Ülestõusjad ja kodukäijad
Mart Kivastik, Joel Jans, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal, Mart Sander, Kadri Pettai,
Jaagup Mahkra, Mann Loper, Peeter Helme, Tuuli Tolmov, Agur Tänav,
Heinrich Weinberg.
Koostanud Indrek Hargla
Antoloogias
„Ülestõusjad ja kodukäijad“ on kaksteist algupärast novelli,
mis käsitlevad kõige laiemas mõttes elavaid surnuid. Elu pärast
surma, sõnad ja mõtted, mis jõuavad lahkunud inimestelt elavateni,
on oma võimatuses ja poeesias olnud tuhandete kirjandusteoste
inspiratsiooniks. Nüüd uurivad kaksteist Eesti kirjanikku, kuidas
me võiksime tänapäeval tajuda ja tunnetada surma ning seda, mis on
pärast.
Kas ja kuidas on
meie uskumusi mõjustanud teaduse ja tehnoloogia areng, mida võib
endaga kaasa tuua digitaalne taaselustamine või surnute mälestuste
talletamine? Kas inimene võib pärast surma edasi elada virtuaalses
reaalsuses? Mis juhtub siis, kui mingi mõistatuslik jõud
universumis otsustab surnud üles äratada?
Ulmeantoloogias võib
leida klassikalises stiilis etnoõudust, psühholoogilise ghost
story, religioosseid müsteeriume, virtuaalmaailmas toimuvaid
futuristlikke põnevikke, kosmoseulmet ja surnutega suhtleva
detektiivi.
Kirjastus Raudhammas
298 lk
Saladuslik tsaar 6: Viimase vere poole
Maniakkide Tänav, Miikael Jekimov, Laura Loolaid, Joel Jans, Veiko Belials
Legendaarse Eesti ulmesarja eelviimane osa koondab viie kohaliku ulmekirjaniku lühilood.
2013. aastal Eesti ulmeühingu auhinna Stalker võitnud kogumik „Saladuslik tsaar“ pani aluse Eesti ulmes ainulaadsele nähtusele – loodi ühine Eesti-aineline tulevikumaailm, kuhu on panustanud enamik praegu aktiivseid ulmekirjanikke, esitades oma nägemust Eestist ja eestlusest tuhande aasta pärast. Sarja varasemad osad on pälvinud kokku kolm eesti Ulmeühingu Stalkeri auhinda (2013, 2015, 2016). Käesolev kogumik koondab endasse lood Kristians „Mürakas“ Jurmalast, kosmosereisil sündinud mehest.
Autoriteks mitmekordsed stalkerivõitjad ning Kirjanike Liidu liikmed Veiko Belials, Joel Jans (võitis hiljuti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha) ning Maniakkide Tänav. Lisaks võib leida siit kaante vahelt ka hiljutise Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse võitja Miikael Jekimovi ja uue lootustandva autori Laura Loolaiu lühilood.
Kirjastus Lummur
Saturnuse lapsedCharles Stross
Selle raamatu
peategelane on Freya Nakamichi-47. Ta on tulnud kasiinost välja
dirižaabli rõdule ja mõtleb parajasti, kas mitte hüpata alla
sinna Veenuse kaljude suunas, mis peaksid kusagil kolmekümne
kilomeetri pärast vastu tulema, kui temaga hakkavad tüli norima
„uued aristokraadid“, robotimaailma koorekiht, kellest kaks
ulatuvad Freyale vööni. Järgneva võitluse käigus rebib Freya
ühel väikemehel pea otsast, see aga ei takista peal talle ähvardusi
järele karjumast.
Freya on nimelt
robot, konkubiin, erialaks 16. sajandi ungari rahvamuusika. Ta on
ideaalne, täiuslik, aga saatuse julm nali on, et tema eesmärk
muutus mõttetuks umbes 60 aastat enne ta aktiveerimist koos viimase
inimese väljasuremisega. Mis aga ei takista kunagi inimeste poolt
igale poole välja saadetud robotitel oma tegevust jätkamast... ja
nii see tsivilisatsiooni rong kolinal edasi tossutabki.
Raamat on
austusavaldus Robert. A. Heinleinile ja Isaac Asimovile.
Tõlkinud
Iris-Barbara Jeletski
Kaanepilt Scott
Grimando
Sündmuste Horisont
288 lk
Kaoseparalüsaator Bobbie Peers
Midagi on Libateabe
Keskuses mäda. Uued vahibotid on ohjad enda kätte haaranud. William
otsustab põgeneda koos koodipüramiidiga – ainsa relvaga, mis
suudab Abraham Talley peatada. Ent Londoni tänavail varitseb oht,
vahibotid on Williamil kannul ning Abraham Talley hingab talle
kuklasse. William vajab vanade sõprade ja uute vaenlaste abi, et
koodipüramiid turvalisse paika toimetada. Kas see aga õnnestub tal
enne, kui on hilja?
„Kaoseparalüsaator“ on William Wentoni seiklussarja viies raamat. Selles kaasakiskuvas
põnevikus paljastatakse mineviku saladusi, pannakse proovile sõprus
ning võitlus kurjade lüriidiumijõududega on raskem kui iial varem.
Bobbie Peers on
Norra edukamaid lastekirjanikke, kes on William Wentoni sarjaga
saanud laste suureks lemmikuks.
Kirjastus Helios
Tõlkinud Annika
Kupits
Linnutee südamesIlmar Tomusk
Rändajad on
sattunud võõrasse universumisse, kus kõik on natuke nihkes.
Aastaarvuks
märgitakse 3874, kuid koolis õpetatakse, et Maa on lapik ning
seisab kolme elevandi seljas, planeete hoiavad taevakummil inglid ja
Kuu peal elavad koletised. Newtonist ja tema avastustest pole keegi
midagi kuulnud ning kvantfüüsika reeglid ei kehti.
Kogu maad valitseb
karmikäeline Tema Pühadus, keda keegi pole kunagi näinud, kuid
kelle määratud karistused tabavad igaüht, kes julgeb
kooliprogrammis kahelda.
Rändajatel tuleb
välja nuputada, mismoodi vaenulikust maailmast koju tagasi pääseda.
Õnneks on neil kasu teadmistest, mis on füüsikatundidest meelde
jäänud. Võõra universumi ajalugu saab uue suuna ja rändajate
tööl on tulemus, millest nad ei osanud unistadagi.
Raamat kuulub sarja “Ajarändurid”.
Kirjastus Tammerraamat
236 lk
Koidula käsiKärt Hellerma
Kärt Hellerma oskus
sõnu seada on maagiline, just nagu tema loodki. Need ei lase lahti,
vaid mõlguvad meeles veel kaua. Sunnivad heitma pilku taevasse, et
tähele panna pilvede kuju ja kajakaid, vaatama iidset paplit
bussipeatuses hoopis teise pilguga. Hellerma lugudes on sügavust,
vahel lõputultki, nagu näeks ta igal sammul midagi, mida teised ei
näe. Ühtaegu puude taga metsa ja metsas enamat kui puid. Kui
õnnestub lahti lasta ümbritsevast, anda ennast üleni loo
meelevalda, siis võib leida end hoopis teistsugusest reaalsusest.
Jutukogu “Koidula
käsi” kümnest jutust sisaldub viies üleloomulik element või
miski, mida tuleks sellisena tõlgendada. Need jutud on “Seen”,
“Puuvaimude kool”, “Vana kotka jutustus”, “Kajakas” ja
“Viimane patsient”. Viimane lugu on kordustrükk 2014. aasta
Loomingu oktoobrinumbrist.
Kirjastus Tuum
216 lk.
Evelyn Hardcastle’i
seitse surmaStuart Turton
Blackheathi
häärberis toimuval suurel maskiballil tapetakse peretütar Evelyn
Hardcastle … ja see pole esimene kord. Ta on mõrvatud sadu kordi.
Noormees ärkab
metsas, huultel karjatusena naise nimi, keda ta ei tunne. Hullem veel
– tal pole aimugi, kes ta on ja kus ta viibib, või kuidas sinna
sattus. Läheduses kriiskab põgenev naine, kõlab püstolipauk.
Häärberis luurib
ringi halastamatu pussitaja, sadistlik lakei, kes naudib oma ohvrite
hirmutamist. Aga tema ohvrid pole sugugi juhuslikud – see, keda
lakei jahib, on Aiden Bishop.
Aiden on püütud
lõksu kummalisse mõrvamüsteeriumisse, kannul halastamatu mõrtsukas
ning mõistetud korda ühte ja sama päeva aina uuesti, ainsaks
ülesandeks lahendada Evelyn Hardcastle’i mõrv.
Kaheksa päeva.
Kaheksa erinevat keha. Kolm konkurenti. Võimatu ülesanne.
Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Sash
Uusjärv
543 lk
Punane kuninganna 4: SõjatormVictoria Aveyard
Mare Barrow sai
selle valusa õppetunni, kui Cali reeturlikkus ta peaaegu hävitas.
Olles nüüd
otsustanud oma
südant kaitsta ning tagada Punaste ja endasuguste uusvereliste
vabadus, võtab Mare nõuks Norta kuningriik lõplikult hävitada…
alustades kroonist Maveni peas. Kuid ühtegi lahingut ei võideta
üksinda ning enne kui Punased tõusevad kui üks, peab Mare astuma
samale poolele poisiga, kes murdis ta südame, et hävitada poiss,
kes ta vaimu peaaegu murdis. Cali mõjukad hõbeliitlased koos Mare
ja Vereva Valvega osutuvad hirmuäratavaks jõuks. Kuid Mavenit
kannustab nii kõikehaarav sundmõte, et teda ei peata Mare tagasi
saamisel miski – isegi kui selleks tuleb hävitada kõik, mis ja
kes ta teele jäävad. Sõda on lähenemas ja kaalul on kõik, mille
nimel Mare on võidelnud. Kas võidust piisab, et Hõbedased
kuningriigid kukutada? Või sulgetakse väikese Välguplika suu
igaveseks?
Victoria Aveyardi kaasahaarava sarja võimsas lõpplahenduses peab Mare leppima oma
saatusega ja võtma kokku kogu oma väe… sest kõik pannakse proovile, aga sugugi mitte
kõik ei jää ellu.
Kirjastus Pikoprint
Tõlkinud Karin Kull
710 lk
Tuli ja veriGeorge R. R. Martin
Sajandeid enne „Troonide Mängus” aset leidvaid sündmuseid asus Lohekivile
elama Targaryenite Koda, ainus Valüüria Huku üle elanud
loheisandate perekond. „Tuli ja veri” saab alguse legendaarse
Aegon Vallutaja, Raudtrooni loonud valitsejaga ja jätkab selle
ikoonilise trooni nimel võidelnud Targaryenite põlvkondade
elulugudega kuni kodusõjani, mis nende dünastia peaaegu lõhki
kiskus.
Mis Lohede Tantsu
ajal tegelikult aset leidis? Miks oli Valüüria külastamine pärast
Hukku nii ohtlik? Millised olid Maegor Julma kõige hirmsamad roimad?
Milline oli Westeros siis, kui selle taevast valitsesid lohed? Need
on vaid mõned küsimused, mis leiavad vastuse selles Tsitadelli
õpetatud meistri poolt kirja pandud olulises kroonikas.
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Tarmo
Vaarpuu
680 lk