Ulmestaar

Rauno Pärnits on ulmik, maletaja ning mõttesportlane. Reaktor on avaldanud mitmeid tema uurimusi ja ristsõnasid ning mõnda aega tegi ta ka Reaktorisse Kurioosumi veergu, kus ilmusid mitmed huvitavad faktid erinevate ulmeliste teoste ja filmide kohta. Sel kuul otsustas Rauno proovida kätt ka peatoimetajana, et teha kingitus Eesti Vabariigile ning ausalt öeldes ka eesti ulmele. Estconile mees küll veel jõudnud ei ole, kuid igal aastal on osake temast vähemalt kohal olnud – nimelt koostab ka Taivo Ristiga kahasse Estconi viktoriini küsimusi.

1. Mida praegu loed?
Viimati lugesin Jaan Kangilaski diloogiat. Hetkel ei loe midagi. Ja ilmselt veel tükk aega ei taha lugeda ka, kuna antud Reaktori numbris ilmunud kirjanduse loetelu läbihekseldamine (ca pooled tõepoolest lugesin ka) on ausalt öelda ulmest natuke ära tüüdanud. Ju järgmisena tuleb põhitähelepanu Stalkeri-nimekirjas sisalduvale.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Eks ta peab huvitav olema. Eelistan kosmoses toimuvat, aga üldiselt olen kõigesööja (pro: -lugeja). Ainult õudusžanr ja vampiiride armumured panevad õlgu kehitama.

3. Ulme kolm lemmikut?
Lemmikkirjanikke mul tegelikult ei ole. Küll on aga mõned antilemmikud – Stephen King ja Kivisildnik. Kui neid Stalkeri nimekirjadesse ei satuks, käiks neist kauge kaarega mööda. Aga kui välja tuua mõned nimed, keda võiks rahvale soovitada, siis – arvestades, et ma loen peale eesti veel vene, saksa ja inglise keeles – olgu mainitud mõned autorid, kelle tekst pole mulle veel kordagi pettumust valmistanud: Dmitri Lazarev; Oleg Ovtšinnikov; Karlheinz ja Angela Steinmüllerid; Richard A. Lovett ja Alastair Reynolds.

Ulmeühingu koosolek ja Stalkeri muutunud statuut

Veiko Belials

Kuna tänavusel Ulmeühingu aastakoosolekul uuendati Stalkeri statuuti, siis tuleb paari sõnaga selgitada, mis on muutunud.

Peamine uuendus seisneb selles, et ühingu liikmete roll on Stalkeri nimekirjade koostamisel suurenenud. Põhimõtteliselt on nüüd tegu kaheetapilise nominatsiooniga, kus esimeses etapis saadab juhatus liikmetele välja eelnimekirjad, millest ühingu liikmed saavad ära märkida teosed, mida nad soovivad esitada ulmeauhinnale, kinnitades sellega, et teos liigitub žanriulmeks ja on väärt kandideerima.

Niisiis on nüüd oluline põhimõte, et lõppnimekirjad ei peagi olema absoluutselt täielikud ja me ei vaidle enam selle üle, kus on ulme piirid ja kas äkki peaks veel mingi asi nimekirjades olema. Põhimõte on, et teos, mille mina ühingu liikmena soovitan nimekirja jätta, peaks olema eelkõige žanriulme ja ka väärt auhinnale kandideerima. Kuna teose nimekirja jäämise kriteeriumiks on vähemalt kolm soovitajat, siis vääriliste teoste väljajäämine ei tohiks ohustada, keegi on ikka lugenud ja soovitab. Kui palju teoseid ühingu liige selles etapis soovitab, ei ole piiratud. Küll on piiratud see, et üks ühingu liige saab oma eelistused täita ühe korra.

Lõppnimekirjadesse jõuavad teosed, millel on vähemalt kolm ühingu liikmest soovitajat. Ja hääletuse teine etapp käib sama korra järgi, mis alati. Ühing avaldab nimekirja ja kõigil on võimalus hääletada igas kategoorias kolme parema poolt.

Keda huvitab täpsem kord, saab statuuti lugeda ulmeühingu kodulehelt.


PIldistas Jaana Muna

Tartu ulmikute kogunemine

Kuna sel kuul toimus enne ulmikute igakuist kogunemist Eesti Ulmeühingu aastakoosolek, siis oli Õlleministeeriumis rohkelt rahvast. Sai ulmest räägitud, õlut võetud, niisama lobisetud ning uusimaid raamatuid sirvitud-ostetud.


Pildistas Jaana Muna

Tallinna ulmikute kogunemine




Pildistas Riho Välk
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0721)