Alljärgnev on ülevaade-aruanne tänavusest HÕFFist, täpsemalt festivali sellest osast, mis keskendus Stanisław Lemi juubeliaastale, sest 12. septembril möödub 100 aastat ilmkuulsa poolaka sünnist.

Hakkasime Haapsallu küll varakult sõitma, aga praamindus ja suvised teeremondid tegid omad korrektiivid ning seetõttu jõudsime kohale enam kui täpselt. Niipea, kui autole parkimispaik leitud, sai pika sammuga astutud Haapsalu kultuurikeskusesse ning suht vahusena, aga täpselt kella kolmeks, mil algas esimene Stanisław Lemiga seotud üritus.


Stanisław Lemile pühendatud lugemispesa

Esimesena sai sõna Poola Vabariigi saatkonna kultuuriekspert Sławomira Borowska-Peterson, kes rääkis Stanisław Lemist üldisemalt, konkreetselt mehe lemmiknapsust ja magusalembusest, selgitas kuidas hääldada seda poolakate ł-i ning ka seda, kuidas ta Eesti antikvariaatidest Lemi raamatuid kokku ostis. Osa raamatuid jõudis raamatukogu näituseriiulile, ülejäänud aga kingikottidesse, mida jagati neile, kes temaatilistele küsimustele täpsemaid vastuseid andsid.

BarbaraHelmut

Poola Vabariigi saatkonna kultuuriekspert Sławomira Borowska-Peterson ja HÕFFi juht Helmut Jänes.
Foto: Ene Kallas

Seejärel sai sõna Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, kes rääkis Stanisław Lemi kogumikust „Robotite muinasjutud“, selle tõlkimisest eesti keelde ning sellest, kuidas raamat omale uhked illustratsioonid sai.

lugemispesa0

Räägib Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv.
Foto: Kersti Brant

Lõpuks rääkisin ka mina Lemist ja ulmest üldisemalt ning rohkem Eesti ja maailma kontekstis.


Andrei Tarkovski „Solaris“

Stanisław Lemi fookuse järgmine punkt oli Andrei Tarkovski film „Solaris“, mis linastus kultuurikeskuse suures saalis.

Rääkisin enne filmi, kuidas Lem seda ekraniseeringut ei sallinud, aga ega ta üldse oma teoste ekraniseeringuid ei hinnanud. Rääkisin ka, et kuigi Tarkovski on Lemi romaani filmides algmaterjaliga päris vabalt ringi käinud, on tegu siiski ekraniseeringuga, mil omad väärtused ja mis kokkuvõttes annab siiski edasi romaanis olnud mõtted ja ideed.


Ööülikooli avalik salvestus

Alguses oli mul plaan minna vaatama HÕFFi ametlikku avafilmi, aga sattusin Sławomira Borowska-Petersoniga vestlema ning ta veenas mind jääma kohale ja kuulama Ööülikooli salvestust.

ooulikool

Jaak Tomberg ja Amdrus Laansalu.
Foto: Jüri Kallas

Kirjandusteadlase Jaak Tomberg ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Andrus Laansalu pidasid avaliku loengu „Navigaator Stanisław. Taruteadvuse kosmoserändude päevikud: otse silmapiirini ja siis vasakule“ ning see oli üks huvitav ja hariv loeng, mida ma nautisin ja seda hoolimata viluks kiskunud õhtuilmast.


„Kihiline“ ja teised

Laupäeval, 14. augustil oli aga Lemi fookuse ehk olulisem üritus – lühifilmide valik.

Kavas oli Andrzej Wajda lavastatud lühifilm „Kihiline“ (Przekładaniec; 1968), mida Stanisław Lem pidas oma teoste ainsaks õnnestunud ekraniseeringuks. Film põhineb originaalkäsikirjal, mis omakorda põhineb Lemi enda draamatekstil „Kas te olete olemas, mister Johns?“ (Czy pan istnieje, Mr. Jones?; 1955, ek „Kultuur ja Elu" 1961; nr 12). Samuti oli kavas robotite muinasjuttude ühe jutu põhjal tehtud lühianimatsioon „Trurli masin“ (Maszyna Trurla; 1975) ja Tallinnfilmis valminud animatsioon „Pühapäev“ (1977), mis oma meeleolult haakus kenasti eelnevatega.

saadik

Poola Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Grzegorz Kozłowski. 
Foto: Ene Kallas

Kohal oli Poola Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Grzegorz Kozłowski, kes seansi avasõnas rääkis eelkõige Poola ja Eesti suhetest. Poola Vabariik tunnustas Eesti Vabariiki de iure 27. jaanuaril 1921 ning seega on käesolev aasta ka meie riikide diplomaatiliste suhete juubeliaasta.

Seejärel sai sõna Poola Vabariigi saatkonna kultuuriekspert Sławomira Borowska-Peterson, kes rääkis, kuidas Stanisław Lem hindas Andrzej Wajda lavastatud filmi ja eriti selle peaosatäitjat Bogumil Kobielat.

Seejärel rääkisin mina filmi kirjanduslikust algmaterjalist ja ka sellest, et filmi kirjandusliku käsikirja põhjal valmis 1974. aastal Eesti Raadios kuuldemäng „Lipp-lipi peal, lapp-lapi peal“.

robotid

Foto: Jüri Kallas

Tasub ka mainida, et Haapsalu kultuurikeskuse fuajees oli avatud Stanisław Lemi muinasjutust „Automateuse sõber“ inspireeritud robotite näitus, mille on kokku pannud innovatsioonikeskuse Innokas robootikakeskuse noored.


Fookust toetasid Poola Vabariigi suursaatkond ja Adam Mickiewiczi instituut.


*

Kuuldemäng „Lipp-lipi peal, lapp-lapi peal“ (ERR)





Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (3.5471)