Ülestõusjad ja kodukäijad
Mart Kivastik, Joel Jans, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal, Mart Sander, Kadri Pettai, Jaagup Mahkra, Mann Loper, Peeter Helme, Tuuli Tolmov, Agur Tänav, Heinrich Weinberg.

Koostanud Indrek Hargla Antoloogias „Ülestõusjad ja kodukäijad“ on kaksteist algupärast novelli, mis käsitlevad kõige laiemas mõttes elavaid surnuid. Elu pärast surma, sõnad ja mõtted, mis jõuavad lahkunud inimestelt elavateni, on oma võimatuses ja poeesias olnud tuhandete kirjandusteoste inspiratsiooniks. Nüüd uurivad kaksteist Eesti kirjanikku, kuidas me võiksime tänapäeval tajuda ja tunnetada surma ning seda, mis on pärast.
Kas ja kuidas on meie uskumusi mõjustanud teaduse ja tehnoloogia areng, mida võib endaga kaasa tuua digitaalne taaselustamine või surnute mälestuste talletamine? Kas inimene võib pärast surma edasi elada virtuaalses reaalsuses? Mis juhtub siis, kui mingi mõistatuslik jõud universumis otsustab surnud üles äratada?
Ulmeantoloogias võib leida klassikalises stiilis etnoõudust, psühholoogilise ghost story, religioosseid müsteeriume, virtuaalmaailmas toimuvaid futuristlikke põnevikke, kosmoseulmet ja surnutega suhtleva detektiivi.
Kirjastus Raudhammas

298 lk

Saladuslik tsaar 6: Viimase vere poole
Maniakkide Tänav, Miikael Jekimov, Laura Loolaid, Joel Jans, Veiko Belials

Legendaarse Eesti ulmesarja eelviimane osa koondab viie kohaliku ulmekirjaniku lühilood. 2013. aastal Eesti ulmeühingu auhinna Stalker võitnud kogumik „Saladuslik tsaar“ pani aluse Eesti ulmes ainulaadsele nähtusele – loodi ühine Eesti-aineline tulevikumaailm, kuhu on panustanud enamik praegu aktiivseid ulmekirjanikke, esitades oma nägemust Eestist ja eestlusest tuhande aasta pärast. Sarja varasemad osad on pälvinud kokku kolm eesti Ulmeühingu Stalkeri auhinda (2013, 2015, 2016). Käesolev kogumik koondab endasse lood Kristians „Mürakas“ Jurmalast, kosmosereisil sündinud mehest. Autoriteks mitmekordsed stalkerivõitjad ning Kirjanike Liidu liikmed Veiko Belials, Joel Jans (võitis hiljuti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha) ning Maniakkide Tänav. Lisaks võib leida siit kaante vahelt ka hiljutise Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse võitja Miikael Jekimovi ja uue lootustandva autori Laura Loolaiu lühilood.

Kirjastus Lummur

Saturnuse lapsed

Charles Stross

Selle raamatu peategelane on Freya Nakamichi-47. Ta on tulnud kasiinost välja dirižaabli rõdule ja mõtleb parajasti, kas mitte hüpata alla sinna Veenuse kaljude suunas, mis peaksid kusagil kolmekümne kilomeetri pärast vastu tulema, kui temaga hakkavad tüli norima „uued aristokraadid“, robotimaailma koorekiht, kellest kaks ulatuvad Freyale vööni. Järgneva võitluse käigus rebib Freya ühel väikemehel pea otsast, see aga ei takista peal talle ähvardusi järele karjumast.
Freya on nimelt robot, konkubiin, erialaks 16. sajandi ungari rahvamuusika. Ta on ideaalne, täiuslik, aga saatuse julm nali on, et tema eesmärk muutus mõttetuks umbes 60 aastat enne ta aktiveerimist koos viimase inimese väljasuremisega. Mis aga ei takista kunagi inimeste poolt igale poole välja saadetud robotitel oma tegevust jätkamast... ja nii see tsivilisatsiooni rong kolinal edasi tossutabki.

Raamat on austusavaldus Robert. A. Heinleinile ja Isaac Asimovile.

Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski
Kaanepilt Scott Grimando
Sündmuste Horisont
288 lk

Kaoseparalüsaator

Bobbie Peers

Midagi on Libateabe Keskuses mäda. Uued vahibotid on ohjad enda kätte haaranud. William otsustab põgeneda koos koodipüramiidiga – ainsa relvaga, mis suudab Abraham Talley peatada. Ent Londoni tänavail varitseb oht, vahibotid on Williamil kannul ning Abraham Talley hingab talle kuklasse. William vajab vanade sõprade ja uute vaenlaste abi, et koodipüramiid turvalisse paika toimetada. Kas see aga õnnestub tal enne, kui on hilja?
„Kaoseparalüsaator“ on William Wentoni seiklussarja viies raamat. Selles kaasakiskuvas põnevikus paljastatakse mineviku saladusi, pannakse proovile sõprus ning võitlus kurjade lüriidiumijõududega on raskem kui iial varem.
Bobbie Peers on Norra edukamaid lastekirjanikke, kes on William Wentoni sarjaga saanud laste suureks lemmikuks.

Kirjastus Helios
Tõlkinud Annika Kupits

Linnutee südames

Ilmar Tomusk

Rändajad on sattunud võõrasse universumisse, kus kõik on natuke nihkes.
Aastaarvuks märgitakse 3874, kuid koolis õpetatakse, et Maa on lapik ning seisab kolme elevandi seljas, planeete hoiavad taevakummil inglid ja Kuu peal elavad koletised. Newtonist ja tema avastustest pole keegi midagi kuulnud ning kvantfüüsika reeglid ei kehti.
Kogu maad valitseb karmikäeline Tema Pühadus, keda keegi pole kunagi näinud, kuid kelle määratud karistused tabavad igaüht, kes julgeb kooliprogrammis kahelda.
Rändajatel tuleb välja nuputada, mismoodi vaenulikust maailmast koju tagasi pääseda. Õnneks on neil kasu teadmistest, mis on füüsikatundidest meelde jäänud. Võõra universumi ajalugu saab uue suuna ja rändajate tööl on tulemus, millest nad ei osanud unistadagi.

Raamat kuulub sarja “Ajarändurid”.
Kirjastus Tammerraamat
236 lk

Koidula käsi

Kärt Hellerma

Kärt Hellerma oskus sõnu seada on maagiline, just nagu tema loodki. Need ei lase lahti, vaid mõlguvad meeles veel kaua. Sunnivad heitma pilku taevasse, et tähele panna pilvede kuju ja kajakaid, vaatama iidset paplit bussipeatuses hoopis teise pilguga. Hellerma lugudes on sügavust, vahel lõputultki, nagu näeks ta igal sammul midagi, mida teised ei näe. Ühtaegu puude taga metsa ja metsas enamat kui puid. Kui õnnestub lahti lasta ümbritsevast, anda ennast üleni loo meelevalda, siis võib leida end hoopis teistsugusest reaalsusest.
Jutukogu “Koidula käsi” kümnest jutust sisaldub viies üleloomulik element või miski, mida tuleks sellisena tõlgendada. Need jutud on “Seen”, “Puuvaimude kool”, “Vana kotka jutustus”, “Kajakas” ja “Viimane patsient”. Viimane lugu on kordustrükk 2014. aasta Loomingu oktoobrinumbrist.

Kirjastus Tuum
216 lk.

Evelyn Hardcastle’i seitse surma

Stuart Turton

Blackheathi häärberis toimuval suurel maskiballil tapetakse peretütar Evelyn Hardcastle … ja see pole esimene kord. Ta on mõrvatud sadu kordi.
Noormees ärkab metsas, huultel karjatusena naise nimi, keda ta ei tunne. Hullem veel – tal pole aimugi, kes ta on ja kus ta viibib, või kuidas sinna sattus. Läheduses kriiskab põgenev naine, kõlab püstolipauk.
Häärberis luurib ringi halastamatu pussitaja, sadistlik lakei, kes naudib oma ohvrite hirmutamist. Aga tema ohvrid pole sugugi juhuslikud – see, keda lakei jahib, on Aiden Bishop.
Aiden on püütud lõksu kummalisse mõrvamüsteeriumisse, kannul halastamatu mõrtsukas ning mõistetud korda ühte ja sama päeva aina uuesti, ainsaks ülesandeks lahendada Evelyn Hardcastle’i mõrv.
Kaheksa päeva. Kaheksa erinevat keha. Kolm konkurenti. Võimatu ülesanne.
Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Sash Uusjärv
543 lk

Punane kuninganna 4: Sõjatorm

Victoria Aveyard

Mare Barrow sai selle valusa õppetunni, kui Cali reeturlikkus ta peaaegu hävitas. Olles nüüd
otsustanud oma südant kaitsta ning tagada Punaste ja endasuguste uusvereliste vabadus, võtab Mare nõuks Norta kuningriik lõplikult hävitada… alustades kroonist Maveni peas. Kuid ühtegi lahingut ei võideta üksinda ning enne kui Punased tõusevad kui üks, peab Mare astuma samale poolele poisiga, kes murdis ta südame, et hävitada poiss, kes ta vaimu peaaegu murdis. Cali mõjukad hõbeliitlased koos Mare ja Vereva Valvega osutuvad hirmuäratavaks jõuks. Kuid Mavenit kannustab nii kõikehaarav sundmõte, et teda ei peata Mare tagasi saamisel miski – isegi kui selleks tuleb hävitada kõik, mis ja kes ta teele jäävad. Sõda on lähenemas ja kaalul on kõik, mille nimel Mare on võidelnud. Kas võidust piisab, et Hõbedased kuningriigid kukutada? Või sulgetakse väikese Välguplika suu igaveseks?
Victoria Aveyardi kaasahaarava sarja võimsas lõpplahenduses peab Mare leppima oma
saatusega ja võtma kokku kogu oma väe… sest kõik pannakse proovile, aga sugugi mitte kõik ei jää ellu.

Kirjastus Pikoprint
Tõlkinud Karin Kull
710 lk

Tuli ja veri

George R. R. Martin

Sajandeid enne „Troonide Mängus” aset leidvaid sündmuseid asus Lohekivile elama Targaryenite Koda, ainus Valüüria Huku üle elanud loheisandate perekond. „Tuli ja veri” saab alguse legendaarse Aegon Vallutaja, Raudtrooni loonud valitsejaga ja jätkab selle ikoonilise trooni nimel võidelnud Targaryenite põlvkondade elulugudega kuni kodusõjani, mis nende dünastia peaaegu lõhki kiskus.
Mis Lohede Tantsu ajal tegelikult aset leidis? Miks oli Valüüria külastamine pärast Hukku nii ohtlik? Millised olid Maegor Julma kõige hirmsamad roimad? Milline oli Westeros siis, kui selle taevast valitsesid lohed? Need on vaid mõned küsimused, mis leiavad vastuse selles Tsitadelli õpetatud meistri poolt kirja pandud olulises kroonikas.
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Tarmo Vaarpuu
680 lk