weints

Puruks ja pool ringi tagasi
Heinrich Weinberg

Heinrich Weinbergi jutukogu „Puruks ja pool ringi tagasi” sisaldab lugusid aastatest 2013 – 2022. Need lood toimuvad maailmas, mida nimetatakse Gildi võrgustikuks, mis siitsamast, lähituleviku Eestist ulatub kaugete tähesüsteemideni. Autor kutsub lugeja kaasa rännakule läbi lumiste Kõrvemaa metsade, üle Colorado tühermaa, Veenusele ja Saturni kuudele ning kaugetesse ja kummalistesse maailmadesse, kuhu inimkond on sajandite möödudes laienenud, nende hulgas ka Yellowstone’i maailma, mille üks osa vaevleb veepuuduses, teises osas aga lakkamatult sajab.

„Kõik need suured väljakutsed, mis me arvasime endi ees seisvat, osutusid tagantjärele kõigest meie ajaloo teise peatüki lõpu pinnavirvendusteks. Õigus oli neil, kes ütlesid, et tuleb ehitada laevu, kosmoselaevu.”
Eric Hollister (AD 2451)

Jutud:
Loomulik kadu
Järgmisel suvel on meil hobuseid tarvis
Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab
Igal pool on parem kui kusagil mujal
Puruks ja pool ringi tagasi
Puhtalt pääsenud

Kaanepilt Liis Roden © 2022
Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts

 

harrison

Vangistatud universum
Harry Harrison

Harry Harrisoni „Vangistatud universum“ (Captive Universe; 1969) on selle armastatud seiklusulme klassiku ja Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni SFWA 26. suurmeistri (2009) üks ideetihedamaid ja tõsisemaid romaane, mis kujutab asteekide tsivilisatsiooni ühes ammuse maavärina poolt muust maailmast ära lõigatud orus, mida ümbritseb aga mõistatuslik tunnelite süsteem, millest seda ühiskonda jälgivad monastilist eluviisi harrastava Vaatlejate klassi liikmed.

Eestis on Harrison peamiselt tuntud karmtõsise „Surmailma“ triloogiaga (1997–1998) ning romaanidega „Ränkraske lend“ (Pioneer 1987–1988), „Terasrott“ (1995) ja „Ajamasina saaga“ (1996). Kaks viimast tutvustavad kirjanikku tema humoorikast küljest.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo
Kaanepilt Meelis Krošetskin.

 

kalmistu

Kalmistumaailm
Clifford D. Simak

Eestiski palavalt armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki kolmandas Orpheuse Raamatukogu sarjas ilmuvas romaanis „Kalmistumaailm“ (Cemetery World; 1973) on Maa ülikauges tulevikus pärast hävitavat sõda muudetud elitaarseks ja eluta galaktiliseks surnuaiaplaneediks, mida asustavad ometi erinevad sõjamasinad, mehaanilised hundid ja viirastused. Sellesse maailma reisivad üks kunstnik, tema iidne robot, aardekütt ja kummaline Komponeerija.

Varem oleme avaldanud Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni SFWA 3. suurmeistri (1977) Clifford D. Simaki romaanid „Jumalate valik“ (OR 6/2017) ja „Mängud ajas“ (OR 2/2021). Lisaks neile on eesti keeles kirjaniku peateostest olemas veel „Härjapõlvlaste kaitseala“ (1989), „Linn“ (1996) ja „Vahejaam“ (2004).

Kirjastus Fantaasia
Sari: Orpheuse Raamatukogu

 

mexico

Mehhiko õudusjutt
Silvia Moreno-Garcia

Ta püüab mind mürgitada. Sa pead siia tulema, Noemí. Sa pead mind päästma.

Noemí Taboada saab segasevõitu kirja oma hiljuti abiellunud onutütrelt, kes palub, et teda mingist salapärasest hukatusest päästetaks. Teadmata, mida karta või oodata, sõidab Noemí kaugesse maamõisa, millel nimeks Kõrge Koht. Ta ei tunne onutütre abikaasat ega tea ka tollest maanurgast õieti midagi.

Samuti ei ole ta kellegi päästja: ta on glamuurne debütant, kelle šikid kleidid ja punane huulepulk sobivad kokteilipidudele, mitte pärapõrgus asuvasse mõisa. Aga ta on kange ja nutikas, alistamatu tahtejõuga tüdruk, kes ei karda kedagi: ei onutütre ühtaegu ohtlikku ja ahvatlevat meest, ei tolle muldvana patriarhist isa ega maja ennast, kust imbub Noemí unedesse jõledaid nägemusi.

Tema ainus liitlane ses ebasõbralikus paigas on noorem perepoeg. Häbelik ja õrn, tahab ta Noemíd aidata, kuid ka tema võib varjata oma perekonna süngeid saladusi. Langenud Kõrge Koha hirmutava ja peibutava maailma lummusesse, saab Noemí peagi teada, et sellest mõistatuslikust majast ei lahku keegi.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Eve Laur
368 lk.

pühakute
 

Pühakute laager
Jean Raspail

Ühel ööl sõidab Lõuna-Prantsusmaal madalikule sada laeva, pardal miljon immigranti. Nad on tulnud otsima lootust. Nad tekitavad haletsust. Nad on vaesed. Nad on harimatud… Nende jõuks on nende arvukus. Nad on „Teine“ ehk rahvamurd, selle avangard. Nende teekonda on jälgitud nii ärevuse, ükskõiksuse kui ka joovastusega, üleilmse südametunnistuse igal tasemel on esitatud endale küsimusi: mida teha? Kes teeb? Kas me julgeme? Ent on juba hilja.

„Pühakute laager“ (Le Camp des Saints) on 1973. aastal ilmunud prantsuse düstoopiline romaan, mille autor on kirjanik ja maadeuurija Jean Raspail (1925–2020). See väljamõeldud lugu kujutab Lääne tsivilisatsiooni hävitamist Kolmanda Maailma massiimmigratsiooni kaudu. Olgu lugeja poliitilised veendumused millised tahes, see romaan nii häirib, provotseerib kui ka hirmutab. 2011. aastal, peaaegu nelikümmend aastat pärast esmatrükki, jõudis teos taas maailma enimmüüdud raamatute nimekirja. 1973. aastal esmakordselt ilmunud romaan „Pühakute laager” on 2011. aastal reaalsus. Me oleme kõik „Pühakute laagri“ osalised.

Kirjastus Eesti raamat
Tõlkinud Kaja Riesen
344 lk.

kronoopide
 

Kronoopide ja faamade lood
Julio Cortazar

Argentiinlane Julio Cortázar (Brüssel 1914 – Pariis 1984) kuulub 1960.-1970. aastate nn Ladina-Ameerika kirjanduse buumi esindajate tuumikusse, mille hulka loetakse lisaks temale eelkõige kolombialane Gabriel García Márquez, mehhiklane Carlos Fuentes ja peruulane Mario Vargas Llosa. Cortázari peateos, mahukas ja mänguline romaan „Keksumäng” on Márqueze „Sada aastat üksildust” kõrval üks buumi peateoseid, mis meieni on jõudnud Klaarika Kaldjärve tõlkes (Koolibri 2016). Kuid Cortázar on ka kõrgelt hinnatud novellide ja lühivormide meistrina, eesti keeles on seni ilmunud kolm jutukogu: „Tseremooniad” (tlk Mart Tarmak, LR 1985), „Salarelvad” (tlk Klaarika Kaldjärv, Koolibri 2011) ja „Mängu lõpp” (tlk Ruth Sepp, Toledo 2016).

„Kronoopide ja faamade lood“ on Cortázari ilmselt kõige loetum teos ja koosneb neljast osast: „Käsiraamat“ (koomilised juhendid igapäevasteks tegevusteks), „Kummalised lood“ (ühe veidikene veidra perekonna ettevõtmistest), „Plastiline materjal“ ja „Kronoopide ja faamade lood“.

Cortázar elas suure osa oma elust Pariisis ja on maetud Montparnasse’i kalmistule. Tema hauasambaks on kronoobi kuju ja austajatel on kombeks viia talle surnuaeda lilli, raamatuid, kirjakesi, pliiatseid, keksukive, joonistusi… Ühel päeval ilmusid hauakivile tundmatu poolt kirjutatud sõnad: „Siin puhkab suurim kronoop.“ Nagu üks õige kronoop kunagi, lasti ta sealt kindla peale jalga.

Kirjastus: Toledo.
Tõlkinud Ruth Sepp
140 lk


Lastele ja noortele.

alice

Alice imedemaal
Lewis Caroll

Alice kukub küülikuurgu ja avastab sealt Imedemaa, kus loomad mõistavad rääkida, väikesed tüdrukud võivad kasvada ja kahaneda ning miski pole päris nii, nagu esmapilgul näib …

Lewis Carrolli „Alice Imedemaal” on läbi aegade olnud väga populaarne lasteraamat üle kogu maailma. Sõnamängude, metafooride ja huumoriga rikastatud tekst on juba pikalt pakkunud lugemisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Autor on loonud tõeliselt meeldejäävad tegelaskujud, näiteks Kuningaemand, kes alatihti karjub „Pea maha!”, või Valge Küülik, kes pidevalt kiirustab kuhugi.

Lisaks fantaasiaküllasele loole on Carrolli raamatuid iseloomustanud põnevad illustratsioonid. Selle ilusa uue väljaande võrratud värviküllased pildid on teinud auhinnatud inglise illustraator Chris Riddell, kes on loonud põneva uue tõlgenduse Lewis Carrolli ebatavalistest tegelaskujudest.

Kirjastus Sinisukk
Tõlkija: Anna-Liisa Tiisma
Illustraator: Chris Riddell
320 lk
Uus tõlge.

 

mio

Mio, mu Mio
Astrid Lindgren

Kasuperes kasvav Bo Vilhelm Olsson igatseb endale seda, mis paljudel lastel juba olemas on ‒ sooja ja armastavat kodu ning kedagi, kellega jagada oma muresid ja rõõme. Kõige enam aga igatseb ta pärisisa järele.

Ühel õhtul hämaras pargis jalutades köidab poisi pilku maas vedelev harilik õllepudel ‒ selles justkui liigutaks miski. Bo Vilhelm võtab pudelisuust puuprundi ja päästab välja vaimu, kes vastutasuks võtab poisi endaga kaasa Kaugele Maale. Seal kohtub poiss oma pärisisaga, Kauge Maa kuningaga, ja saab teada, et tema nimi on tegelikult Mio. Kahjuks aga ei saa Mio isaga taasühinemist kaua nautida ‒ tema õlgadel lasub ülesanne, mis on kindlaks määratud juba aastatuhandeid tagasi. Koos oma sõbra Jum-Jumi ja kuldse hobuse Miramisega võtab ta ette ohtliku reisi hirmuäratavale Äramaale, kus ta peab elu ja surma peale võitlema kurja rüütel Katoga.

Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatu uustrüki lummavad illustratsioonid on teinud Johan Egerkrans.

Kirjastus Sinisukk
Tõlkinud Vladimir Beekman
Illustreerinud Johan Egerkrans
144 lk
Kordustrükk


Kordustrükk

düün1

Düün. Düüni kroonikad 1

Ühe teenitult kuulsaima ulmeromaani autor Frank Herbert on kirjutanud ka teisi raamatuid, kuid teda teatakse eelkõige just „Düüni” ja selle järgede autorina. „Düünis” on kesksel kohal võimuvõitlus tähtedevahelisele impeeriumile kuuluval kõrbeplaneedil Arrakis. See planeet on ainus paik, kust saadakse ainet, mis on vajalik tähtedevahelistel lendudel ja annab selle tarvitajale psüühilised võimed ja pikaealisuse. Seega tähendab Arrakise valitsemine suurt võimu. Kui planeedi haldamine läheb Harkonneni Kojalt Atreidese Kojale, ei taha Harkonnenid sellega leppida ning jätavad lapseeas Paul Atreidese planeedi karmi loodusesse surema. Paul Atreides on aga midagi palju enamat kui lihtsalt ülikuvõsu ning sündmused ei hakka hargnema hoopiski Harkonnenide tahtmist mööda.

Kirjastus Varrak
Sari: Düüni kroonikad
Tõlkinud Urmas Alas
608 lk, kõvakaaneline

 

 

düüni lapsed

Düüni lapsed. Düüni kroonikad 3
Frank Herbert

Varem liivaga kaetud Arrakise maailm on muutunud roheliseks ja viljakaks. Vana Paul Atreides, kelle juhtimisel said kõrbeelanikud galaktika isandateks, on surnud.

Düüni lastele aga peituvad planeedi õitsengus ka selle hävingu alged. Muutunud kliima lõhub planeedi ökoloogilist tasakaalu ja see mõjub halvasti majandusele. Paul Atreidese kaksikutest lapsed Leto ja Ghanima näevad võimalikke lahendusi, kuid fanaatikud tõstavad mässu Atreidese võimsa impeeriumi vastu ning seavad ohtu kogu planeedi.

Kirjastus Varrak
Sari: Düüni kroonikad
Tõlkinud Juhan Habicht
424 lk, kõvakaaneline

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0627)