oma.

Juhtum 695-2182; Esimese kategooria mõrv.

Ohver; Alison Plaskett.

Olek; Lahendamata. Tõendite puudumisel.

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0297)