KUU KOSMOS: "Apollo 5" (9. veebruar)
"Apollo 5" oli ameeriklaste kosmoseprogrammi mehitamata lend ja esimene, mis sisaldas kuumoodulit. Kuna kuundumist polnud ette nähtud, siis kaalu kokkuhoidmiseks ei pandud kuumoodulile jalgu alla. Alguses läks kõik korralikult. Pärast kaht tiiru käivitati laskumismootorid, kuid kõigest 4 sekundit hiljem lülitas tarkvara mootori välja, sest taipas, et kosmoselaev ei liigu nii kiiresti kui oodatud. Arvatavasti üks klapp lekkis, olukorda raskendas asjaolu, et starditi pooltühjade kütusepaakide, akude ja hapnikupaakidega. Programmeerijad saanuks seda tarkvaras ette näha, aga neile ei öeldud, et oleks vaja. Kui see juhtunuks mehitatud lennuga, saanuks astronaudid olukorda analüüsida ja otsustada, kas mootor uuesti käivitada või ei. Lennujuhtimiskeskus andis laevale uued ülesanded ning need täideti nõnda edukalt, et NASA otsustas, et kuumoodulit pole vaja rohkem testida. "Apollo 7" oli juba mehitatud lend ja see toimus veel samal aastal.
https://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_5
KUU ARVUTIMÄNG: "Final Fantasy XIII-2" (10. veebruar)
"Final Fantasy XIII-2" on "Square Enixi" rolli-videomäng 2011. aastast, otsene järg 2009. aasta rollimängule "Final Fantasy XIII". Mängitavad peategelased on esimese osa peategelase Lightningi õde Serah Farron ja kaugest tulevikust pärinev noormees Noel Kress. Serah' kodulinna ründavad koletised ning Noeli koduvikus 700 aastat hiljem on samuti paha elada. Nad hävitavad koletisi ja esemeid, mis on oma ajast väljaspoole sattunud. Ühtlasi loodab Noel juhtida aja teise lõime, mis tema koduviku paremaks muudaks. Mängu graafika põhistiil on sürrealism ning kunstnikud juhindusid Salvador Dali ja Giorgio de Chirico loomingust. Jaapani kriitikud rääkisid mängust ülivõrdes ja lääne kriitikutele meeldis mäng samuti. Kiideti mängumõnu, graafikat ja lineaarsuse puudumist, seevastu sündmustikku nimetasid lääne kriitikud segadusseajavaks ja nõrgaks. 2013/4 valmis mängule järg "Lightning Returns: Final Fantasy XIII".
https://en.wikipedia.org/wiki/Final_Fantasy_XIII-2
KUU FILM: "Kosmoseseeme" (16. veebruar, 55. aastapäev)
"Kosmoseseeme" on "Star Treki" 1. hooaja 22. episood. Esilinastus toimus juba 55 aastat tagasi 16. veebruaril 1967. "Enterprise" avastab kosmosest triivimas laeva "Botany Bay". Seal on 84 inimest peaaegu 200 aastat maganud. Aja jooksul on neist 12 surnud. Nende juht Noonien Singh kutsub ennast khaaniks ja püüab "Enterprise'i" üle võtta – arusaadavalt ebaõnnestunult. "Botany Bayl" on kõik aretatud üliinimesed, kes lõpuks jäetakse karmi kliimaga planeedile asunikeks. Niihästi kaasaegne kui tänapäeva kriitika kiitis ja Noonien Singhi sai "Star Trekis" aeg-ajalt näha edaspidigi. Peainsener Montgomery Scott sai sedavõrd kiita, et tema roll muutus varasemast hoopis suuremaks. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kui esialgu kuulutas Gene Roddenberry ennast selle episoodi stsenaristiks ja Gene Cooni kaasstsenaristiks, siis Ameerika Stsenaristide Gild polnud nõus, tänapäeval antakse Coon peastsenaristiks ja Carey Wilber kaasstsenaristiks, Roddenberryt ei mainitagi.
.jpg "Fantasy Island Ricardo Montalban (cropped)")
https://en.wikipedia.org/wiki/Space_Seed
KUU TULNUKAS: Ur-Quan (17. veebruar)
Ur-Quan on röövloomadest tulnukröövikute liik Star Controli maailmas. Nad debüteerisid sarja esimeses mängus 1990, kus nad on põhipahalased ja juhivad galaktikaimpeeriumit, mis püüab Maad orjastada. Teises mängus "Star Control II" avatakse nende tausta: nad on endised orjad, kes oma isandad ülestõusuga kukutasid ja vandusid oma vabadust vihaselt kaitsta. Mängu ajal puhkeb nende kodusõda, mis annab maalastele võimaluse nad hävitada. Mängus "Star Control III" on nad juba inimeste liitlased ja võitlevad ühise vaenlase vastu. Neid on korduvalt nimetatud parimateks pahalasteks videomängudes, sest nende masohhistlik ja väga kurb ajalugu muudab nad vägevateks vaenlasteks. Ur-Quanid aitasid kaasa "Star Controli" äriedule ja "Star Control II" on nimetatud sageli kõigi aegade parimate mängude edetabelis. Viimast korda esinesid Ur-Quanid 2002. aasta avatud lähtekoodiga mängus "Ur-Quani isandad".
https://en.wikipedia.org/wiki/Ur-Quan
KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: duriavenaator (23. veebruar)
Duriavenaator on teropoodide hulka kuuluv saurus, kes elas Inglismaal 168 miljonit aastat tagasi, kuuludes niisiis varaste teropoodide sekka. Teropoodid on üldiselt lihasööjad röövloomad ja minu esimene mõte pealuud nähes oli «Oh sa, kus on alles hambad!» Ta oli 5–7 meetrit pikk ja tonniraskune, niisiis keskmise suurusega teropood. Kõik teadaolevad teropoodid kõndisid kahel jalal, duriavenaatori esijalad olid taandarenenud käteks. Välimuse kirjeldusest hõlmab lõviosa hammaste kirjeldus. Hambad on saagja servaga. Kui märksa suurema türannosauruse hambad on enam-vähem ühesugused, siis duriavenaatoril leidub mitmesuguseid hambaid, nii et tema eluviis oli vist teistsugune, on oletatud, et ta varitses saaki.
https://en.wikipedia.org/wiki/Duriavenator
KUU KIRJANDUS: "Beowulfi" mõju Keskmaale (25. veebruar)
Tolkien oli elukutseline filoloog, kes mitmele oma loomingus leiduvale liigile mõtles oma keele välja. "Beowulfi" tundis ta hästi: ta oli Oxfordi ülikooli professor, kes oli spetsialiseerunud vanainglise keelele, milles "Beowulf" kirjutati. Fännid on märganud suuri sarnasusi "Beowulfi" tegelaste ja Keskmaa olendite vahel ning ma ise täheldasin "Beowulfi" lugedes samuti midagi olemuslikult väga sarnast. Tolkien ise nimetas "Sõrmuste isandat" fundamendaalselt religioosseks ja katoliiklikuks teoseks, mis on rikas kristliku sümbolismi poolest. "Beowulfi" pani samuti kirja kristlane, katoliiklane nagu Tolkiengi. Võrreldud on Grendelit Guglungiga, "Beowulfi" nimetut lohet Smaugiga ning Beowulfi Aragorni ja Frodoga. Kõige beovulfilikumateks tegelasteks on nimetatud aga kujumuutjaist libakarusid. Tolkieni tegelaste nimedel on sageli vanainglise keeles otsesõnu tähendus olemas ja Rohani kultuur enam-vähem vastab "Beowulfi" omale.
https://en.wikipedia.org/wiki/Beowulf_and_Middle-earth
KUU LOEND: Andre Nortoni auhind (7. veebruar, umbkaudu 110. sünniaastapäev)
Andre Nortoni auhind antakse välja igal aastal USA-s välja antud parimale ulmeraamatule, mis on suunatud keskmisele või vanemale koolieale. Andre Norton (sündinud Alice Mary Norton) elas 93-aastaseks (1912–2005) ja auhind anti esimest korda välja järgmisel, 2006. aastal Holly Blacki raamatule "Valiant" (BAASis 3 arvustust, kõik viied). Seni viimase auhinna sai Ursula Vernon raamatu eest "Võlurite käsiraamat kaitsva küpsetamise kohta" või kuidas seda tõlkima peakski – autor on BAASis, teos mitte. Sinna vahele jäävad Rowlingi "Harry Potter ja surma vägised" (BAASis 8 arvustust keskhindega 4,25), Terry Pratchetti "Ma kannan keskööd" (BAASis 1 arvustus hindega 5) ning ülejäänuid vaadake ise. Kandidaatide arv muutub igal aastal, kõikudes 4-st 12-ni. Fran Wilde (BAASist puudub) on ainsana võitnud 2 korda. Kõige rohkem, 4 korda on kandidaadiks nimetatud Holly Black ja Scott Westerfeld, neist viimane pole auhinda võitnud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Andre_Norton_Award
KUU MÜTOLOOGIAPILT: "Linnutee sünd" (21. veebruar)
Vanakreeka peajumal Zeus oli väga tiirane. Kui ta nägi ilusat naist, siis ta lihtsalt pidi ta endale saama. Teeba väepealikul Amphitryonil oli naine Alkmene. Kui kindral oli sõjas, võttis Zeus endale Amphitryoni kuju ja astus Alkmenega vahekorda. Veel samal öösel jõudis ka tõeline Amphitryon koju ja muidugi kohe naise kallale. Alkmene jäi mõlemast rasedaks ning sünnitas Zeusile Heraklese ja Amphitryonile Iphiklese. Ühel ööl võttis tarkusejumalanna Athena pisikese Heraklese ja viis ta Hera juurde jumalanna rinnapiima imema. Hera ei tundnud oma mehe sohipoega ära ja pani ta oma rinna otsa. Herakles imes sellise jõuga, et tekitas Herale valu, Hera kiskus poisi rinna otsast ja rinnapiim purskas kaares taevasse, moodustades Linnutee – paljudes keeltes tähendabki see piimateed ja sõna "galaktika" tuleb kreeka keelest, kus "gala" tähendab piima. Hera hakkas Heraklest vihkama ja püüdis teda korduvalt tappa, ent kõik tema katsed ebaõnnestusid – lõpuks Herakles küll tapeti, aga selles polnud Heral süüd. Selle maali Linnutee loomisest tegi hollandi kunstnik Peter Paul Rubens 1637. aasta paiku, kasutades modellina oma naist Hél?ne Fourment'i (1614–1673).
KUU PROMINENT: Elliot See (28. veebruar, surma-aastapäev)
Elliot See (1927–1966) oli USA katselendur ja astronaudiks valitu, kellel kosmosesse pääseda siiski ei õnnestunud, sest ta hukkus 28. veebruaril 1966 koos teise astronaudiks valitu Charles Bassettiga ülehelikiirusega kaheistmelise lennuki Northrop T-38 Talon õnnetuses. See juhtis lennukit ning lennukis peale tema ja Bassetti teisi polnudki. Ilm oli väga paha: vihm, lumesadu, udu, pilved algasid 240 m kõrguselt ja lauspilved 400 m kõrguselt. See otsustas lennujaamale maandude mitte instrumentide, vaid silma järgi ning kaotas lennujaama ära ja pidi minema teisele ringile. Teisel ringil kaotas ta liiga palju kõrgust ja kukkus McDonnelli hoonesse, kus pandi kokku sedasama kosmoselaeva, millega nad lendama pidid hakkama. Maja sai vähe kahjustada ja kosmoselaev üldse mitte, hukkusid ainult mõlemad lendurid. Õnnetuse põhjuseks peetakse piloodi viga. See ja Bassett olid plaanitud "Gemini 9" meeskonnaks, aga kosmoselaeva starti see edasi ei lükanud, lihtsalt põhimeeskonna asemel võeti varumeeskond Thomas Stafford ja Eugene Cernan. Lennukeid T-38 kasutatakse tänapäevani mitmel maal, näiteks USA-s, Saksamaal ja Türgis.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gemini_5_Elliot_See_water_egress_training.jpg
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
KUU SÜRREALISMIPILT: Arvake, mis sellel pildil on! (3. veebruar)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sechskantschrauben_--_2020_--_3985-8.jpg
KUU VANAFILM: "Kolm musketäri" (10. veebruar, 37 minutit)
1922 valmis Max Linderil 37 minuti pikkune tummkomöödia "Kolm musketäri", mis on üks kõige naljakamaid oma aja filme. Ühtlasi oli see Linderi viimane film USA-s enne Euroopasse tagasipöördumist ja tema peaaegu viimane film üldse enne enesetappu. Kõige rohkem parodeeris ta Douglas Fairbanksi "Kolme musketäri", mis oli välja tulnud eelmisel aastal. Fairbanks oli teadagi atleetlike võimetega ja Linder tegi selle kohta üle-võlli-nalju. Linderi nali pole kunagi kuri ega pahatahtlik, vaid südamest tulev pila ja absurd. Filmi tegelased räägivad telefoniga ja sõidavad mootorrattaga, kuninganna Anna kirjutab Buckinghami hertsogile kirjutusmasinaga ja Linder rändab Inglismaale purjehobusega. Kuninganna Anna pole kaunitar nagu enamikus filmides, vaid paras peletis, ehkki armunud peletis. Tema toatüdrukut Constance Bonacieux'd mängib 22-aastane Jobyna Ralston. Mileedi ja krahv Rochefort on filmist välja jäetud.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Three_Must-Get-Theres_(1922).webm
KUU ASTRONOOMIAVIDEO: NASA marsikulgur säilitab pinnaseproove. (18. veebruar, 2 minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mars2020Rover-SampleCollectionStorage-20200206.webm
KUU KUULDEMÄNG: Orson Wellesi "Maailmade sõda" (20. veebruar, 1 tund)
30. oktoobril 1938 esitas raadiojaam Columbia Broadcasting System Howard Kochi näitemängu "Maailmade sõda" Herbert George Wellsi samanimelise romaani põhjal, mille lavastas 23-aastane Orson Welles. Näitekirjanik Koch oli kommunist, pälvis 1944 "Oscari" ja suri alles 1995. Kuigi kuuldemäng oli välja kuulutatud raadio saatekavas ning niihästi enne saadet, reklaamipausi ajal kui pärast saadet teatati, et see pole tõsi, ei saanud paljud sellest aru ning uskusid, et kurjad tulnukad päriselt maailma vallutavad. Tagantjärele on paanika suurusega siiski liialdatud. CBS-i saabus "Maailmade sõjaga" seoses peaaegu 2000 kirja, mille saatjaist 27% oli kuuldemängu uskuma jäänud. Siiski näitas järgnenud küsitlus, et ainult 2% New Yorgi elanikest üldse kuulas "Maailmade sõda". Kaugelt populaarsem oli kõhurääkija Edgar Bergeni etteaste konkureerivas kanalis NBC ja seetõttu nimetati Bergenit maailma päästjaks. See paanika pani aluse Wellesi kuulsusele. Soovitan seda kuuldemängu kähku kuulata, sest see võidakse Commonsist iga päev ära kustutada – kuigi tekst ja näitlejatööd on avalikus omandis, ei pruugi seda olla muusika.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:War-of-the-Worlds-1938-Radio-Broadcast-136kbps-cleaned.mp3
ESIMENE LOODUSEVIDEO EESTIST: puude langetamine, laasimine, tükeldamine ja äravedu Kõrvemaal (4 minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Video_of_tree_felling,_limbing,_bucking,_moving.webm
TEINE LOODUSEVIDEO EESTIST: Toolse linnuse varemed (2 minutit)
.webm.jpg "Toolse castle in Estonia (Fall 2021).webm")
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Toolse_castle_in_Estonia_(Fall_2021).webm
Prantsuskeelsetest helifailidest käisid esilehelt läbi Gustave Flaubert'i romaan "Sentimentaalne haridus" (1869), mis oli XIX sajandil mõjukas, kuid on tänapäevaks vajunud unustuse hõlma, Jules Verne'i "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" (1872, eesti keeles 1994, BAASis 15 arvustust keskmise hindega 3,4) ja Gaston Leroux' "Kollase toa saladus" (1907, eesti keeles 1932, üks parimaid lukustatud toa krimkasid).
