Eesti nõid
Koostanud: Indrek Hargla

Indrek Hargla koostatud antoloogias „Eesti nõid“ on viisteist algupärast ulmejuttu nõidadest ja nõidumistest Eesti elus minevikus, olevikus ja tulevikus. Neliteist kirjanikku vaatlevad siin seda orgaanilist sidet, mis on aastasadu köitnud eestlast nõidumisega. Nende juttude aineseks on suuresti Eesti rikkalik rahvaluule ja pärimused, aga me leiame siit ka kriminaallugusid, alternatiivajalugu ja moodsaid digitaalpõnevikke. Eesti nõiad tegutsevad nii Aafrika džunglis kui moodsas kontorihoones, sammaldunud osmikus soosaarel, Toompea lossis, Tartu botaanikaaias või hoopis virtuaalses reaalsuses. Juttude autorid on Mika Keränen, Karen Orlau, Siim Veskimees, Indrek Hargla, Joel Jans, Meelis Friedenthal, Kadri Pettai, Tuuli Tolmov, Heinrich Weinberg, Laura Loolaid, Berit Sootak, Mann Loper, Meelis Kraft ja Jaagup Mahkra.

Kirjastus Raudhammas

496lk

Vanavanamees
Siim Veskimees

See romaan algab veidra ja igas tähenduses kummalise tegelase ärkamisega. Mitte miski ei temas ega situatsioonis, milles ta end leiab, ei ole kirjeldatav sõnaga "tavaline" ja selles mõttes on raamat tolle tegelase - kes alguses on suuremas osas nii sisemiselt kui väliselt suhteliselt tavaline 70-le lähenev Eesti vanamees - enesega taas kokkusaamise lugu. Ja see lugu ei piirdu ainult Eestiga; see ei piirdu isegi meie maailma ja ajastuga.

Kirjastus Fantaasia
Sari: Sündmuste Horisont
Kaanepilt Liis Roden. 272 lk.

Walem
Raavo Raadik ja Andri Arula

Kui andekas eestlasest teoreetilise füüsika teadlane Martin satub kahe sõdiva suurjõu huviorbiiti, tuleb tal ajaga võidu joostes viia ellu vanaisa Voldemari alustatud ning tema enda edasiarendatud teooria, mille abil saata hoiatav sõnum mitmesse ajajoonel asuvasse punkti minevikus.

Romaani ajaloolised sündmused on tegelikkuses aset leidnud, kuid peategelased on väljamõeldud.

Nii minevikus kui tulevikus aset leidva loo sündmused algavad aastal 1940, mil Pärnu organist ja hobiteadlane Voldemar jääb juhuslikult silma Saksa luurele seoses eestlase innovaatiliste, Einsteini ja Tesla vaimus ideedega ajast, ruumist ja valgusest. Voldemari seiklusrikas elujätk viib ta kord ühe kord teise võimu alla ning kui mees on teooriaga peaaegu toimiva lahenduseni jõudmas, saabub reetmine, vangistus, piinamised, sunnitöölaager jne.

Fenomenaalse haridusteega Martin jätkas vanaisa alustatud teooriate arendamist. Ta kaitstes 2041. aastal väitekirja, mille peamiseid teese – võimalus saata sõnumeid ajas tagasi – jõuab reaalsete katsete faasis läbimurde künnisele, kui avastuse potentsiaalne hindamatu väärtus jääb silma kahele teineteisega sõjajalal olevale suurvõimule. Need on Euroopa Föderatsioon oma Põhja-Ameerika liitlastega ning neile vastanduv Venemaa ja Hiina ühises mõjusfääris tegutsev mõjuvõimas Konglomeraat.

Jälitamiste, kahtlustuste ja põgenemiste virr-varris püüab Martin katsetusi jätkata, mõistes, et üksnes temal on „niidiots“ vältimaks 21. sajandi ÜRO väärotsuste tõttu esile tõusnud sünge maailmakorra kataklüsme.

Väljaandja: Ontore OÜ
328 lk

Maagiaklooster
Kaidi Kangur

Kaidi Kanguri teine fantaasiaromaan viib lugeja maailma, mida on pikalt enda hirmu all hoidnud maagiaklooster. Sõdalane Kai on selle üle küll näiliselt võidu saavutanud, kuid maagia ei alistu lihtsalt ja endise kloostriülema vari on endiselt ohtlik.

Kirjastus Hea Tegu
208 lk

Pajatus
Ursula K. Le Guin

Ursula K. Le Guini romaan „Pajatus“ (The Telling, 2000) kuulub tema legendaarsesse Haini-tsüklisse. See jutustab loo maalasest vaatlejast Suttyst, kes saadetakse planeedile Aka, mida lõhestavad poliitilised ja religioossed konfliktid ning mille põliselanike vastasseis korporatiivsele valitsusele väljendub omapärases loojutustamise traditsioonis. Teos võitis aasta parima teadusfantastilise romaanina 2001. aastal Locuse preemia.

Sari: Orpheuse Raamatukogu
Tõlkinud Jaana Talja
Kaanepilt Meelis Krošetskin
194 lk

Novellid
Edgar Allan Poe

Edgar Allan Poe on vaatamata oma lühikeseks jäänud elule (40 aastat) rikastanud maailma kirjandust rohke ja põneva loominguga. Peamiselt proosat kirjutanud Poe teoste mõju on veel tänapäevalgi tunda nii kirjanduses, muusikas kui filmikunstis, muuhulgas peetakse teda krimiromaanide žanri leiutajaks.

Sinu käes olevasse E. A. Poe novellide kogumikku on koondatud tema 15 kõige kõrgemalt hinnatud novelli. Kuna kirjanikku inspireerisid tõestisündinud lood, võivad paljud seigad tema lugudes olla ka tegelikult juhtunud. Nagu Poe on ise öelnud: „Sõnadel pole jõudu vaimu mõjutada, kui nende taga pole reaalse elu õudust.” Seega on päris kindel, et raamatus olevad lood köidavad ja haaravad lugeja kuni lõpuni endasse. Ehk kauemakski.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Ragne Kepler.
352 lk

Ränded
Charlotte McConaghy

Kliimamuutuste mõjul on maakera loomastik välja suremas. Noor naine järgneb randtiirudele nende viimasel rändel Gröönimaalt Antarktikasse. Ihuüksi, kaasas vaid uurimisvarustus, jälgib Franny Lynch Gröönimaa rannikul randtiire, kes valmistuvad arvatavalt viimaseks rändeks Antarktikasse, ja märgistab neid GPS-saatjatega. Kliimamuutuste tõttu on maakera loomastik peaaegu täielikult välja surnud.Franny tahab järgneda tiirudele nende rändel. Selleks tuleb tal veenda viimase Gröönimaale jäänud kalalaeva kaptenit Ennist kurssi muutma ning asuma pikale ja ohtlikule teekonnale Antarktikasse. Kas linnud viivad laeva viimaste allesjäänud heeringaparvede juurde? Miks on naine oma soovis nii järjekindel ja mis on tema tegelik eesmärk? Franny tunneb looduse ja lindudega suuremat osadust, kui seda endale tunnistada julgeb. Mingi sisemine sund ajab teda rändama, ikka ja jälle on ta pidanud lahkuma armsatest inimestest ja paikadest. Franny abikaasa Niall, ornitoloog ja ülikooliprofessor, kes uurib ja üritab päästa veel viimaseid ellujäänud linnuliike, tunneb ära Franny loomuse, kuid ka armastusest jääb väheks, et Frannyt tagasi hoida. Näib, et tagasivaated Franny senisele elule triivivad lugu vältimatult traagilise lõpplahenduseni.

Raamatus põimub realism unenäolisuse ja kujutlustega, see on intiimne ja hingekriipiv lugu süütundest ja lunastuse otsimisest.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
Tõlkinud Riina Jesmin
296 lk.

Enne kui jahtub kohv
Toshikazu Kawaguchi

“Ühel Tōkyō väikesel kõrvaltänaval asub tilluke kohvik, mis on pakkunud oma klientidele hoole ja armastusega keedetud kohvi juba üle saja aasta. Aga see pole kõik – koos kohviga on külastajal võimalus rännata minevikku.

Nende kaante vahel kohtume nelja naisega, kes otsustavad selle retke kõigist pelutavatest reeglitest hoolimata ette võtta, igaüks oma põhjusel. Fumiko tahab kohtuda mehega, kes ta maha jättis, Kōtake püüab saada kirja abikaasalt, kelle mälu on kustutanud algav Alzheimeri tõbi, Hirai ihkab veel viimast korda näha õde, kellest ta on võõrandunud; ning Kei soovib kohtuda oma tütrega, et teda kordi elus näha.

Aga reeglid on ranged ja riskid tõsised – ajas viib tagasi vaid üks istekoht kohvikus, sa ei saa sellelt lahkuda ning sa pead naasma olevikku enne, kui kohv jahtub …

Toshikazu Kawaguchi (sündinud 1971) on Jaapanis tuntud tele- ja teatriprodutsent, režissöör, stsenarist ja näitekirjanik. „Enne kui kohv jahtub“ on kirjutatud tema näidendi põhjal, mis võitis 10. Suginami teatrifestivali peapreemia.

Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Sash Veelma
192 lk

Einsteini unenäod
Alan Lightman

1905. aastal Šveitsi patendiametis töötav Albert Einstein näeb unenägusid. Relatiivsusteooria – täiesti uudse ajakäsitluse – loomisele pühendunud noorele geeniusele kangastuvad kõikmõeldavad ulmelised maailmad.Tsirkulaarselt kulgeva ajasüsteemiga maailmas elatakse igavesti läbi samu ebaõnnestumisi ja rõõmuhetki. Seisva ajaga maailma külastavad üksnes laste külge klammerduvad vanemad ja armastajad. Maailmas, kus aeg on ööbik, vangistatakse see puhuti klaaskupli alla.

Tänapäeva kirjandusklassikasse kuuluv rahvusvaheline menuk „Einsteini unenäod“ on kollaaž 30 unenäolisest loost, milles on põimunud tõsiteadus ja fantaasia. See on mõtisklus ajatunnetuse suhtelisusest, relatiivsusteooria paikapidavust tõestavatest eluhetkist ning ennekõike inimeseks olemise haprusest.
Postimehe Kirjastus
Tõlkinud Margit Jaaska
136 lk.

Maja taevasinise mere ääres
TJ Klune

Maagiline saar. Ohtlik ülesanne. Põletav saladus.

Linus Baker elab vaikset, üksildast elu. Ta on neljakümneaastane ja elab tillukeses majas koos turtsaka kassi ja vanade vinüülplaatidega. Maagiliste Noorte Hoolekandeosakonnas menetlejana töötav Linus veedab oma päevi, hoolitsedes nende laste heaolu eest, kes elavad valitsuse sanktsioneeritud orbudekodudes. Kui Linus kutsutakse ootamatult Eriti Kõrge Kõrgema Juhtkonna ette, usaldatakse talle kummaline ja salajane ülesanne: reisida Marsyase saare orbudekodusse, kus elavad kuus ülimalt ebatavalist last. Linus peab saama võitu oma hirmudest ja välja uurima, kas nad toovad või ei too endaga kaasa maailma lõpu. Aga need lapsed ei ole saare ainus saladus. Nende hooldaja on šarmantne ja karismaatiline Arthur Parnassus, kes on valmis kõigeks, et oma hoolealuseid kaitsta. Kui Arthur ja Linus lähedasemaks saavad, paljastuvad pikalt hoitud saladused ja Linus peab valima: kas hävitada üks kodu või vaadata kogu maailma leekidesse lahvatamas.

Lummav ja meisterlikult jutustatud „Maja taevasinise mere ääres” räägib sellest, mida tähendab leida ühest ootamatust paigast pealtnäha täiesti ootamatu perekond ja mõista, et see ongi sinu perekond.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Bibi Raid
512 lk

Pilvekägula
Anthony Doerr

Kolmeteistaastane orb Anna elab Konstantinoopoli müüride varjus koos majatäie naistega, kes teenivad elatist preestrirüüsid tikkides. Rahutu ja uudishimulik Anna õpib lugema ja leiab sellest raamatukogude poolest tuntud iidsest linnast raamatu, mis pajatab loo Aethonist, kes igatseb muutuda linnuks, et ta saaks lennata utoopilisse taevaparadiisi. Anna loeb raamatut oma haigele õele, sellal kui linnamüüre pommitatakse Konstantinoopolit tabanud suure piiramise käigus. Teispool müüri on külapoiss Omeir sattunud kodust kaugele, olles koos oma armastatud härgadega sissetungijate väkke värvatud. Tema ja Anna teed ristuvad. Viissada aastat hiljem harjutab sõjavangina kreeka keelt õppinud kaheksakümneaastane Zeno ühes Idaho raamatukogus koos viie lapsega kõige kiuste sajandeid säilinud Aethoni loo põhjal kirjutatud näidendiks. Raamatukogu riiulites on aga pomm, mille peitis sinna idealistliku maailmavaatega teismeline Seymour. Olukord on otsekui järjekordne piiramine. Ja sugugi mitte kauges tulevikus on Konstance üksinda tähelaeva Argose kambris ning kopeerib kotiriidetükkidele Aethoni lugu, mida ta isa talle kunagi jutustas. Konstance pole kordagi jalga meie planeedile tõstnud. Hinnatud ameerika kirjanik Anthony Doerr ( sünd 27. oktoobril 1973) sai üle ilma kuulsaks oma raamatuga „Kõik see silmale nähtamatu valgus“, mis võitis 2015. aastal Pulitzeri ilukirjanduse auhinna. Lisaks nimetatud romaanile on tema sules ilmunud ka novellikogusid ja romaan „About Grace“.

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Marge Paal
528 lk, kõvakaaneline

Maa-alune raudtee
Colson Whitehead

Cora on noor orjatar 19. sajandi USA lõunaosariigi Georgia puuvillaistanduses. Kaotanud kõik lähedased, elab ta saatusekaaslaste kogukonnast väljatõugatuna pidevas hirmus homse ees. Kui Caesari-nimeline ori teeb tüdrukule ettepaneku salajase maa-aluse raudtee kaudu vabadusse põgeneda, jääb ta nõusse. Nad asuvad üliohtlikule rännakule, kannul peremehe palgatud jäljekütid. Ühest kohast teise põgenedes joonistub välja jõhker pilt USA orjanduslikust ühiskonnast. Maa-aluseks raudteeks kutsuti ka tegelikkuses eksisteerinud põgenemisteed, mida mööda orjad eluga riskides põhjaosariikidesse püüdsid jõuda. Whitehead läheneb ajaloolistele motiividele vaba fantaasia­lennuga ning nii on romaanis tegemist terve raudteevõrgustikuga oma jaamade ja vedurijuhtidega. „Maa-alusest raudteest” sai kiiresti nii lugejate kui ka kriitikute lemmik. Romaani tunnustati mitmete oluliste USA kirjandusauhindadega. Aastal 2021 valmis raamatu põhjal Amazon Prime’i draamasari, mis võitis parima lühisarja Kuldgloobuse ja nomineeriti seitsmele Emmyle. USA kirjanik COLSON WHITEHEAD (sündinud 1969) on kirjutanud kaheksa romaani ja võitnud hulgaliselt auhindu, sh kahel korral Pulitzeri preemia. Lisaks „Maa-alusele raudteele” pälvis ta hinnatud tunnustuse ka romaani „The Nickel Boys” (2019) eest. Whitehead käsitleb teravaid sotsiaalseid teemasid värskete ja leiutavate võtete abil, põimides sageli oma romaanidesse fantaasiakirjanduse elemente.

Kirjastus Gallus
Tõlkinud Tiiu Kraut
264lk

Lastele ja noortele

Skandar ja ükssarvikuvaras
A.F. Steadman

A.F. Steadmani juba enne ilmumist sensatsioone tekitanud uue fantaasiasarja esimene raamat. Kõigile, kellele meeldib Harry Potter, Percy Jackson, Eragon või „Tema tumedad ained“. Sukeldu kangelaste ja ükssarvikute maailma, millesarnast sa pole veel enne kohanud!

Üle kõige on Skandar Smith tahtnud saada ükssarvikuratsuriks. Olla üks õnnelikest väljavalitutest, kes aitavad ükssarvikul kooruda. Kes loovad eluaegse sideme, treenivad koos ning võistlevad kuulsuse nimel. Olla kangelane. Kuid just siis, kui Skandari unistus näib täituvat, muutub elu ohtlikumaks, kui ta iial oodata oleks osanud. Sünge ja õel vaenlane on varastanud Saare kõige võimsama ükssarviku – ja kui oht päris lähedale jõuab, saab Skandar teada saladuse, mis võib ta maailma pea peale pöörata.

Valmistu kohtuma uskumatute kangelaste, elemendimaagia, õhulahingute, iidsete saladuste, ülipõnevate võidukihutamiste ja verejanuliste ükssarvikutega, kes viivad sinu südame lendu.

A.F. Steadman kasvas üles Kenti maapiirkonnas Inglismaal, uitas fantaasiamaailmades ja kirjutas kaustikutesse lugusid. Enne kirjanikutööle keskendumist teenis ta leiba juristina, kuni taipas, et selles töös pole piisavalt maagiat. „Skandar ja ükssarvikuvaras” on tema esimene raamat.

Vanusele 9+
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kristina Uluots
392 lk

Kordustrükk

Düüni ketserid. Düüni kroonikad 5
Frank Herbert

Oma kolm ja pool tuhat aastat kestnud valitsemisega hoidis imperaator Leto II kogu inimkonda surve all, ikka selleks, et inimeste soov universumisse laiali valguda vaid suureneks. Leto surmale järgneski hajumiseks nimetatud protsess, mille käigus asustati loendamatu hulk planeete. Pooleteise tuhande aasta pärast peavad aga need, kes punuvad kunagises impeeriumi südames oma intriige, tõdema, et kaugete tähtede juurest naasnute võimed ja oskused ületavad nende omasid. Mõned naasnutest on tulnud palverännakule, mõned mahaunustatud prahti ära koristama. Paljud Leto ettekuulutused on täitunud, Arrakist katab jälle kõrb, milles elavad võimsad liivaussid. Ent kui kauget tulevikku suutis Leto ette näha? Ja kas ta nägi ka ette, et tuleb tüdruk, kelle sõna peale liivaussid peatuvad? Mastaapne romaan, mille keskmes on igihaljad valikud: kas pealt vaadata või sekkuda? Missugune oleks üllas eesmärk, mille nimel tegutseda?

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Juhan Habicht
488lk

Düün. Kapiitlisaal. Düüni kroonikad 6

Frank Herbert

Frank Herberti klassikaks saanud „Düüni kroonikate” kuues osa – kujutlusvõime triumf ja üks kõige menukamaid ulmeromaane läbi aegade.

Kuulus Düün, kõrbeplaneet Arrakis, on täielikult hävinud võimuvõitluses kunagise kosmilise impeeriumi asukate ja nende vahel, kes hajumiseks nimetatud protsessis kadusid kaugete tähtede vahele, ent aastasadu hiljem oma juurte juurde naasid. Bene Gesserit hakkab oma kaunist ja haljendavat, Kapiitlisaaliks nimetatud koduplaneeti sammhaaval kõrbeks muutma, et liivaussidel oleks, kus elada. Ent kas elu pikendavat melanži andvaid liivausse kunagi üldse veel tekibki?

Viimane romaan, mille Frank Herbert enne surma kirjutas, lõpetab Düüni legendide särava sarja, mis jääb igaveseks püsima ulmekirjanduse paremikku.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Juhan Habicht
472 lk, kõva köide.