Juba teist aastat toimus Liivimaa pealinnas Riias lauamängumess Balticon, mis tõi taas kord kokku tuhatkond fänni nii Baltikumist kui kaugemalt. Kahepäevase ürituse käigus said huvilised tutvuda mitmete lauamängukirjastuste toodanguga, kuulata ettekandeid, värvida miniatuure ning loomulikult mängida, mängida, mängida...

Ürituse koht oli sama – Riia rahvusraamatukogu – tohutu hoone, kuhu võidki end unustada. Selle mõned keldrisaalid olid laupäevaks-pühapäevaks reserveeritud lauamänguritele, kes neile usaldatud ruume usinalt ära kasutasid. Võrreldes eelmise aastaga oli üks saal juurde tekitatud, kus veetsid aega nii rollimängurid kui kogutavate kaardimängude fännid. Isegi proovisin laupäeva hommikupoolikul ära Troonide mängu kaardimängu, mis hoolimata asjaolust, et sain haledalt lutti (kui välja arvata esialgne algaja õnn, mis mind esialgu eksitas), jättis mulje kui järjekordsest Magic’u kloonist. Turniiridest võeti laupäeval ette nii jätkuvalt populaarne Brain Gamesi pesamuna Icecool kui ka paljudele ulmefännidele tuttav Pandemic, kus mängijad peavad püüdma maailma päästa surmava viiruse käest.

Viiest laupäevasest ettekandest õnnestus mul kuulata üht: „Kuidas saada oma mäng kirjastatud”. Tubli 14-minutise seminari jooksul jõudis kohalik asjatundja ette näidata 4 slaidi ning kui sellele järgnenud küsimusi poleks tulnud (kahtlustan korraldajatepoolset agitaatorite istutamist kuulajate sekka), poleks ettekannet miski päästnud. Plaanisin küll kuulata ka hommikust „Kuidas ma langesin D&D lõksu”, kuid ilmselgelt ei ole ma hommikune inimene. Lisaks mainitutele räägiti ka graafilistest novellidest, põhjustest mitte lauamänge Kickstartida ning loodi otseühendus Rory jututäringute loojaga.

Laupäeva õhtu päädis mitmete uute mängudega ning raamatukogust sai lahkutud alles poole kolme paiku öösel. Meist jäid päris mitmed laudkonnad oma mänge lõpetama/alustama.

Pühapäev tõi endaga kõike eelmainitut, kuid väiksemas mastaabis. Seminare oli selleks päevaks jäetud vaid kolm: Läti cosplay ning lastele mõeldud mängud jätsid mind külmaks, kuid tutvustus mobiilirakendusest Dized, mis lubas kasutajatele, et nad ei pea enam kunagi mängureegleid lugema, tekitas küll huvi. Tegu on soomlaste poolt väljatöötamisel oleva rakendusega, mis õpetab mängijatele reegleid jooksvalt (väga sarnaselt arvutimängudega) ning on leidnud soosingu juba mitmekümne lauamängukirjastuse poolt. Küsimuse peale, kuidas peaks lahendama mängu käigus tekkivad küsimused, kui rakendus neile lahendust ei paku ning ajavööndite tõttu võib vastuse saamiseks kuluda tunde või isegi päevi, tekkis arutelu, kas peaks andma võimaluse kasutajatel tekkivatele küsimustele vastata; see aga vaibus, kui sai välja toodud asjaolu, et ükski rakenduse kasutaja pole ju reegleid ise lugenud...

Turniiridest peeti maha jõukatsumised mängudes Planet, 6 võtab, Klask ning Star Wars Destiny Sealed. Ehk jõuab järgmine aasta mõnest neistki osa saada. Turuplats tundus sel aasta tühjem, kuid seda ilmselt sel põhjusel, et mängulauad olid löödud teistesse saalidesse ning neil, mis sinna jäetud olid, said inimesed proovida umbes 5 erinevat prototüüpi, mis kohalikel autoritel käsil olid. Mõned neist tundusid täitsa huvitavad, näiteks üks võrdlemisi aurupunk ralli-/rollimäng, kus üheks võimaluseks oli mängida siiami jänesega. Nägin ka mitmeid võimalusi kogeda viruaalreaalsust. Ühes neist sai Icecooli mängulaual ringi joosta ning teises mängida digitaalsel kujul Kataani (viimast kahjuks proovida ei saanud, kuna sinna eelnevalt tuli registreerida ning võimaluse selleks magasin ma maha).

Võrreldes eelmise aastaga oli palju asju suudetud paremini teha. Kui eelmisel aastal olid seminariruumid puupüsti täis, siis sel korral jäi olenevalt ettekandest kohati mõni koht vabakski. Ja seda mitte seepärast, et seminarisaalis oleks rohkem kohti olnud, oo-ei. Lihtsalt sel aastal peeti Kataani meistrivõistlused eelnevalt ära ning seetõttu mahtus lauamängusaali rohkem rahvast. Samuti oli pidevalt kasutuses kaardimängude saal, mis võttis samuti oma osa igavlevatest mänguritest enda peale. Minu suureks meeleheaks olid sel aastal ka rollimängurid kampa võetud ning jutumänge peeti hiliste õhtutundideni välja (enamuses kusjuures inglise keeles). Ka miniatuuride värvimiseks mõeldud laud oli suurem, mahutades juba tunduvalt rohkem kui 4 inimest. Kahjuks olid seal pakutavad miniatuurid suhteliselt üheülbalised ning nõudsid lõikamist-liimimist. Perfektsionistina ei suutnud ma seda ilma puurimata ning sarrust lisamata teha, kuna silma ei jäänud ühtkit puuri ega traadikera, jäi seegi kord miniatuur värvimata. Ehk järgmine aasta.

Balticoni näol on tegemist mõnusa üritusega, kuhu võib tulla ka lihtsalt sõpradega mängima – kõik tingimused selleks on täidetud (lauad on olemas, ruumid on soojad ning pood on kohe üle tee). Nägin paljusid, kes olid loobunud lootmast kohaliku ludoteegi peale ning võtnud endale meelepärased mängud kaasa. Esialgu tundus see mulle kui järve äärde vee tassimine, kuid ega järvevesi kõigile juua kõlbagi – endalegi jäi kohalikust riiulist silma vaid Troonide mäng, mis minu meelest kordagi lauale ei jõudnud. Järgmine kord peaks High Frontieri kaasa vedama... Eelnevalt peaks vist mänguseltskonna leidma.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.1006)