jyrka 2

Kõik ju teavad, et ulmekirjanduse kuldaeg oli 1930ndate lõpust kuni 1940ndate lõpuni... kui mitte kõik, siis paljud küll... et on taoline kokkulepe. Aga on ka autoreid, uurijaid, kes väidavad, et ulmekirjanduse tõeline kuldaeg oli hoopis XX sajandi 50ndail. Mõningane alus taoliseks mõttekäiguks ju on...

1.

1950ndail sai hoo sisse ulmeraamatute kirjastamine. Alguses küll fännide loodud väikekirjastused, mis taasavaldasid ajakirjades ilmunud romaane ja jutte korralike kõvakaaneliste köidetena. Hiljem hakkasid suurkirjastused neist pehmekaanelisi tegema ning üldse ulmet üha rohkem ja rohkem avaldama. Hakkas ka ilmuma originaalraamatuid ehk siis tekste, mida varasemalt ajakirjades polnudki ilmunud.

2.

Sel kümnendil domineerisid USA ajakirjaulmeturul kaks uut tulijat – „Galaxy Science Fiction” ja „The Magazine of Fantasy & Science Fiction”. Esimene pani rõhku nn pehmetele teadustele ja ühiskonnakriitikale, teine aga eelkõige tekstide üldkirjanduslikule tasemele. Esimene avaldas lisaks ka romaanisarja, või oleks õigem öelda, et lisaks põhiajakirjale oli veel ka paralleelajakiri „Galaxy Novels”. Teine aga tegi üle maailma hulga tehinguid, mille tulemusena hakkasid paljudes keeltes ilmuma ajakirja sõsarväljaanded, kus tõlgetena ilmusid emaajakirjas ilmunud tekstid. Eks taolisi võõrkeelseid tütarväljaandeid oli paljudel USA ulmeajakirjadel, aga kõige aktiivsem oli siiski „The Magazine of Fantasy & Science Fiction”. Üsna sageli juhtus nii, et USA ulmeajakirja rahvuskeelne versioon sai kohaliku ulme katalüsaatoriks, kus lisaks tõlkelugudele hakkas ilmuma kohalike autorite looming, mis teinekord moodustas ajakirja sisust pea poole. Neid sõsarväljaandeid ilmus Argentiinast Rootsini, aga kõige edukam oli prantsuskeelne „Fiction”, mis ilmus järjepanu pea nelikümmend aastat ning mille mõju prantsuskeelse ulme arengule on ilmvõimatu üle hinnata.

3.

Sel kümnendil toimus ka rahvusulme tõus. Eks väljaspool inglise keelt on kogu aeg ulmet kirjutatud, kuid angloulme tõlgete ja kohaliku kirjanduse mõjude segunemisel kerkis sageli esile autoreid, kes ei jäänud milleski alla anglostaaridele, olles samas omanäolised. Eelkõige muidugi poolakas Stanisław Lem, aga ka austerlane Herbert W Franke, prantslased Francis Carsac, Stefan Wul ja Charles (ja Nathalie) Henneberg – kui nimetada vaid kõige tuntumad.

4.

Kosmoseajastu algusest ei saa samuti mööda, sest Sputnik ning venelaste Ivan Jefremovi ja vendade Strugatskite teedrajavad tekstid andsid korraliku arengutõuke nii vene nõukogude, kui ka sotsialistlike satelliitriikide ulmele.

5.

1950ndates on ka angloulme uue laine algus, täpsemalt Brian Aldiss ja J. G. Ballard, kes debüteerisid ulmes vastavalt siis 1955. ja 1956. aastal. Loomulikult oleks lihtsustus kogu uue laine algus vaid neile kahele taandada, aga nemad alustasid esimestena ja kohe sellega, kuhu teised samm-haaval jõudsid.


*


Loetletud viie punkti põhjal võib ju küpsest kuldajast rääkida küll. Iseküsimus, kas peaks? On ju öeldud, et ulmekirjanduse kuldaeg on siis, kui lugeja on teismeline ning need autorid, kes tahavad kuldaega 1950ndatesse paigutada, on just sellised, kelle teismeiga sinna kümnesse jäi...

Kui aga vaadata alljärgnevat nimekirja siis võib ju täitsa mõista neid, kes tahavad kuldaja just sellesse aastakümnesse tõsta...


Aastail 1950–1959 ilmunud ja eesti keelde tõlgitud ulme

Kōbō Abe - Härra S. Karma kuritöö (1951) lühiromaan

Kōbō Abe - Neljas jääaeg (1958–59)

Aapeli -Vinski-1- Üle linna Vinski (1954) lühiromaan

Aapeli -Vinski-2- Vinski ja Vinsentti (1956, kog «Vinski lood») lühiromaan

Isaac Asimov - Mina, robot (1950) kogumik

Isaac Asimov -Asum-1-1- Asum (1951)

Isaac Asimov -Asum-1-2- Asum ja Impeerium (1952)

Isaac Asimov -Asum-1-3- Teine Asum (1953)

Isaac Asimov -Impeerium-1- Kosmosehoovused (1952)

Isaac Asimov -Impeerium-2- Kivike taevas (1950)

Isaac Asimov -Impeerium-3- Tähed kui tolmukübemed (1951)

Isaac Asimov -Robokrimi-1- Teraskoopad (1954)

Isaac Asimov -Robokrimi-2- Alasti päike (1957)

Isaac Asimov - Igaviku lõpp (1955)

Isaac Asimov - Üheksa homset (1959) kogumik

Ray Bradbury - Marsi kroonikad (1950) kogumik

Ray Bradbury - 451° Fahrenheiti (1953)

Italo Calvino - Olematu rüütel (1959) lühiromaan

Francis Carsac - Tulnukad eikusagilt (1954)

Arthur C. Clarke - Lapsepõlve lõpp (1953)

Arthur C. Clarke - Linn ja tähed (1956)

Philip K. Dick - Vilistaja metsas (1953) kogumik

Philip K. Dick - Poodud võõras (kogumik)

William Golding - Kärbeste jumal (1954)

Robert A. Heinlein - Nukkude isandad (1951)

Robert A. Heinlein - Topeltstaar (1956)

Robert A. Heinlein - Uks suvesse (1956)

Robert A. Heinlein - Galaktika kodanik (1957)

Robert A. Heinlein - Tähesõdalased (1959)

August Jakobson - Šaakalid (1951) näidend

Ivan Jefremov - Andromeeda udukogu (1957)

Ivan Jefremov - Cor Serpentis (1959) lühiromaan

Fjodor Kandõba - Kuum maa (1950)

Bernard Kangro - Taeva võtmed (1956)

Aleksandr Kazantsev - Polaarunistus (1956)

Lazar Lagin - Vanake Hottabõtš (1952)

Stanisław Lem - Ijon Tichy kosmoserändude päevikud (1957) kogumik

Stanisław Lem - Eeden (1958)

C. S. Lewis -1- Imetegija õepoeg (1955)

C. S. Lewis -2- Lõvi, nõid ja riidekapp (1950)

C. S. Lewis -3- Hobune ja tema poiss (1954)

C. S. Lewis -4- Prints Caspian (1951)

C. S. Lewis -5- Koiduränduri teekond (1952)

C. S. Lewis -6- Hõbetool (1953)

C. S. Lewis -7- Viimane lahing (1956)

Nikolai Lukin - Leiutise saatus (1951)

Georgi Martõnov - 220 päeva tähelaevas (1955)

Nikolai Nossov - Totu ja ta sõprade seiklused (1954)

Nikolai Nossov - Totu Päikeselinnas (1958)

Vadim Ohhotnikov - Teed sügavusse (1950)

Vadim Ohhotnikov - Esimesed sammud (1953)

Vjatšeslav Palman - Eršoti kraater (1957)

Juan Rulfo - Pedro Páramo (1955) lühiromaan

Viktor Saparin - Uus planeet (1950) kogumik


Clifford D. Simak - Mängud ajas (1950)

Clifford D. Simak - Linn (1952)

Arkadi Strugatski - Boriss Strugatski - Purpurpunaste pilvede maa (1959)

Vassili Zahhartšenko - Teekond homsesse (1952) essee

Ilmar Talve - Maja lumes (1952)

J. R. R. Tolkien -Sõrmuste-isand-1- Sõrmuse vennaskond (1954)

J. R. R. Tolkien -Sõrmuste-isand-2- Kaks kantsi (1954)

J. R. R. Tolkien -Sõrmuste-isand-3- Kuninga tagasitulek (1955)

Vercors - Ebaloomad (1952)

Kurt Vonnegut - Isemängiv klaver (1952)

Kurt Vonnegut - Titaani sireenid (1959)

John Wyndham - Trifiidide päev (1951)

John Wyndham - Kraken ärkab (1953)

John Wyndham - Krüüsalised (1955)

John Wyndham - Midwichi käod (1957)


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0496)