KUU ULMEAJAKIRI: "Scientific Detective Monthly" (3. mai)
Hugo Gernsbacki järjekordne ebaõnnestunud ajakiri. Poolteise aasta jooksul 1930–31 ilmus 15 numbrit, kõik 96-leheküljelised ja hinnaga 25 senti. Gernsback asutas selle pärast seda, kui 1929. aastal pankrotti läks, ja püüdis uute ajakirjadega jalule saada – no sellega küll ei saanud. Nähtavasti oli ta soovunelmate kütkes, kui väitis: «Õpetajad julgustavad sedasorti kirjandust lugema, sest teavad, et see annab õpilastele teadmisi teadusest ja lennundusest.» Peaaegu kõik jutud selles ajakirjas olid krimilood, kuid suur osa neist toimus tulevikus ja kuriteod lahendati ulmeliste meetodite abil – või siis meetodite abil, mille teadus oli juba välja töötanud, aga mis polnud 1930. aastal veel levinud. Eriliselt teaduslik on muidugi Clark Ashton Smithi "Mõrv neljandas mõõtmes", kus mõrvar vabaneb laibast, peites selle neljandasse mõõtmesse.
https://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_Detective_Monthly
KUU ARVUTIMÄNG: "Myst III: Exile" (8. mai, avaldamise aastapäev)
Järg Presto Studiose mängudele "Myst" ja "Riven". Peategelane Atrus suudab luua ühendusteid maailmade vahel, kirjutades neist raamatuid. (Eestis praktiseerib seda kunsti terve kari inimesi.) Müstiline mees Saavedro vannub kättemaksu oma poegade tapmise eest, samas on pojad tegelikult elus, ainult oma kuritegude eest vangis. Sõltuvalt Atruse valikutest on neli võimalikku lõppu. Müüginumbrid olid suured, märtsiks 2001 oli saabunud pool miljonit eeltellimust. Kriitikute hinnangud lahknesid: GameSpot andis 87 ja PC Gamer 85 punkti 100 võimalikust, aga PC Zone ainult 35 ja Computer Gaming World 2 tärni 5-st. Kaks ajakirja valisid "Exile'i" aasta parimaks seiklusmänguks.
https://en.wikipedia.org/wiki/Myst_III:_Exile
KUU ULMEFILM: "Näod" (10. mai, peaaegu avaldamise aastapäev)
Teleseriaali "Star Trek: Voyager" episood. Vidilaste hulka kuuluv teadlane Sulan röövib B'Elanna Torrese, kes on pooleldi inimene ja pooleldi klingon, ning jagab ta kaheks elukaks, kellest üks on puhastverd klingon ja teine puhastverd inimene. Seejärel nakatab ta selle klingoni haigusega, millesse vidilased surevad, aga millele klingonid on immuunsed, et seda haigust uurida ja võib-olla selle vastu vaktsiini välja töötada. Torrese pooltel õnnestub lõpuks põgeneda ja Doktor suudab nad jälle samasse kehasse ühendada. Torrese kehastaja Roxann Dawson mängis selles episoodis klingoni poolt, aga inimpoole jaoks leiti talle kehadublant. Pärast palus Roxann oma vanematel vaadata, kuidas episood välja kukkus, ja need kommenteerisid: «Sa olid tubli, aga see tüdruk, kes klingonit mängis, oli lihtsalt suurepärane!»
https://en.wikipedia.org/wiki/Faces_(Star_Trek:_Voyager)
KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: parantodon (11. mai)
Parantodon avastati juba 1845 ja see oli üks esimesi avastatud stegosaurusi. Ta elas varakriidis 139–131 miljonit aastat tagasi. Ta oli ninast sabani 5 m pikk ja koos selga katvate ogadega inimesest kõrgem, aga ilma ogadeta inimesest madalam. Kaalus 450–900 kg. Sõi taimi. Kõigi stegosauruste väljasuremine langes umbes sellele ajale, mil paljasseemnetaimed (okaspuud) hakkasid asenduma katteseemnetaimedega (lillede ja lehtpuudega), ning arvatavasti polnud see juhuslik kokkusattumus.
https://en.wikipedia.org/wiki/Paranthodon
ESIMENE ÕUDUSSEIKLUS: Donneri seltskond (23. mai)
1846. aastal organiseeris 63-aastane George Donner koos oma naise ja noorema vennaga reisi Missourist Californiasse, kus pidi asuma maine paradiis, aga kõigepealt tuli sinna jõuda ja see polnud kerge. Talv tuli peale ja Donneri seltskond jäi oma plaanvankritega lumme kinni. Toit lõppes otsa ja hädaga pidid nad surnud kaaslasi sööma. Kokku jäi 87 inimesest (neist umbkaudu pooled olid lapsed) siiski 48 ellu. Kõige suurem ellujäänute osakaal oli 6–14-aastaste laste seas, nooremate laste ja üle 35-aastaste seas palju väiksem, naiste seas suurem kui meeste seas. Kõige vanem ellujäänu oli 49-aastane.
https://en.wikipedia.org/wiki/Donner_Party
TEINE ÕUDUSSEIKLUS: Crawfordi retk (25. mai, aastapäev)
1782. aastal korraldas William Crawford 500 mehega sõjaretke Pennsylvaniast Ohio indiaanlaste vastu. See oli üks kõige suuremaid kaotusi, mis USA vägedele indiaanlastelt osaks sai. Crawford ise ja mitmed tema lähedased langesid vangi ja piinati surnuks. See kaotus õhutas ameeriklaste vaenu indiaanlaste vastu.
https://en.wikipedia.org/wiki/Crawford_expedition
KUU FANTAASIAPILT: "Hävitusingel ja kurja deemonid katkestavad paheliste ja mõõdutundetute orgia"
William Etty oli tuntud alasti inimeste maalijana ja seda tegi ta meisterlikult, kuid kaasaegsed süüdistasid teda maitsetuses, sündsusetuses ja ebaoriginaalsuses. Sellele kriitikale vastamiseks valmistas Etty 1832. aastal maali, mille ainest ei võtnud ta ajaloost, kirjandusest ega müütidest, vaid iseenese kujutlusvõimest. Kas tuli välja? Vaadake!
KUU ILLUSTRATSIOON: "Hiiglaste maa Brobdingnagi kuningas ja Gulliver" (15. mai)
Brobdingnag on Jonathan Swifti väljamõeldud maa Põhja-Ameerikas kusagil tänapäeva Briti Kolumbia kohal, kus elasid hiiglased, kes umbkaudu tosin korda inimestest suuremad olid. Päeva pildiks valiti see, kus hiiglaste maa kuningas binokliga Gulliveri uurib. Sealjuures on kuningas kahtlaselt Briti kuninga George III moodi ja Gulliver on Napoleoni kombel riietatud. See pilt valmis 1803 ja peatselt astus Suurbritannia taas Prantsusmaa vastu sõtta, mis tipnes võiduga Trafalgari lahingus ülejärgmisel aastal. Muide, Nukuteater mängib praegu "Gulliveri reise". Soovitan.
https://en.wikipedia.org/wiki/Brobdingnag
KUU KIRJANDUSLOEND: Arthur C. Clarke'i auhind (6. mai)
Seda auhinda annab Briti Ulmeassotsiatsioon iga-aastasel üritusel Sci-Fi London välja parimale ulmeromaanile, mis on Suurbritannias eelmisel aastal ilmunud. Esimesena võitis selle 1987. aastal Margaret Atwoodi "Teenijanna lugu". Ainsana on selle rohkem kui korra pälvinud China Miéville ja koguni 3 korda.
https://en.wikipedia.org/wiki/Arthur_C._Clarke_Award
KUU FILMILOEND: "Troonide mängu" episoodide loend (24. mai, peaaegu sel päeval esilinastus viimane episood)
8 hooaega jagunevad 73 episoodiks ja vaatajate arv järjest suurenes.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Game_of_Thrones_episodes
KUU KOSMOSEPILT: ebakorrapärane galaktika NGC 1427A
Asub 52 miljoni valgusaasta kaugusel Maast Eriidanuse tähtkujus. Ebakorrapärane kuju tuleb kiirest liikumisest. Järgmise miljardi aasta jooksul see galaktika laguneb – universumi algusaegadel juhtusid sellised asjad sageli, aga on viimaste miljonite aastate jooksul väga haruldaseks muutunud.
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
ESIMENE VANAFILM: "Nõid Carabosse ehk saatuslik pistoda" (5. mai)
Georges Méliès' 12 minuti pikkune 1906. aasta film noormehest, kes läheb nõia Carabosse'i juurde abi küsima. Carabosse teatabki talle vangistatud printsessi asukoha ja noormees jookseb teda päästma. Samas avastab Carabosse, et noormees on maksnud talle mitte kulla, vaid liivaga, ja jookseb teda taga ajama. Noormehel on nüüd keeruline asju sedamoodi ajada, et tema saaks kätte printsessi ja et Carabosse neid kätte ei saaks. Méliès ise mängib Carabosse'i.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:La_F%C3%A9e_Carabosse_ou_le_poignard_fatal_(1906).webm
TEINE VANAFILM: "Frankenstein" (13. mai)
Kõige esimene film Victor Frankensteinist ja tema loodud koletisest valmis 1910. aastal Edisoni stuudios ning oli 14 minutit pikk. Pole väga hull, kõlbab vaadata küll. Muide, tegu oli ühega vähestest tummfilmidest, mida levitati koos muusikapalade loendiga, mida tuli selles järjekorras etenduse ajal mängida. Kasutati juba tollal avalikku omandisse langenud muusikat XIX sajandi esimesest poolest.
Meespeaosaline Augustus Phillips (1874–1944) ja naispeaosaline Mary Fuller (1888–1975) tegid siin filmidebüüdi ja kummalegi oli see kuulsaim filmiroll. Fullerit hakati varsti võrdlema Mary Pickfordiga, ent Fulleri tähelend jäi lühikeseks, 1917 sai ta pärast afääri abielus ooperilauljaga närvivapustuse ja tema karjäär lõppes. Edaspidi elas ta emaga ja kui see 1940 suri, tõi see kaasa teise ja veel suurema närvivapustuse. Ülejäänud elu tuli teda hooldada, kuni 1947. aastani tegi seda õde ja edasi kuni surmani Washingtoni hullumaja.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Frankenstein_-_Edison_Mfg._Co.,_1910.webm
KOLMAS VANAFILM: "Kastetud kastja" (18. mai)
Kõigi aegade esimene komöödiafilm, autoriks Louis Lumière ja aastaks 1895. Ohverdage 40 sekundit oma elust.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Le_Jardinier_(l%27Arroseur_arros%C3%A9)_(1895).webm
NELJAS VANAFILM: "Ali-Baba ja 40 röövlit" (20. mai)
Ferdinand Zecca 1902. aasta film pikkusega 9 minutit, mis lõdvalt põhineb kuulsal muinasjutul. Kaadrid on käsitsi värvitud. Ulmelised elemendid on olemas, aga film pole suurem asi, võib-olla ainult omas ajas tähelepanuväärne.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ali_Baba_et_les_40_voleurs_(1902).webm
VIIES VANAFILM: "Seikleja" (22. mai)
31 minuti pikkune 1917. aasta film. Charlie Chaplin on siin põgenenud vang, keda politsei taga ajab. Ta satub kokku kauni neiuga (Edna Purviance, kes Chapliniga mitmekümnes filmis koos mängis) ja tema peigmehega (Eric Campbell) ning katsub peigmehelt pruuti üle lüüa. Lugu muutub järjest hullemaks: tüdruku isa osutub kohtunikuks, kes Charlie vangi mõistis, aga peigmees tunneb Charlie tagaotsitava vangina ajalehefotolt ära. Lõpuks saabub politsei ja Charlie peab edasi põgenema. Filmis on ikka tohutult jalaga-tagumikku-nalju, Chaplin nii annab kui saab, tänapäeva komöödiates ei ole, ei peeta vist naljakaks, inimkonna naljasoon on vist nihkunud. Hakkasin ootama tordiga-näkku-nalju, aga torti ei tulnudki, selle asemel söödi jäätist, tollal katsuti filme tehes ikka kokku hoida ja jäätis on muidugi odavam kui tort. Campbellile jäi see viimaseks filmiks, tal oli joomaviga küljes ja samal aastal sõitis ta purjuspäi end autoga sodiks.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Adventurer_(1917).webm
.jpg){kind=link}