Tõlkinud Mari Arumäe

„Räägitakse, et teid kutsutakse „roheliseks varjumeheks“, hr Franklin.“

Meelelahutustööstuses levib info kiiresti. Mind kutsutakse nii, kuna minu töö on tagada, et tõelus sulandub arvutianimatsiooniga sujuvalt. Panen selga rohelisse tausta sulanduva kostüümi ja sikutan üle CGI-taeva tuhiseva Supermani keebi serva või panen šampoonireklaamis näitlejanna kiharad vetruma. Kui taust on kaadrisse paigutatud, ei jää mind paista, aga efekt on kõigile näha.

Suunasin H. Gerrard Conway Juniorile, kinolembeste masside kõigi soovide rahuldajale, hoolega välja mõõdetud peanoogutuse ja vastasin: „Täiesti õige, sir.“.

„Mis teid siia toob?“

„Tahan oma portfooliot täiendada.“

Minu agent mainis nimelt „Universal Media Corpi pakutavat uut ja huvitavat rolli, mis avab tulevikus hulga erinevaid võimalusi.“ Peripateetilise CGI-flufferi tööst kõlas see oluliselt paremini.

„Kahtlemata, hr Franklin.“ Conway kõlas pigem kahtlevalt.

Kehitasin napilt õlgu. „Ausalt öeldes ei vii šampoonireklaamide tegemine kuhugi. Kuulaksin hea meelega ära, mida teil pakkuda on.“

Conway nõjatus üle poleeritud mahagonlaua ning tema vasak küünarnukk libises auravale kohvitassile ähvardavalt lähedale. Ilma mõtlemata liigutasin tassi ohutusse kohta.

Neetud... Sellega võisin liiale minna!

Minu kergenduseks reageeris Conway oodatud pahameele asemel rahuloleva irvega.

„Väga tubli, hr Franklin. Läbisite just meie esimese katse. Kas olete järgmisteks valmis?“

„Muidugi!“

Katsed... Kuid mille jaoks?

***

Kõhetu vunts, kes mind Conway kabineti ees vastu võttis, viskas kombinesoonikuhjas tuhnides pilgu üle parema õla.

„See võiks sinu suurus olla.“

„See-eest ei ole see kindlasti minu värv.“ Raputasin uskmatult pead. „Sa tead ikka, et beež rohelisele taustale ei sobi, eks?“

Garderoobitüüp viskas mulle lõbustatud pilgu. „Sinna, kuhu sa lähed, sobib see suurepäraselt.“

„Milline stuudio see siis on?“

„Küllap näed ise. Aga nüüd ole nii hea ja pane see selga.“

Kui riietusruumist naasin, ulatas Garderoobitüüp mulle paari liitreaalsusprille. Ka need olid beeži värvi.

„Pane ette“, ütles ta.

Vajutasin prilliraamil olevat nuppu. „See on tõesti kummaline.“

Nägin maailma kahekordselt. Üks Garderoobitüüp seisis minu ees, tahvel pihus, teine kõndis parasjagu minust paremale, tahvel kaenla all ja teine paar liitreaalsusprille näppude vahel. Kui juhtus see, mis juhtuma pidi, viskusin tema suunas ja püüdsin kukkuvad prillid enne kinni, kui need põrandat puudutasid. Kallis kraam.

Garderoobitüüp toksis oma tahvlil.

„Okei, sisenesid just Delta Pluss Ühte.“

„Kuhu?“

„Viibid universumis, mis meie omast on ühe hargnemise kaugusel.“ Ta vajutas uuesti tahvlile. „Mida sa nüüd näed?“

„Ma näen kaht... ei, nelja, ei, juba kaheksat... tervet hulka sind, kõik liiguvad eri suundades.“

„Kas süda on juba paha?“

„Ei, kas peaks olema?“

„Enamikul inimestest oleks, hr Franklin. Kuid selgelt ei ole sa „enamik inimesi“, kuivõrd tegid just meie katsed auga läbi.“

„On mul üldse mõtet küsida, mille jaoks mind testitakse?“

Garderoobitüüp kergitas vandeseltslaslikult kulmu, kuid eskortis mu sama vandeseltslaslikus vaikuses Conway kabinetti tagasi.

***

Conway väidab, et multiversumi summaarne keskmine värvus on beež. Sellest ka kombinesoon. Ülejäänud selgitus, midagi läbistamist võimaldavatest kattekihtidest ja universumitevahelistest kommunikatsioonivahenditest, läks mul ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Loomulikult võtsin pakkumise vastu.

Nagu iga uue töö puhul, alustasin alumiselt pulgalt. Töötasin naaberuniversumites, nihutasin kohvitasse läpakate juurest eemale ja valvasin, et veiniklaasid oma sisu kallitele vaipadele ei kummutaks. Mu käed olid sellist labast tööd täis, kuid mõte kaldus tööpuuduses uitama. Eelkõige murdsin pead Conway ettevõtte ärilise poole üle, kus midagi justkui ei klappinud. Pisikesed heateod ei saa ometi suurt kassat teha.

Ilmselgelt oli mul midagi olulist kahe silma vahele jäänud.

***

„Kuulen, et püüdlete suurema rolli poole, hr Franklin.“

„Täiesti tõsi, sir.“ Seirasin Conway’d altkulmu. „Kuidas sülearvutite päästmine üldse filmide tegemisega seotud on?“

„Me ei tee enam filme, hr Franklin. Seda liiki meelelahutus sureb õige pea välja. Tulevik on reaalsuse päralt.“

Oigasin tahtmatult. „Ma jälestan seda värki.“

Conway surus oma lihavad sõrmed vastu läikivat mahagoni. „Me päästame reaalsust, mitte ei tooda seda, hr Franklin, kuigi me tõepoolest salvestame kõik ja müüme õigused neile, kes neid kasutada tahavad. Kuid kui te tahate suurel laval mängida, peate senisest tähelepanelikum olema.“

„Kuid ma just tähelepanelik olengi olnud!“

„Mitte piisavalt, hr Franklin. Kuid hea uudis on see, et saate uuesti proovida. Seekord soovitan teil meeles pidada, et tagajärgedel on põhjused -- ja mitte tingimata igapäevased.“

Kuna mõte vetruvate, lakiga kaetud juuste maailma naasmisest mind ei paelunud, tõotasin, et kaitsen multiversumi hapraid esemeid senisest paremini.

***

Olin lahkumisavalduse andmisele juba väga lähedal, kui märkasin laua serval veiniklaasi, mis mu katsele seda nihutada vastu pani. Laualt üles vaadates märkasin midagi, mida CGI-tehnoloogia eelse ajastu eriefektide spetsialist kirjeldaks kui beeži koletiseülikonda kandvat meest.

Kuid välimus võib petlik olla, tõdesin, kui see suu avas.

Hambad selle suus olid üpris suured ja teravad.

***

„Teie jutt „väljasuremisest“ oli hästi sõnastatud,“ ütlesin Conway’le.

Ta tunnustas mu arusaamist mühatusega. „Mida te ette panete?“

Olles oma kohtumise intelligentse roomajaga üle elanud, mõistsin viimaks inimkonda varitsevat ohtu.

„Andke mulle kosmoselaev ja ma garanteerin teile, et „Dinosaurused hävitavad Maa“ jääb teie CV-st igaveseks välja.“

„Loodetavasti meeldib teile kaaluta olekus viibida, hr Franklin.“

„Ma olen kaskadööride kukkumistrikke teinud. Kaaluta olek on käkitegu.“

***

Meie universumis põrutas linnasuurune komeet kuuskümmend viis miljonit aastat tagasi Maasse. Ühes teises universumis aga tabas see Kuud. Nende dinosauruste kaugetes järeltulijates, kellel rohkem vedas, kujunes välja nii sallimatus primaatide suhtes kui ka suutlikkus seda kogu multiversumis rakendada. Ja sellest ka minu töö. Ma seilan Päikesesüsteemis ringi ja katan Oorti pilvest pärit komeedituumi, millele nad uue kursi andnud on, helkurvärviga. Päikese footonid teevad ülejäänud töö ja nügivad komeedid turvalisemale trajektoorile tagasi.

Kuid Superman annaks vastulöögi.

Ja nii pean tegema ka mina, Päikesesüsteemi kaitsja.

***

„Mis nüüd, hr Franklin?“

 „Mul on tarvis multiversumis liikumise võimekusega kosmoselaeva.“

Conway pomises midagi arusaamatut, kahtlemata raha teemal, kuid ütles siis: „Selle värv ei meeldiks teile.“

 Kehitasin õlgu. „Sobib skafandriga kokku.“

Eelistaksin rohelist, aga kõike ei saa.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0896)