raske

Päris äge, et viimasel ajal on avaldatud mitmete ulmeautorite esikteoseid. Kalmsteni kogumikust olin paari paremat pala juba eelnevalt läbi erinevate teiste raamatute lugenud ning lootus oli, et ka ülejäänud raamatusse kogutud teosed on taseme poolest sarnased – mitte küll alati minu maitsega ühtivad, aga siiski head jutustused. Õnneks enamik vastaski ootustele ning tänu sellele on minu silmis tegemist igati korraliku debüütkogumikuga. Üldiselt kinnitab sama arvamust ka kodumaine ulmekogukond, sest antud kogumikus on koos lausa kolm Stalkeriga pärjatud juttu.

Raske vihm

Omapäraselt ülesehitatud maailm, kus flirditakse korraga nii teaduse kui ka fantaasiaga. Rõhuv ja kurnav foon jõudis lugejateni väga hästi. Ka peategelane suutis tekitada piisavalt sümpaatiat, et tema tegemiste vastu tekiks huvi. Loo sisu oli väga hästi läbimõeldud, kuid teostus oli kohati veidi rabe ning lahendustega mindi kergema vastupanu teed. Igati korralik avapauk!

Kuuekandjad

Pisikene vinjett reaalsusvalvuritest, kus oli oma mõte ja moraal täitsa olemas, aga sellisel kujul jäi sisu poolest veidi liiga lahjaks: oleks tahtnud, et taustamaailma ning kogu loo põhjuseid oleks veidi rohkem lahatud.

Lumemarjaveri

Antud lugu oli korra mul juba varem laualt läbi käinud „Täheaja“ kogumikus ning mulje on ikka veel sama, et tegu on minu jaoks liiga staatilise ja uimase palaga, kus tuleb endale ette kujutada lahendusi ja tagamõtteid. Selline paras külaagoonia minu arvates.

Loheisand

Jällegi selline staatilisem ning pigem psühholoogiline triller, mis oli teostatud tegelikult täitsa korralikult. Kuna aga ei saanud väga hästi aru, kuhu tahab autor selle looga jõuda ja mis tundeid lugejas äratada, siis ei tekitanud mingit huvi ja ununes lugemisega samas tempos.

Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus

Veidi toekam tükk ja kohe hoopis parem minek. Tegelased ei ole küll väga minu maitse, pisut liiga pohhuistlikud joomarid, kohati lausa asotsiaalse käitumisega. Aga kogu maailmaloome oli see-eest väga hästi teostatud ning ka lõpplahendus enam-vähem. Oleks peategelased veidi rohkem šarmantsemad olnud, oleks väga hea jutustus olnud.

Valitsusaeg I – Kroonitants ja Valitsusaeg II – Kuningaringlus

Minu jaoks ilmselt kõige kehvemad kaks lugu selles kogumikus: liiga palju asju oli omavahel segamini sisse laotud ning väga segaselt lugejateni toodud. Samuti ei kõnetanud ka tegelased mitte kuidagi ning kuna puutepunkti ei olnud, siis lugu ise tundus selline jabur tohuvabohu.

Põgeneda rottidelinnast

Jällegi suutis autor luua väga rusuva postapokalüptilise maailma, mille raskust oli lugejal igal leheküljel tunda. Ning taas pistis autor muidu nii puhtasse teadusliku ulme teksti ka tükikese maagiat. Tegelased suutsid endale kaasa elama panna ja lõpp oli sellel seikluslikul lühilool mõnusalt pöördeline. Minu arvates jäi aga puudu just põhjendustest ja jällegi taustast, et miks tegelased just nii käituvad.

Optimus – plekid paradiisil

Huvitav küberpungi-katsetus ning ideedega mängimine, aga minu arvates isegi lõpupuänt ei suutnud lugu päästa. Vajaka jäi viimistlusest: tundus veidi tahumatu ja rohmakas.

Tundmatu surm

Maailma ülesehitus oli väga hea ja isegi tegelased suutsid huvi äratada. Aga loo mõnus kulgemine tapeti ära mõttetu edasi-tagasi hüplemisega, mis minu arvates ei andnud loole mitte midagi juurde. Kui nüüd kogu lugu lineaarselt ära jutustada ja panna veidi veel „liha” kontidele, saaks juba päris huvitava ning köitva fantaasiajutustuse.

Murtud Süda

Minu arvates antud kogumiku kõige parem lugu, kuna tempot ei lastud kordagi käest ära, maailma ülesehituse kirjeldused olid põimitud ladusalt loo käiku ning tegelased panid endale kaasa elama. Alternatiivajalooline maailm tundus väga ehe ning teoloogiline müstika lisas veel ühe dimensiooni juurde. Samas peategelastest noorpaari omavaheline käitumine enne ja pärast isakotta jõudmist tundus väga tehislik ning elukauge. Lõpplahendus oli rahuldav, aga veidi jäi üllatusmomendist puudu. Vabalt oleks võinud ka kogu loo jutustada puhtalt alternatiivajaloolise jutuna – ilmselt ka see oleks väga hästi toiminud.


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (3.5677)