Intervjuu on kokku pannud Eva Luts paljude fännide väga andekatest küsimustest. Kahjuks ei jõudnud Jim Butcher kõigile neile vastata – ta ei valinud nende hulgast, vaid lihtsalt jättis vastamata küsimustele, mis olid paigutatud kõige lõppu. Tõlkimisel oli abiks Kristi Kartašev.

Küsimuste eest said auhinnad Veiko Kastanje, Iti Tõnisson ja Tanel Raja. Veiko Kastanje küsis, millal Jim Butcher järgmise Dresdeni-raamatu valmis saab (viimane oli ju 2014. aastal) ja tundis muret, kas see on ikka lähimas tulevikus ilmumas. Paistis, nagu oleks Butcher sellest küsimusest tööindu juurde saanud.

Veiko Kastanje valis auhinnaks Siim Veskimehe "Kolmanda tähevärava".  Iti Tõnisson küsis, kas mõni tegelane käitub nii, nagu kirjanik ei tahaks, ja mida sellise probleemi puhul autor tegema peaks. Auhinnaks Jim Butcheri "Hauatagune oht". Tanel Raja küsis võlurite ja tehnoloogia suhete kohta, Auhinnaks Heinrich Weinbergi "Tõrkeotsing".

Reaktor soovib võitjatele palju õnne!



Härra Jim Butcher, Eesti lugejad on väga tänulikud, et nõustusite meile vastama! Siin on meie küsimused.

Palun rääkige pisut iseendast. Mida te praegusel eluperioodil teete?

Noh, mu nimi on Jim. Olen 47 aastat vana ja ma tõesti vihkan lipsu kandmist, mistõttu hakkasin tegelema raamatute kirjutamisega. Abiellusin septembris ja elan koos oma naise, pitbull terjeri ja nelja kassiga.

Teie tuntuim tegelane on Harry Dresden. Kes ta on ja kuidas ta sündis?

Harry Dresden on Chicago ainus elukutseline võlur.  Ta on telefoniraamatus “võlurite” all, suurem osa moodsast tehnoloogiast ei tööta tema juuresolekul, ja ta eriti ei tea, millal võiks suud kinni hoida.

Ma ehitasin Dresdeni Merlini, Gandalfi, Sherlock Holmesi ja Spenseri varuosadest, et ta oleks peategelane romaanis, mille kavatsesin kirjutada vaid selleks, et näidata oma kirjandusõpetajale, kui valesti ta arvab inimeste kirjutamisoskusest. Debbie Chester on püüdnud mulle aastaid põhioskusi õpetada ja ma üritasin talle vastu hakata, sest tõesti, mul on lausa bakalaureusekraad inglise kirjanduses, kui tema on ainult nelikümmend romaani avaldanud. Nii et ma otsustasin kirjutada raamatu, püüdes järgida kõiki ta “tähtsaid” reegleid ja täita “tähtsaid” märkmelehti ja kavandada “tähtsaid” süžeejooni, et ta näeks, kui kohutav tulemus on sellisel piiraval protsessil.

Ja ma kirjutasin “Dresdeni toimikute” esimese raamatu. Ma pole kaugeltki nii tark, nagu ma arvan, et olen.

Harry Dresdeni maailm erineb mõnevõrra meie maailmast. Kust te saate ideesid kõigiks nendeks hirmuäratavateks müstilisteks loomadeks, sümboliteks vms? Kuidas saate ideesid või inspiratsiooni oma raamatute jaoks?

Sümbolid ja ruunid ja maagilised detailid ja muu selline kraam on kergesti kättesaadav enamikust raamatukogudest. Mina tegin vaid seda, et uurisin kirjutisi erinevate sümbolite ja rituaalide kohta ja lisasin sellele rohkesti eriefekte.

Olen koletisi leidnud igalt poolt alates dokumentidest ja ajaloosündmuste kirjeldustest kuni multifilmideni, klassikalisest folkloorist linnalegendideni ja minu “Dungeons and Dragons’i” “Koletiste käsiraamatuni”. Ma ei ole valiv selles suhtes, kust ma häid koletisi saan.

Millised Harry omadused teile kõige rohkem meeldivad ja millised mitte? Kas temas on pisut teist endast?

Harry parim omadus on samuti ka tema halvim omadus – ta teeb, mis on tema arust õige, hoolimata isiklikest tagajärgedest. On tähtis, et igas ühiskonnas leiduks temasuguseid ausameelseid ja idealistlikke inimesi, kuid sellised inimesed leiavad end teistega tülis olevat siis, kui tegelikult pole vaja olla, ja muutmas hullemaks olukordi, mida ehk pole vaja muuta.

Inimeste võimed on piiratud. Nad ei tea kõike, mis on toimumas. Vahel võib “õige” asja tegemine olla tõeliselt raske, kui su otsustusprotsess takerdub näiteks informatsioonipuuduse taha. Nõuab teatud ülbust, kui otsustad, et jah, sina tead paremini kui keegi teine, mis on õige või vale. Sellised inimesed hakkavad muidugi vastu türannidele. Kuid nad jooksevad ka vahel kellegi otsa, kes polnud seda ära teeninud, ja sellised asjad kogunevad aja jooksul. Vaieldavalt on iga suure probleemi põhjuseks “Dresdeni toimikutes” see, et Dresden oli esimeses romaanis vampiir Bianca vastu üleliia agressiivne.

Dresden on selline mees, nagu mulle meeldib mõtelda, et mina oleksin, kui mul oleks fenomenaalseid kosmilisi võimeid. Kuid parema meelega oleksin tegelikult üks itsitavatest kurikaeltest. :)

Teatavasti võlurid ja tehnoloogia ei saa teps mitte läbi ning enamasti on kannatajaks pooleks just tehnoloogia. Kas eksisteerib võimalus, et mingil hetkel leitakse sellele probleemile lahendus? Kunagi oli ju isegi Volkswageni Põrnikas tipptehnoloogia ja nüüd, üle poole sajandi hiljem, kõlbab sellega ka võluritel sõita. Kas võib juhtuda, et mingil hetkel on ka Harryl mobiiltelefon ja sülearvuti, millega internetikotermanne küttida?

Ei, mitte lähimas tulevikus, kuigi Võlukunsti Seadused “Dresdeni toimikutes” on püsimatud ja muutuvad pikkamööda aja jooksul. Mõned sajandid tagasi muutsid võlurite võimed piima hapuks, tekitasid plekke nahale, kummalisi lõhnu õhku ja kummalisi tundeid neid ümbritsevatele inimestele. Maagia erinevad kõrvalmõjud muutuvad aja jooksul, nii et Victoria ajastul, kui seda ülemäära kulutati, põhjustasid need aeglaselt süvenevat hullumeelsust, soolatüükaid ja libiido suurenemist.
Kui elektroonikat üha sagedamini kasutama hakati ja see aina miniatuursemaks muutus, lisandus maagilise ande kõrvalmõjudele ka tehniliste vidinate jukerdamine, nii et probleemid, mis autol tavaliselt aastate kaupa ette ei tulnud, hakkasid juhtuma nädalate või kuudega.
Selle põhjusteks on peamiselt see, et osa maagilisest energiast läheb valesse kohta, näiteks nii, et konfliktsed olendid (inimesed) kasutavad väge, mis on mõeldud teisteks eesmärkideks. Pole tähtis, kui enesekindel on võlur, ta kahtleb oma väes. Isegi kui ta ei taha seda endale tunnistada. Need kahtlused, emotsioonide ja mõistuse konflikt, viivad osa maagilisest energiast valele eesmärgile, nii et kõrvalmõjude täpne iseloom võib samuti võluriti olla erinev.
Kartke võlurit, kes suudab kasutada mobiiltelefone – kui ta saab seda teha, pole ta enam väga inimlik või üleüldse terve mõistuse juures.

Lugejatele meeldib väga Bob, õhuvaim. Nad tahaksid temast rohkem kuulda. Ta on huvitav tegelane, üksildane ja kolba sisse surutud, kuid samal ajal teravmeelne ja taibukas. Kas teil pole plaanis tema kohta tervet lugu kirjutada?

Temast endast just pole, kuigi ta võib välja ilmuda lugudes või romaanides kõrvaltegelasena.  Näiteks Seitsmeaastane sõda “Dresdeni toimikutes” oli huvitav aeg, mil elus olla.

Kas teie raamatutes on mõned tegelaskujud, kes ei taha teha seda, mida olete tema jaoks kavandanud, või kes käituvad täiesti teisiti, kui olete arvanud? Kes nad on? Või on kõik teie tegelaskujud väga kuulekad ja teevad täpselt, mida tahate?

Viimaks hakkavad nad kõik minu heaks tööle. Kui tegelane ei taha teha asju, mida ma vajan, et nad loos teeksid, siis ma pole lihtsalt oma tööd korralikult teinud. See tähendab, et ma pean tagasi minema ja andma neile hea põhjuse teha seda, mida ma vajan, et nad teeksid. Kui olen sellega hakkama saanud, siis pole enam mingit probleemi.

Kes on teie lemmik-kurikael Dresdeni-lugudes? Ja miks?

Oh, nad kõik meeldivad mulle. Kurikaelad on tõenäoliselt kõigi heade lugude juures absoluutselt kõige tähtsamad koostisosad ja ma veedan hulga vaba aega nende arendamisel. Mab on tore kurikael, tema ja Nicodemus jagavad tõenäoliselt mu lemmik-pahalaste tiitlit.

Kuidas näeb välja teie kirjutamisprotsess? Kas plaanite kõik ette enne kirjapanemist?

Kui ma tark olen, siis kavandan kõike ette, jah. Kuid enamasti ma planeerin vaid järgmise peatüki, mille kallal töötan. Ma istun ja mõtlen sellele, kuni näen seda korralikult oma peas, ja siis panen selle päris ruttu kirja, väga vähese ümberkirjutusega. Vahel võib võtta päevi, et suudaksin peatükki ette kujutada, kuid ma teen selle tasa, kui pean sellega seejärel pisut vähem vaeva nägema.

Kes on teie lemmikkirjanikud? Milliseid lugusid teile lugeda meeldib?

Juhuslikus järjekorras: Robert B. Parker, Brandon Sanderson, Naomi Novik, Lois Bujold, Larry Correia, John Ringo, Patrick Rothfuss, Dean Koontz, David Eddings ja mõned teised, kes meenuvad mulle mõned hetked pärast seda, kui olen teile selle intervjuu tagasi saatnud.

On olemas rollimäng “Dresdeni toimikud”. Kuidas see sündis?

Mu mängukaaslane ülikooliaegadest otsustas teha mängufirma ja palus, et ma looksin “Dresdeni toimikute” rollimängu. Oleme Frediga head sõbrad ja suhtume asjasse väga kirglikult, kui see puudutab meile meeldivat ilukirjandust ja ulmet, ja ta on teinud mänguga fantastilist tööd, see on välja tulnud paremini, kui arvatagi oskasin. Töötasin koos mõne kirjanikuga mängu luues mitu aastat, varustades neid sügavamate teadmistega “Dresdeni toimikute” maailmast, ja siis tulime ning vapustasime kõiki.

Kas teile meeldib mänge mängida? Kas mingid mängud olid ka Harry Dresdeni sarja inspiratsiooniallikaiks?

Ma pigem pean mänge mängima, kui et ma armastain seda teha.

Ma naudin kohutavalt videomänge erinevates žanrites, enamasti arvutil, mõningaid konsoolil, mõtlemist nõudvaid puslemänge mu tahvelarvutil, rollimänge sõpradega nädala jooksul ja aeg-ajalt LARPe nädalalõppudel. 

Eriti LARPid on mõjutanud “Dresdeni toimikuid”, kuigi enamasti on see hoopis vastupidi: mu kirjutamisel on väga positiivne mõju mu mängimisele. Suurem osa mu lugejaist teab viisi, kuidas ma lõpetan peatükke, jättes kangelase täbarasse olukorda, et lugu kiiresti edasi läheks; nüüd kujutlege, kuidas kangelane jääb täbarasse olukorda ja te peate ootama nädala, enne kui saate järgmist peatükki alustada. Ma teen nii oma mänguseltskondadega. :)

Üha rohkem lugejaid terves maailmas saab osa teie lugudest. Dresdeni raamatuid avaldatakse üha rohkemates keeltes. Kuidas kirjanikule mõjub, kui tema kangelased äkki teises keeles kõnelema ja mõtlema asuvad? Kas teil on lihtsalt hea meel, et rohkem lugejaid saab ligipääsu tema lugudele või mõjutab ka kirjanikku tema kangelaste keelevahetus? Kas oma kangelasi võõrkeeles rääkimas kuuldes/kujutledes muutub ka kirjaniku mulje oma tegelastest?

Ma püüan, et seda ei juhtuks. Minu jaoks on tähtis meeles pidada, kust ma tulen ja kust tuleb Harry. Teen, mis suudan, et eirata seda, kui hästi sel lool maailmas läheb, koos oma raamatute, koomiksite, draamaversioonidega, ja püüan hoida oma pead sellisena, nagu see olema peab – kirjutada häid lugusid tugevate tegelaskujudega, kes paistavad ehtsatena, kuigi nad eksisteerivad väga fantaasiarikkas olustikus.

Järgmine raamat Dresdeni sarjas on väga oodatud, millal see tulla võiks? Viimane (“Skin Game”) ilmus juba päris ammu (2014)? Me loodame, et kavatsete selle sarjaga jätkata?

Muidugi! Meil siin hakkas just lund sadama (oktoobri alguses), see hoiab mind toas ja diivanil ja mõjub hästi produktiivsusele. Ma lõpetan selle enne selle aasta lõppu.

Kas suurjalgade (Sasquatch’ide) liin lühilugudest jõuab kunagi ka Dresdeni raamatu pea-süžeeliinidesse, rohkem kui vaid lühikese mõttevälgatusena?

Jah, Jõekandjad (River Shoulders) ilmuvad välja järgmises raamatus. Kõik lühijutud ja koomiksiraamatud on “Dresdeni toimikute” tähtsad osad.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0978)