Emma Dean on ameerika autor, elab Californias. Viljakas autor, aastas on tal vahel ilmunud üle viie raamatu. Kui ma mõne teise raamatu kohta natuke sisuliselt tausta uurisin, siis paistab, et autori stiil ja temaatika on läbi raamatute üsna sarnane; kui meeldib üks siis istuvad ka teised (või kui ei meeldi siis...).
Raamatu peaosas on raamatukogu“tädi”, noor naine Piper, kellele murravad ühel hetkel sisse tööle kolm kuuma kutti. Alguses on kerge madin, selgub, et Tolstoi “Sõjast ja rahust” on ka praktikas külmrelvana kasu. On ka mõnevõrra muid eriarvamusi, aga kiirelt selgub, et tegu on Piperi hingekaaslastega. Võinoh… hingekaaslastega – poisid on jõulised, musklis, hellade silmade ja jalustrabava naeratustega. Põmst Piper armub kiirelt nendesse ära, õhk on täis feromoone ning terve raamat säriseb käte vahel!
Circa pool raamatut on eelmängu ja siis läheb lahti, igas poosis, paaris, kolme ja neljakesi. Põmst on miskit ulmet ka vahel, aga see pole tähtis. Poisid on tegelikult kujumuutjad (nagu pildilt näha, siis loomadena on nad leopardid) ning “viimane emane” on neil puudu, et kujumuutvate leopardide sugu ikka edasi kestaks. Õnneks aga Piper sobib paaritumise-rolli imehästi enda kaugete Egiptimaa juurtega, seega on kiisude maailm päästetud. Lisaks leiab raamatust veel deemon Eisethi, kelle püha kohus on Piper vainlaste kätte viia, Piperi isa ja veel mõned tegelased.
Selline üsna lihtne ja trafaretne lugu, ladusalt kirja pandud erootiline raamatuke, mida on ulmegarneeringuga kaunistatud. Tõsist süvakirjandust ei tasu Emma Deanilt otsida, küll aga leiab siit mõnusalt kirjutatud armuelamusi, mis on naise kirjutatud ja kujutatud eevatütre silme läbi. Eks vaatenurk küll vahetub, aga läbivalt on ikkagi see naiselik raamat. Ma küll ei salli hästi naistekas/meestekas/poistekas (muide, “tütrukukas” liigitust nagu ei mäleta?) lahterdamist, aga mingis mõttes on “Spotted Her First” ilmselt üsna tuline ja vürtsikas naistekas, kus detailidega tagasi ei hoita. Kusjuures see pole raju pornokas või põrutamisromaan – ei, enamuse raamatust ikka keritakse kenasti pinget üles (mis küll ühel hetkel tuliselt ja detailselt vallandub, korduvalt, korduvalt…). Piper, Caleb, Xavier ja Niko on tegelaskujudena üsna kahemõõtmelised – aga jällegi, see pole antud juhul üldse tähtis. Hästi kirjutatud ajaviitekirjandus on mu arvates vägagi vajalik nišš, mida “Spotted Her First” kenasti täidab.
Üks lahedalt kaasaegne koht oli raamatus. Nimelt ühel hetkel tahab nõid Morgan teha Piperile heameelt. Seega palub nõid raamatukoguhoidja telefoni korraks enda kätte, nõiub ja annab tagasi. “Nii, nüüd Sa ei pea telefoni kunagi laadima.” Naljakas mõtelda, mis on tänapäeval oluline.
Täiesti eraldi mõõde on raamatus kaslaste maailm. Seda puudutatakse ühtepidi küll pidevalt, aga samal ajal põgusalt. Kuidas kolm inimese vormi võtnud leopardipoissi näiteks koos tuduvad – noh nagu kassid seda ikka teevad. Või kuidas nad muul viisil teineteise eest hoolt kannavad – igatepidi selline natuke kummaline, aga päeva lõpuks muhe lugu.
Lahe raamat, endale meeldis väga. Selline hea kerge tükk, mille mõne õhtuga läbi ratsutada (heh-heh, “ratsutada”). Kui Emma Deani teisi raamatuid oleks käeulatuses, siis ilmselt kohe järgmist ette ei võtaks, aga muude lugemiste vahele võib küll. Teisalt: kuna neid paberil müüakse ca 15€ tükist (e-raamatuid väga ei taha lugeda), siis natuke kahtlen, et selle autoriga tulevikus kohtun. Kui just mingi aja pärast ta raamatuid odavamalt ei saa.
Kirjastuse nime suhtes ma polegi kindel, aga kui igal pool on kirjas “Independently Published” (“Sõltumatult Kirjastatud”) – no ju siis on nii.
See lugemiskogemus ilmus esmakordselt 2020. aasta aprillis ühes suletud FB grupis. Praeguse Erektori jaoks natuke kõpitsesin/täiendasin/kaasajastasin.
Emma Dean
Spotted Her First
Independently Published
2018
250 lk
