KUU ARVUTIMÄNG: "Siil Sonic" (8. aprill)

Sonic the Hedgehog Next-Gen Box Art

By Sega of America Inc, SEGA of America Inc Media FTP Site. 

"Siil Sonic" on 2006. aasta platvormimäng, mille tootis Sonic Team ja avaldas Sega. Juhitavaid tegelasi on kolm, lisaks Sonicule veel Shadow ja Silver. Silver on uus tegelane, kes siin debüteerib. Ta on 200 aasta kaugusest tulevikust saabuv hõbedakarvaline siil, kes usub, et Sonic vastutab maailma hävitamise eest tema koduvikus. Hiljem mõistab ta, et pahad on hoopis kuri vaim Mephiles ja deemonkoletis Iblis. Soleanna printsessi Elise sisemusse on vangistatud hävituslik jõud Õnnetuse Leegid. Doktor Eggman röövib printsessi ja muidugi laseb lõpuks Leegid printsessist välja, moodustades Solarise-nimelise jumala, aga kolm siili üheskoos suudavad jumala alistada, reisivad minevikku ja muudavad ajalugu, nii et kirjeldatud sündmused kunagi ei esineks. Mängu kriitika oli materdav, aga müüginumbrid olid kõvad. Graafika ja muusika olid sellegipoolest head. Silver, Elise, Mephiles ja Iblis esinevad edaspidi veel mitmes Sonicu mängus.

https://en.wikipedia.org/wiki/Sonic_the_Hedgehog_(2006_video_game)

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: vjatkogorgon (9. aprill)

Terapsiidid ehk loomsisalikkude alamklass tekkis 274 miljonit aastat tagasi. Sinna kuulusid need roomajad, kellest arenesid imetajad, kuid kes polnud tänapäeva roomajate eellased. Juba 270 miljonit aastat tagasi tekkisid teriodondid ehk loomahambulised, kes olid küll roomajad, aga kelle hammastik meenutas tänapäeva imetajaid. Nad jagunesid kaheks: euteriodontideks ehk päris-loomahambulisteks, kellest põlvnevad imetajad, ja gorgonopsideks, mõõkhambulisteks terapsiidideks, kes said nime müütilise naiskoletise gorgo järgi. Gorgonopsid elasid 270–252 miljonit aastat tagasi ja olid tippkiskjad, kuid surid välja Permi-Triiase väljasuremissündmuses ja seejärel said tippkiskjateks saurused. Gorgonopside sekka kuulus vjatkogorgon, kes küll tippkiskja ei olnud. Ta elas 265–253 miljonit aastat tagasi ja oli väike gorgonops, 80 cm pikk ega ulatunud inimesele põlvinigi. Kuid temagi oli mõõkhambuline kiskja, kes liikus neljal jalal ja erinevalt enamikust tollastest sisalikest oli kohastunud jooksmiseks. Ujus ka. Ta avastati 1999 Kirovi oblastist Vjatka jõe äärest, sealt nimigi.

Inostrancevia skeletal mount

https://en.wikipedia.org/wiki/Viatkogorgon

KUU AJAKIRI: "The Shadow" (11. aprill)

"The Shadow" oli ameerika pulpajakiri, mida avaldas pulpajakirjadele ja paberkaantega raamatutele spetsialiseerunud kirjastus Street & Smith. Iga number sisaldas romaani Varjust, müstilisest kuritegevusega võitlevast superkangelasest. Vari ise tekkis 1930 Street & Smithi teises ajakirjas Detective Story Magazine. Selles ilmunud jutte loeti raadios ette reklaamlausega "Kes võib teada, milline kurjus varitseb inimeste südametes? Vari teab." Selle peale hakkasid inimesed ajakirjaputkadest küsima Varju-ajakirja ning Street & Smith otsustaski rahvale sellise teha. Müük edenes nii hästi, et ajakiri hakkas ilmuma kiiresti mitte kord kvartalis, vaid korra kuus ja siis juba kaks korda kuus. Sõjaaja paberipuuduse tõttu harvenes sagedus 1943 korrale kuus, 1947 hakkas ilmuma üle kuu ja 1949 lõpetas ilmumise. Kokku ilmus 325 numbrit ja tiraaž küündis 300 tuhandeni, mis on pulpajakirja kohta väga kõva saavutus. Paljusid Varju-romaane on taastrükitud, alates 1964 on neid juurdegi kirjutatud ja 1994 valmis film Alec Baldwiniga peaosas.

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Shadow_(magazine)

KUU ASTRONOOMIA: "Apollo 16" (16. aprill, 50. aastapäev)

1011px-Ap16 pse

"Apollo 16" oli "Apollo" programmi 10. mehitatud missioon ja 5. Kuul käinud missioon. Meeskonna moodustasid komandör John Young, meeskonnamooduli piloot Thomas Mattingly ja kuumooduli piloot Charles Duke. Reis kestis pisut üle 11 päeva. Kuu peal käidi kolm korda kestusega kokku pisut üle 20 tunni. Kuukulguriga läbiti 26,7 kilomeetrit. Tagasiteel käis Mattingly poolteiseks tunniks ka avakosmoses. Maandumispaigaks valiti Descartes'i piirkond, Kuu üks kõige suurema albeedoga aladest. Oletati, et selle põhjuseks võib olla pinnase koosnemine vulkaanilisest kivimist, ja loodeti leida sealtkandist märke vulkaanilise aktiivsuse kohta. Selgus aga, et Kuu on siiski täiesti surnud. Astronautide koolitus vulkaaniliste kivide alal läks tühja. "Apollo 16" tõi Maale 96 kg kive, sealhulgas 11,7 kg raskuse bretšatüki, mis sai nimeks Big Muley ja mis on kõige raskem Maale toodud kuukivi. Duke jättis Kuu peale oma perekonnafoto ja USA õhuväe 25. sünnipäeva mälestusmedali.

https://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_16

KUU PROMINENT: John Young (21. aprill, kuundumise 50. aastapäev)

John Young (1930–2018) oli ameerika astronaut, kes käis kosmoses 18-aastase perioodi jooksul 6 korda. 50 aastat tagasi kõndis ta ka Kuu peal. "Gemini 3" Youngi ja Gus Grissomiga 1963. aastal oli esimene kosmoselend, mis orbiiti muutis. "Gemini 10" Youngi ja Michael Collinsiga 1966. aastal oli esimene lend, mis põkkus rohkem kui ühe seadmega ("Agena 10" ja "Agena 8" kahel järjestikusel päeval). "Apollo 10" raames lendas Young esimesena üksinda ümber kuu, ühtlasi oli see lend Maa suhtes kõige suurema kiirusega. "Apollo 16" pardal sai Young esimeseks, kes kuu orbiidil käis rohkem kui korra. STS-1 (Young ja Robert Crippen) 1981. aastal oli esimene lend tiivulise ja korduvkasutatava kosmosesõidukiga. Ühtlasi sai Young esimeseks, kes lennanud nelja tüüpi kosmosesõidukitega ("Gemini", "Apollo" põhimoodul, "Apollo" kuumoodul ja kosmosesüstik). Ta sai ka esimeseks, kes kosmoselaevaga 7 korda startinud on – 6 korda Maalt ja korra Kuult.

1080px-John W. Young on the Moon

https://en.wikipedia.org/wiki/John_Young_(astronaut)

KUU ÕUDUS: armeenlaste genotsiid (24. aprill, aastapäev)

https://en.wikipedia.org/wiki/Armenian_genocide

KUU MÜTOLOOGIAPILT: "Oidipus ja Sfinks" (8. aprill)

Oidipus oli kreeka müütide traagiline kangelane. Tema isa oli Teeba kuningas Laios, kellele ennustati, et tema poeg tapab ta, abiellub oma emaga ja viib lõpuks kogu riigi hukatusse. Sellepärast laskis kuningas vastsündinud poisi metsa surema viia. Kuid karjustel hakkas poisist kahju ja nad viisid ta Korintose kuninga juurde, kes kasvatas ta oma pojana üles. Suureks kasvanud Oidipus kuulis ennustusest ja põgenes Korintosest, pidades sealset kuningapaari oma vanemateks. Teel kohtus ta vanamehega, läks temaga tülli teemal, kes peab kellele teed andma, ja tappis vanamehe poolkogemata. See oligi Laios. Teeba kannatas tollal Sfinksi terrori all. Sfinksil oli naise pea ja lõvi keha. Ta peatas rändureid ja küsis neilt: «Kes kõnnib hommikul neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal? Mida rohkem on tal jalgu, seda vähem on tal jõudu.» Kes ei osanud vastata, selle Sfinks tappis. Oidipus taipas, et jutt on inimesest, kes lapsepõlves liigub käpuli ja vanaduses kepiga. Pärast Sfinksi hävitamist võeti ta Teebas vastu kangelasena ja ta abiellus vana kuninga lese Iokastega. Oidipuse ja Iokaste mõlemad pojad läksid omavahel tülli ja kodusõjas riik hävis.

Oedipus and the Sphinx MET DP-14201-023

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Oedipus_and_the_Sphinx_MET_DP-14201-023.jpg

KUU ÕUDUSPILT: 1906. aasta San Francisco maavärin (18. aprill, aastapäev)

18. aprillil 1906 tabas San Franciscot, kus tollal elas 410 tuhat inimest, 7,9-magnituudine maavärin. 80% linnast hävis, kuni 300 tuhat inimest jäid kodutuks ja 3 tuhat inimest hukkus. 90% majadest hävis mitte maavärinas, vaid tulekahjudes, mille tekitasid purunenud gaasijuhtmed. Linn põles 4 päeva ja ööd. Üsna levinud oli majade sihilik põlemapanek kindlustusraha kättesaamiseks – kindlustusfirmad maavärinakahjusid ei hüvitanud, ainult tulekahjukahjusid. Kuberner George Purdee, kes 1903. aastal oli keeldunud tunnistamast muhkkatkuepideemia olemasolu, tegi nüüd avalduse sellises vaimus, et põles maha jah, aga ei midagi hullu, San Francisco on ennegi põlenud ja põleb edaspidigi. Maavärinat ei maininud. Jah, ehitati kiiresti üles, aga miski oli kadunud. Los Angeleses täitus 100 tuhande elaniku piir alles 1900. aastal, aga tänapäeval on Los Angeles San Franciscost palju suurem.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Post-and-Grant-Avenue-Look.jpg

KUU FÜÜSIKAPILT: kaltsiit (29. aprill)

Fluorescence in calcite

Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi CaCO3 kõige stabiilsem vorm. Mohsi skaalal, mis näitab mineraalide kõvadust, on kaltsiit üks kümnest etalonmineraalist ja selle kõvadus on 3, nii et üsna pehme (sõrmeküüne kõvadus on 2½). Tihedus on 2,71 kg/l. Kõige suuremad kaltsiidikristallid on avastatud Islandilt, nende suurus on 6×6×3 m ja 7×7×2 m ning need kaaluvad 250 tonni. Organismid kasutavad kaltsiiti rakukestades. Teokarbid ning käsijalgsete, merisiilikute ja mõne käsna väliskiht koosnevad peamiselt kaltsiidist. Munakoortes on kaltsiiti eriti palju. Ammu väljasurnud trilobiitidel olid kaltsiidist liitsilmad – kaltsiidikristallid toimisid suurendusklaasidena. Teadlased töötavad tänapäeval kaltsiidi põhjal välja nähtamatuks muutvat mantlit, nagu see oli Harry Potteril. Selline mantel ei kaaluks üldse palju, aga esialgu on sõjaväe moondamisriietus tõhusam.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fluorescence_in_calcite.jpg


PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

ESIMENE LOODUSEPILT: Jõehobu on maailma kõige laiema haigutusega loom. (1. aprill)

Hipopótamos (Hippopotamus amphibius), parque nacional de Chobe, Botsuana, 2018-07-28, DD 79

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hipop%C3%B3tamos_(Hippopotamus_amphibius),_parque_nacional_de_Chobe,_Botsuana,_2018-07-28,_DD_79.jpg

TEINE LOODUSEPILT: Austriast leiti kahe tüvega pirnipuu. (24. aprill)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pyrus_communis_mit_geborstenem_Stamm_01.jpg

ESIMENE VANAFILM: "The General" (2. aprill, kirjeldatud sündmuse peaaegu 160. aastapäev, 75 minutit)

Selle 1926. aasta tummfilmi tegi suur rongifänn Buster Keaton. "The General" oli USA kodusõja aegne vedur. Tegevus toimub 1862. aasta aprillis Georgias – kodusõda oli juba aasta kestnud, aga polnud veel Georgiasse jõudnud. Sabotööride üksus (tegelikkuses 24 meest) ärandab veduri ja püüab põgeneda põhja omade juurde, ühtlasi hävitades teel kõik sillad. Neid juhtis kapten Anderson (tegelikkuses auastmeta tsivilist James Andrews). Neid hakkab taga ajama masinist Johnny Grey (tegelikkuses 25-aastane William Fuller) üksinda (tegelikkuses kolmekesi). Tal õnnestub vedur tagasi varastada ja sabotöörid kinni pidada (tegelikkuses neist 8 hukati, sealhulgas Andrews). Seejärel abiellub ta oma kallima Annabel Leega (tegelikkuses Lulu Asher). Tegelikkuses suri Lulu 1872 ja ükski nende 4 lapsest ei jäänud ellu. Filmil ei läinud äriliselt hästi, Keaton kaotas majandusliku iseseisvuse ja naispeaosalise Marion Macki näitlejakarjäär lõppes, kuigi elas 1989. aastani. Tänapäeval peetakse seda filmi aga meistriteoseks. "The General" on alates 1972 Lõuna Kodusõja ja Vedurite Ajaloo Muuseumis. Selle korraldas pärastine USA president ja tollane Georgia kuberner Jimmy Carter.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_General_(1926).webm

KUU PIDUSTUS: tuldpurskav pull (3. aprill, ½ minutit)

Tuldpurskav pull kuulub muidu pigem ulmeliste elukate hulka, aga Hispaanias Navarras on ta karnevali keskne tegelane. Julgurid püüavad liikuvat ja tuldpurskavat pulli puudutada, aga sealjuures peavad nad olema ettevaatlikud, sest tulesädemed on teadagi ai-ai.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Zezensuzkoa_eta_momotxorroak_-_2022_-_01.webm

KUU TEADUS: omapärane vaade globaalsele soojenemisele (5. aprill, 1 minut)

GISTEMP Spiral 2022-03-06 2257.webm

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:GISTEMP_Spiral_2022-03-06_2257.webm

TEINE VANAFILM: "Ahnus" (7. aprill, 130 minutit)

1924. aasta ameerika psühholoogiline tummdraama, mille stsenarist ja režissöör oli Erich von Stroheim. Originaalis oli see 9 tundi pikk ja tollal kõigi aegade pikim film. Täispikkuses nägid seda filmi ainult 12 inimest, kes kõik olid Hollywoodi näitlejad või filmitegijad. Pärast otsustasid nad, et see, mida nad nägid, oli kõigi aegade parim film ja tõenäoliselt ei tehta enam iial paremat. Et filmi saaks kinodes näidata, on sellest kokku lõigatud mitmesuguseid lühendatud versioone. Commonsi 2 tunni ja 10 minuti pikkune versioon on veel suht lühike. Suur osa filmist on hävinud. Sisuks on kahe vaese inimese abielu purunemine ja see lõpeb surmaga. Kujutusviis on naturalistlik, von Stroheim on eeskuju võtnud Zolast. Samas pole film sotsiaalkriitiline nagu Zola, vaid von Stroheimi sõnul meenutab rohkem vanakreeka tragöödiaid. Äriliselt film äpardus, tuues tagasi ainult kolmandiku tootmiskuludest. Ütlen ausalt, ei vaadanud seda. Ulmeline element puudub.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Greed_(1924).webm

KOLMAS VANAFILM: "45 minutit Hollywoodi" (12. aprill, 22 minutit)

1926. aasta tummkomöödia. Maamatside pere sõidab Hollywoodi, kus iga nurga peal tolgendab kuulsaid näitlejaid ja filmitegijaid. Igal pool vändatakse filme ja kui panka röövitakse, pole linnarahvas kindel, kas see on kuritegu või järjekordse filmi võtted. Pärastpoole jookseb hulk inimesi aluspesus ringi, paukuvad püstolid käes, lõpuks läheb ühel vahtkustuti püksis lahti, nii et täitsa ajuvaba film. Mulle meeldis armukadeda naise kirjeldus: «Näeb kõike, kuuleb kõike, ei usu mitte midagi.» Muuseas on see Theda Bara viimane film, ehkki elas veel 30 aastat (mängib iseennast). See on teine film, kus Stan Laurel ja Oliver Hardy koos mängivad, ehkki neil pole ühist stseeni.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:45_Minutes_from_Hollywood_(1926).webm

NELJAS VANAFILM: "Notre-Dame'i kiriku kellalööja" (16. aprill, 110 minutit)

1923. aasta draama, peaosades Lon Chaney (Quasimodo) ja Patsy Ruth Miller (Esmeralda). See film oli Victor Hugo suurteose viies ekraniseering ja teine ameerika ekraniseering (1917. aasta poolteisetunnises komöödias mängis peaosa Esmeraldat Theda Bara). Chaney oli võimekas karakternäitleja ja peaaegu iga tema rolli kohta võib öelda: kui sel aastal oleks "Oscareid" valitud, oleks ta sellele vähemalt nomineeritud. Film ei vasta päriselt romaanile ja "Jumalaema kirikule Pariisis" on üldse omane, et tema ekraniseeringud erinevad olulisel määral romaanist. Peamised erinevused seisnevad püüdes korraldada õnnelik lõpp ja mehi, kellega Esmeraldat paaritada, on ju romaanis omajagu. Näitetrupi viimane liige suri, uskuge või ärge uskuge, alles 2012. aastal 103-aastaselt.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Hunchback_of_Notre_Dame_(1923).webm

KUU LOODUSEVIDEO: bakteri elu (18. aprill, 2½ minutit)

Деления инфузорий Colpidium.webm

Arvate, et bakter pole suurem asi näitleja? Nojah, täispikka mängufilmi ta vist välja ei veaks. Aga 2½ minuti pikkuses dokumentaalfilmis suutis kaasa elama panna, tema suhtes tekkis sümpaatia ja filmil on õnnelik lõpp. Kõnealune bakter kuulub ripsloomade hulka perekonda Colpidium ning on kooliprogrammist tuntud ja laiemalt levinud kinglooma sugulane. Pikkus 0,03–0,15 mm ja filmis on ka näha, et isendite mõõtmed võivad nii palju kõikuda, inimestel ei juhtu, et üks on teisest viis korda pikem. Vaadake, vaadake!

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:%D0%94%D0%B5%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F_%D0%B8%D0%BD%D1%84%D1%83%D0%B7%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%B9_Colpidium.webm

VIIES VANAFILM: "Jõumees" (19. aprill, 75 minutit)

Harry Langdoni 1926. aasta komöödia. Olen juba rääkinud, et suhtun Langdonisse kerge üleolekuga, aga mingil moel on ta siiski suurepärane näitleja. Sündinud 1884, mängib ta 42-aastaselt meest, kes näeb välja nagu 15 ja kelle vaim on nagu viieaastasel. Päris mitu korda tabas mind äratundmine: minagi käitusin eelkooliealisena niimoodi! Aga kui kooli läksin, siis ma enam selliseid asju ei teinud. Film algab sedamoodi, et maailmasõjas saavad eikellegimaal kokku Belgia sõdur Paul Bergot ja Saksa sõdur Zandow. Zandow sõdib püstoliga ja Bergot ragulkaga, sakslane põgeneb, kuid tuleb tagasi, konfiskeerib belglase ja viib ta enda teenrina kaasa maailmaturneele. Lõpuks Bergot isegi abiellub, aga tema naine on pime ja vaene ning ega tal paremat meest vist polekski saada. Loodan, et nad lapsi ei saa, kumbki neist pole võimeline lapsi kasvatama. Seda peetaksegi üheks Langdoni parimatest filmidest, täitsa soovitan vaadata. Tema ekraanipartner Priscilla Bonner elas 1996. aastani.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Strong_Man_(1926).webm

KUUES VANAFILM: "Liha ja saatan" (23. aprill, 2 tundi)

1927. aasta romantiline tummdraama Greta Garboga peaosas. See oli Garbo teine film USA-s, esimene tema 7 filmist, mille režissöör oli Clarence Brown, ja esimene 4 filmist, kus tema ekraanipartneriks oli John Gilbert. Sisu. Kahest lapsepõlvesõbrast üks armub naisesse, kes ei ütle talle, et ta on abielus ja krahvinna. Krahv saab asjast teada, kutsub oma naise austaja duellile ja hukkub. Noormees saadetakse karistuseks kolmeks aastaks Aafrikasse võõrleegioni. Tagasi tulles avastab, et tema sõber on tema kallima, krahvi lesega abiellunud. Uus duell, sedakorda sõprade vahel. Ma ei vaadanud seda filmi, duellid ei ole tänapäeva teema, see film on moraalselt vananenud. Ulmet ei ole. Film teenis korraliku kasumi, osalt sellepärast, et Garbo ja Gilbert armusid võtete ajal teineteisesse ja niisugune asi paistab filmis välja. Gilbert pakkus talle mitu korda abielu, aga Garbo keeldus, sest arvas, et mees hakkab abielus domineerima, aga tema tahtis ise olla number üks.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Flesh_and_the_Devil_(1926).webm

SEITSMES VANAFILM: "Pariislanna" (26. aprill, 80 minutit)

1923. aasta ameerika tummdraama Edna Purviance'iga peaosas. Stsenarist, režissöör ja produtsent oli Charlie Chaplin, kes püüdis Ednale korraldada paremat näitlejakarjääri. Välja kukkus vastupidine, Edna ei saanud enam iial suurt filmirolli. Mingil määral sai tuult tiibadesse hoopis Adolphe Menjou. Publik pettus, rahvas lootis, et kui stsenarist ja režissöör on Chaplin, siis tuleb mõnus naljalugu, aga ei mingit nalja. Chaplin filmis ei mänginudki (õigupoolest ühes episoodis oli, aga enamik ei pannud teda tähele). Kriitikud olid küll vaimustuses, aga äriline läbikukkumine oli Chaplinile valus ja ta ei lasknud filmi 50 aastat näidata. Alles 1976 kirjutas ta filmile Louis Gottschalki originaalmuusika asemele uue muusika (see jäi tema elu viimaseks teoseks) ja andis uuesti välja. Seda filmi ma samuti ei vaadanud: sisu ei tundunud intrigeerivana ja ulmet ei olnud.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_Woman_of_Paris_(1923).webm

Ingliskeelsetest tekstifailidest käisid esilehelt läbi Charlotte Brontë "Jane Eyre" (olen lugenud, täitsa meeldis, soovitan eriti naistele) ja Arthur Conan Doyle'i "Baskerville'ide koer" (olen korduvalt lugenud, väga meeldis, soovitan kõigile, lapsed kaasa arvatud). Prantsuskeelsetest tekstifailidest olid seal krahv Lautréamont'i "Maldorori laulud", mille peategelane Maldoror on kurja jumala sarnane – teos ei äratanud esialgu tähelepanu, kuid hiljem mõjutas sürrealiste, kelle propaganda muutis teose kuulsaks –, Arthur Rimbaud' "Hooaeg põrgus" ja Alexandre Dumas' "Must tulp" (olen lugenud, absoluutselt ei meeldinud, minu silmis Dumas' nõrgim teos).

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0621)