Kas ma olen juba öelnud, et Reaktori ülespanekul on raskeim asi peatoimetaja veeru välja mõtlemine? Lood on reas üles pandud, pildid külge nokitsetud, õiget pidi pööratud, üleliigsed reavahetused välja korjatud ja siis hakka justkui mingit seletuskirja välja mõtlema, et miks sa seda asja mitu tundi tegid? Klassikaline nipp on lugeda muidugi üles see mida igaüks näeb kui ta veidi allapoole kerib. Seekord oli aga viimase minutini Reaktori kaust üsna pooltühi ja seega tänan muidugi Marko Kivimäed, kes veel eile tõesti toreda Stephen Kingi arvustuse saatis, Jüri Kallast, kes viimase teksti saatis peatoimetaja veeru kirjutamise ajal, Tim Hornetit, kes tegi koguni kaks arvustust - peamiselt kuna unustasin ta eelmine kuu saadetud arvustuse siis üles panna ja muidugi Meelis Krafti, kes võttis vaevaks natuke igavikuliste ulmeteemade üle arutleda. 

Lisaks algab oktoober ja mardused pistavad enda ninad üha varem ja julgemini peiduurgastest välja. Ja kuna nüüd ei ole enam ohutu liigelda, siis on aeg kamina ees pitsike peenemat teha ning reaktorit lugeda. Ja kui see loetud, siis tuleb asuda ise järgmiseks reaktoriks lugusid kirjutama, sest november on hingedekuu ning kogu ilm igasugu soerdeid ja jeekimeid täis, kes kõik meie hingekesi endale soovivad krabada.

Foto Riho Välk

Kaanepilt Marion Pedask