Ulmestaar

Pärisnimega Erkki Laanemets, ulmikute ja larparite hulgas ka Arcanariks kutsutud. Elan Tartu lähedal metsa sees, tegelen umbes kõige nohiklikuga mida leida annab - rollimängud, arvutimängud, raamatud, lauamängud jne. Tööalaselt olen pikalt erinevates tarkvaraettevõtetes leiba teeninud - alates tech writerist kuni IT juhini ja tootejuhini. Muid rolle ka sinna vahele, aga arendaja pole kunagi olnud, programmeerimispisikut pole saanud. Kasvatan kahte tütart ja kahtesada pirnipuud.

Need, kes mind teavad, arvavad et ma loen jaburalt palju. Tegelikult on see täiesti tõsijutt. Ma ei loe küll selles ulatuses nagu Vanadel Headel Aegadel, kui olin õpilane või tudeng, ning mul oli selleks päriselt aega, aga 500-700 raamatut aastas peaks praegu ikka ära tulema. Ma poleks seda lõiku siia isegi kirjutanud, aga Metsavana arvas, et üldsus peaks teadma.
Selle masstarbimise miinuseks on tarvidus sukelduda järjest kummalisema sisu suunas. Lisaks võib olla raske meeles pidada, mida täpselt ma mingi raamatu kohta arvasin. Vaba aja kahanemisel olen ka märganud, et filmimeediat tarbin järjest vähem - filmi vaatamine raamatu lugemise asemel tundub kole ebaefektiivne.


1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?

Praegu hetkel loen võrdlemisi kummalist veebiraamatut nimega Worth a Candle. Tegu on D&D põhise LitRPG žanri esindajaga. Teda on hetkeks kirjutatud paari tuhande lehekülje jagu - ning RoyalRoad saidil täitsa tasuta saadaval. 

Mulle ta täitsa meeldib - seal on omajagu mõtlemist seiklusnarratiivi olemuse kohta, ning milline oleks elu maailmas mida juhib Dungeon Master. Tegu ei ole publitseeritud autoriga, kirjanduse mõttes pigem sinna B+ kategooriasse. Aga kui rollimängud meeldivad, siis julgen soovitada.
Mängimise kohta on lihtsam vastata. Tulin just maha jaburalt Stellarise maratonilt - nende viimane Federations laiend on täitsa muhe. Praegu jätkan Fallout 76 ning XCOM2 lainel.
Vaadanud...ei ole mitte midagi ulmelist. Viimane sari, mida siiralt nautisin, oli täiesti mitteulmeline Bletchley Circle. Suht sama kõrge koha peal oli ka Miss Fisher's Murder Mysteries. Aeg-ajalt tekib ikka tahtmine krimivajadust ka sügada.


2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?

Ma olen üsna valimatu lugeja. Kõige lihtsam on mind eemale peletada viletsa lauseehitusega ja keelekasutusega - aga kui mingi elementaarne miinimumstandard on olemas, siis ma neelan selle raamatu ära ja liigun järgmist otsima.

Ei pea isegi tingimata olema vilets keelekasutus, osade autorite lähenemine keelele lihtsalt ei sobi. Dan Simmons on hea näide - sisu oli super, aga iga lause üksikuna oli puhas piin mu jaoks. Samas mõni teine autor võib kirjutada puhast saasta, aga kui nauditavalt ta seda teeb...
Mulle meeldivad pikad sarjad - sealt saan ikka raamatu tunde kätte, muidu lõpeb enne ära kui tegelased meeldima jõuavad hakata.


3. Kolm lemmikut (juttu, raamatud, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.

Lemmikuid on kole palju - aga toon mõned välja mida tahaksin jagada.

1. David Weber - military sci-fi guru, kes armastab ohtralt poliitilist ja majanduslikku tausta ka oma juttudele lisada. Mitte igaühele - tean paari military sci-fi armastajat, kelle jaoks on tema raamatutes liiga palju poliitikat. Lisaks kipub natukene Mary-Sue'ismi langema - aga nauditav minu jaoks siiski. Ning tema Honorverse sari on suurepärane selleks, et illustreerida, mismoodi tehnoloogia areng mõjutab sõjadoktriini
2. Simon R. Greene - kui sulle meeldivad raamatud, mis koosnevad ainult badassery'st selle parimas mõttes - siis Greene on autor sinu jaoks! Olgu tema Deathstalker sari (sci-fi), Nightside (urban fantasy) või Forest Kingdom/Hawk&Fisher (fantasy) - badassery on ühine nimetaja.
3. John Conroe - urban fantasy autor, kes ehk liiga laialt tuttav ei ole. Tema Demon Accords sari on hea näide maskuliinsest urban fantasy'st.
4. PirateAba - The Wandering Inn. Seda sarja on raske kirjeldada. Ta vist on GameLit žanris - aga kuidagi tema tekst klikkab. Sari on pigem aeglane - aga minu jaoks äärmiselt lahe.


4. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?

Usun, et minu ulmearmastus sai ikka alguse kodusest raamaturiiulist. Kõik toona saadaolevad klassikud olid seal ju olemas - armas Mirabilia sari, Seiklusjutte Maalt ja Merelt, pudenevate kaantega Lilled Algernonile - ei tohiks kedagi üllatada.

Sealt edasi tuli Annelinna raamatukogu, siis linnaraamatukogu. 12-aastaselt liikusin üle venekeelse ulme lugemisele, sest eestikeelsed raamatud olid lihtsalt otsas.
Kui sain 18, oli ingliskeelne ulme muutunud vabalt saadavaks, sealt edasi pole puudust pidanud kannatama.


5. On sul lemmikloomi?

Peale 200 pirnipuu on väiksemas aianurgas 70 kirsipuud, kuid fauna esindajatest on meil suur oranž õuekass (praegu mitmendat nädalat MIA) - võib-olla kohtus rebasega, keda ta ära süüa ei jaksanud. Muid loomi ei ole ega tule - lapsed katavad selle vajaduse kuhjaga.


Stalker 2020

Eesti Ulmeühing kuulutab välja ulmeauhinna Stalker 2020 lõpphääletuse eelmisel aastal ilmunud ulmeteoste põhjal. Hääletamiseks tuleb reastada kategooria kolm paremat.

Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.

Paremusjärjestused tuleb reastada vastavas hääletuskeskkonnas.

Hääletus algab 16. 04. 2020 ja lõpeb 12. 07. 2020 kell 12.07

Nimekirju saab väljaspool hääletuskeskkonda vaadata ka siin:

http://ulme.ee/veeb/?page_id=9804&lang=et.

See info on üleval ka Ulmeühingu kodulehel. Levitage sõna!


Ulmeantoloogia "Ülestõusjad ja kodukäijad" esitlus.


Erakorraline aeg nõuab erakordseid meetmeid, seepärast esitletakse uut Indrek Hargla koostatud ulmekogumikku „Ülestõusjad ja kodukäiad” 4 mai kell seitse keskkonnas Zoom.

Vt. ka ürituse info Facebook'is: 

https://www.facebook.com/events/231340088096738/



HÕFF toimub tänavu internetis

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival kolib koroonaviiruse tõttu internetti, Elisa uhiuuele veebiplatvormile Elisa Stage.

8.–10. maini toimuv Baltikumi suurim žanrifilmide festival on esimene traditsiooniline kultuurifestival Eestis, mis kogu ulatuses internetti kolib.

„Teadmata, mida toob tulevik, otsustasime korraldada tänavuse festivali virtuaalselt,” ütles HÕFFi juht Helmut Jänes.

Kolme päeva jooksul jõuab vaatajate ette ligemale 20 pikka õudus-, ulme- ja põnevusfilmi rohkem kui kümnest riigist. Internetis leiab aset ka Euroopa lühikeste õudus- ja fantaasiafilmide konkurss, mille võitja hakkab kandideerima Méliès d’Ori ehk Kuldse Mélièsi nimelisele Euroopa parima fantaasiafilmi auhinnale.

Festival leiab aset koostöös telekommunikatsiooniettevõttega Elisa, kelle uue internetiplatvormi Elisa Stage kaudu jõuavad filmid publikuni.

Elisa TV-valdkonna juhi Silver Soomre sõnul on Elisa eesmärk pakkuda praeguses olukorras veel paremaid võimalusi meelelahutuse nautimiseks ja sealhulgas festivalide külastamiseks. „Kui seni pidi soovija leidma viisi, kuidas Haapsallu kohale minna, siis tänavu võib HÕFFi kvaliteeti nautida otse koduselt diivanilt üle terve Eesti. Tänu meie platvormile saavad sellest osa ka need inimesed, kes pealinnas või tõmbekeskustes ei ela. Artistidele ja festivalikorraldajatele annab platvorm võimaluse pakutav nii nüüd kui ka tulevikus maksimaalse vaatajaskonnani viia,” ütles ta.

Lisaks filmidele pakub HÕFF vaatamiseks seansijärgseid intervjuusid autoritega, ettekandeid ja temaatilisi vestlusringe, samuti võimalust esitada ise režissööridele küsimusi, kommenteerida nähtut ja suhelda sotsiaalvõrgustiku kaudu teiste vaatajatega.

Helmut Jänese sõnul töötab kogu meeskond selle nimel, et tänavune HÕFF ei muutuks tavaliseks virtuaalseks videolaenutuseks, vaid säilitaks võimalikult palju oma unikaalselt lahedast atmosfäärist. „Üritame nii palju kui võimalik edasi anda ühe filmifestivaliga kaasaskäivat emotsiooni, lootes, et järgmisel aastal saame filme näidata taas suurel kinoekraanil – seal, kus on filmi õige koht,” ütles ta.

Festivalifilmid on nähtavad ainult Eestis, vaatamiseks ei pea olema Elisa klient ja osta saab nii üksikpileteid kui passe. Eelmüügist passi ostnud inimestele tagastatakse soovi korral raha.

Erilise tähelepanu all on tänavusel festivalil Eesti žanrifilm, uued žanrifilmiregioonid ja H. P. Lovecrafti looming. Kogu kava ja piletihinnad avalikustatakse lähiajal. Oodata on üllatusi.

15. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali korraldavad PÖFF, Haapsalu linn, Haapsalu kultuurikeskus ja Elisa.


Galaxy 42 ja Reaktor

17 aprill kell seitse õhtul toimus zoomi vahendusel Rumeenia ulmeklubi "Galaxy 42" virtuaalkogunemine, kus Reaktori kauaaegne toimetaja Ove Hillep jutustas tehnilistest viperustest hoolimta natuke Reaktorist ning Estconist. Kõik huvilised saavad seda nüüd ka järelkuulata. Ove jutt algab umbes 35-ndast minutist

https://galactic.one/gi-nr-66-inregistrarea-intalnirii-publice-online-a-clubului-sff-g42-din-17-aprilie-2020/


Virtuaalsed ulmekirjutamise töötoad


Nii nagu teise ja kolmanda reede kogunemised, on ka kirjutamise töötoad eriolukorra ajal Discordi vahendusel toimunud. Igaühele selline minimalistlik-imaginaarne raamistus muidugi ei sobi ja pelgalt enesedistsipliini korras meeldetuletus ei hakka kunagi asendama päris kogunemisi. Siiski oleme kuu jooksul kamba peale saanud kirja ja tõlgitud tuhandeid, ehk isegi kümneid tuhandeid sõnu. Tänud kõigile :)




Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.9600)