Ulme väga oluline osa on alati olnud koomiksimaailm. Siinkirjutaja suureks üllatuseks ei ole Eesti/eestlased ka siin päris mainimata jäänud, kuigi koomiksite puhul paistab eriti silma geograafiline aspekt – et on teine midagi... kusagil... ning reaalselt võttes on enamjaolt tegu lihtsalt laestvõetud eksootilise kohanimetusega. Aga on ka erandeid.
Esimene pääsuke Eesti kohta ilmus koomiksitesse 1958. aastal, kui Belgia koomiksikunstniku
Hergé loodud
"Tintini seikluste" sarjas vihikus
"Must last" / "Coke en stock" – nagu ka kümme aastat hiljem ilmunud vihikus
"Vol 714 pour Sydney" – on tegelaseks eestlane Piotr Szut, kellest maakeelses tõlkes on saanud Peeter Pähk. Nimemuutmise põhjuseks on asjaolu, et Szut ei olegi mitte moonutatud venekeelne Štšut – Narr –, vaid nime kõlaline sarnasus prantsuse keele sõnaga zut – pähh! Wikipedia andmetel on Szuti minevik maha viksitud omaaegse Eesti lenduri ja metsavenna Remi Milki elukäigu pealt. Eksisteerib ka Szuti biograafia, mille kohaselt ta pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal kolis elama *. Eestlasest tegelase sünnis on vägagi tõenäoliselt süüdi Hergé hea tuttav, ajakirjanik Jacques Baruch, kes ääretult suure estofiilina kirjutas nime Sulev Kaja all.
Järgmist Eesti sattumist koomiksitesse tuleb aga väga kaua oodata ja ausalt öeldes on nende koomiksite ulmeline osa ka üpris suure fantaasia juures vaid vaevu aimatav. Aga olgu nad siinkohal siiski ära mainitud.
Seikluskoomiks
"Secret Weapons" #5 (1993) keerab seltskond häid ja pisut ebatavaliste võimetega kangelasi tuksi relvaärika sehvti Tallinnas. Ninjade kakelus Tallinna lähedal tollastel segastel aegadel ilmselt ei üllatanukski kedagi.
Animekorüfee Hayao Miyazaki on ka mangade joonistamisega kätt proovinud. Tema 1998. aastal ilmavalgust näinud manga
"Carius: Doromamire no Tora" on II maailmasõja-aegse saksa tankikomandöri Otto Cariuse ka eesti keeles ilmunud memuaaride
"Tiigrid poris" graafiline väljendus. Ulmeosa piirdub inimeste asemel sigade kujutamisega.
Järgmisena võiks mainida 2004. aastal ilmumist alustanud Belgia, täpsemalt Prantsuse-Belgia koomiksit
"Lady S", kus peakangelaseks on Susan FitzRoy. Kireva minevikuga preili õige nimi on tegelikult Shania Ravkin, kes elas oma (rahvuselt juudid) vanematega Eestis, kuni KGB nad tappis. Üldsegi mitte seadusekuulekat elu elanud neiu pääses organite üle noatera põgenema ning tema lapsendas vanemate hea tuttav, USA suursaadik Euroopas. Minevik saab Susani kätte ja teda sunnitakse spioonina tegutsema. Lugu ise on küll täiesti ulmevaba.
2005 samanimelise mangaseeria põhjal tehtud sadade aastate taguses tulevikus toimuva animesarja
"Trinity Blood" vampiiriseguses maailmas on vähetähtis tegelane Eulis Ruutel, iseseisva Eesti riigi krahv, keda iseloomustatakse netiavarustes nõnda: kuigi rahvas teda armastas, põgenes arg mees kohe, kui Uus-Vatikan Tallinna vallutas. Anime ja manga pidada mõneti erinema, manga kohta ei õnnestunud tõepärast infot välja kaevata.
Hidekaz Himaruya alustas netikoomiksiga
"Hetalia: Axis Powers" aastal 2006, mille põhjal hiljem joonistati nii manga (2008-13) kui ka anime (2014-...), aga valminud on ka arvutimäng, film ja muusikal. Hetalia on koolipoiste maailm, milles iga tegelane vastab ühele maailma riigile. Nende omavahelisi ajaloolisi, poliitilisi, sõjalisi ja majandussuhteid paraja huumoriga kujutavas koomiksis on üheks tegelaseks ka Eesti.
Väidetavalt olla Eduard von Bocki nime kandev Eesti kehastus Himaruyale endale kõige sarnasem. Tähelepanuväärne ja üsnagi lõbus detail koomiksist: ühel kohtumisel jääb von Bock magama ning näeb unes, kuidas jumal täidab tema unistuse ja muudab kõik teisi riike kehastavad poisid tüdrukuteks. Nii sellest episoodist hargnema hakanud
Nyotalia nimelisest mangast kui ka
Hetaliast endast on joonistatud lõputul hulgal fännikoomikseid, mille hulgas on ka normaalsetele ulmekriteeriumitele vastavaid seeriaid.
Koomiksis
"Torch" vol #3 (2010) palgakse Hull Teadlane hävitama Vretiku linna Eestis, milleks subjekt kasutab ümberprogrammeeritud inimtõrvikut. Suures tulemöllus järgneb kohapeal muidugi kaos. Kusjuures hävitustöö on mõeldud kõigest tähelepanu kõrvalejuhtimiseks veealuse torujuhtme sabotaažilt.
Aprillis 2012 ilmunud koomiksis
"Blackhawks" vol 6 teevad kaks Mustade Haugaste erirühma liiget informaatorit oodates aega parajaks ja pillavad seejuures sihukese iroonilise lause:
Augustis 2012 ilmunud koomiksis
"Avengers vs X-Men" vol #6 teevad superkangelased Helsingist naastes väikese kõrvalepõike ka Eestisse, kus nad päris pigisse jäävad.
2014. aasta juuli-september ilmunud horrorkoomiksi
"Baltimore" kolmeosalise minialamsarja
"The Witch of Harju" tegevus toimub 1920te alguses väikeses Eesti linnakeses Harjus, kus vampiiriküttide salk jääb kimpu ringikondavate surnute ja verejanuliste kohalike nõidadega. Sellest leiate põhjalikuma ülevaate eraldi artiklis.
Koomiksis
"A-Force" on üks tegelane supermaagiliste võimetega Nico Minoru, kes tihtilugu tervendamisloitsu pruugib ning asja paremaks mõjuks proovib seda lausuda erinevates keeles. Väidetavalt seerias aprillis 2016 ilmunud köites vol 2 #2 kasutab ta loitsu käivitamiseks eestikeelset sõna „paranema“.
Koomiksis
"Red Agent: The Human Order" #2 (jaanuar 2017) alustab hullunud terrorist oma üleeuroopalist hävitustööd kirikute hävitamisega, teiste seas lendab õhku ka see tuttav vaatega pühakoda:
Koomiksis
"Assassin Creed: Uprising" #6 (ilmus augustis 2017) pälvib Hispaania assassiinide rakukese kõrge hinnangu Londonist saabunud Nobby Clarke, kes 1936. aastal oli üksipäini maha tapnud kogu Tallinnas resideeruva Templirüütlite rakukese.
Koomiksis
"Doctor Strange" vol 4 #20 (ilmus augustis 2017) pannakse oksjonile Rasputinile kuulunud Xyggondo sau, mis taasavastati Eestist sellisest kummalisest kohast nagu – mida ei julge isegi ära tõlkida – Well of the Rising Pestilence.
Xyggondo sau
Koomiksis
"Think Tank" pälvib alates kolmandast seeriast (2016) Eesti rohkesti tähelepanu, kui pärast hulga kõrgete NATO asjapulkade mõrvamist kaugjuhitavate loomade poolt kerkib päevakorda küsimus, et kas Venemaa agressioon Eesti suhtes viib Kolmanda maailmasõjani.