Ulmestaar Maarja Kruusmets

ulmestaar Maarja

1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?

Viimastel aastatel olen olnud selline lugeja, kellel on mitu raamatut paralleelselt pooleli, samuti olen pidevalt midagi head ette lugemas oma pojale. Just mõni päev tagasi lõpetasime pojaga David Almondi raamatu "Poiss, kes ujus koos piraajadega". Võrratu lugu ning väga hästi tõlgitud. Kindlasti soovitan neile, kel peres lapsi. Tööalaselt on hetkel pooleli "Kuidas aju õpib?", autoriks Minna Huotilainen. Päris huvitav lugemine, baseerub suurel hulgal aju-uuringutel. Iseenda jaoks loen aga Jodi Taylori St. Mary kroonikate üheteistkümnendat osa "Plan for the Worst". Jodi Taylorit soovitan alati, ta on üks minu lemmikkirjanikest. Telekat ma väga ei vaata, vahel harva leian mõne hea filmi või sarja, mida jälgida. Eelmisel nädalal avastasin küll, et Elisa Huubist on võimalik vaadata brittide eelmisel aastal valminud sarja "Kõik suured ja väikesed loomad". Sari põhineb inglise loomaarstist kirjaniku tõsielulistel raamatutel, mida nooruses palju lugesin. See on küll üks mõnus humoorikas sari, kajastades hästi ka tollast elu-olu.

2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?

Raamatu külge naelutab mind põnev tegevus. Romantikat võib loos olla, kuid huvitavaid sündmusi peab juhtuma, niisama tunnetel heietamine mind kinni ei hoia. Samuti peab autoril olema mõnus kirjutamisstiil. Mitte kõik autorid ei suuda oma sõnadega luua sellist maailma, kuhu juba esimesel leheküljel ära kaod ega nii kergelt tagasiteed ei leia. Tõlkelugude puhul on oluline ka see, et tõlkija ja toimetaja oleksid teinud head tööd. Olen ühe raamatu omal ajal pooleli jätnud puhtalt selle pärast, et eesti keel selles oli päris kohutav. Tavaliselt õnneks selliseid suuri apsakaid siiski ette ei tule. Pigem olen viimasel ajal saanud nautida eriti häid tõlkeid, just lasteraamatute puhul, kus loen ja imestan tõlkija võimekust.

3. Kolm lemmikut (juttu, raamatut, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.

Nooremana olin sarilugeja, peaaegu kõik žanrid sobisid. Siis oli ka aega rohkem käes ning pidasin häbiasjaks raamatut pooleli jätta, kui kord juba alustanud olin. Vanemaks saades olen mõistnud, et kehva raamatu lugemisele pole ikka mõtet oma elu raisata, nii et olen muutunud kirjanduse osas väga valivaks, seda enam, et aega lugemiseks sageli napib. Žanridest eelistan praegu kindlasti fantaasiat ja pehmet ulmet, aga hea meelega loen ka elulugusid.

Eelpool mainisin Jodi Taylorit, kelle juurde jõudsin läbi ühe tuttava kirjaniku soovituse. Tema St. Mary kroonikate kaheteistkümnest raamatust olen läbi lugenud kümme, üheteistkümnes on käsil. Seda sarja võiks liigitada ulme alla, sest see räägib ühest uurimisasutusest, mille töötajad külastavad ajaloolisi sündmusi nende toimumise hetkel. Seda, et tegemist on ajarännuga, ei soovi nad aga tunnistada. Peategelaseks olevate ajaloolastega juhtub alati midagi plaanivälist, ikka satuvad nad sekeldustesse, millest mõnikord eluga välja tullakse, mõnikord aga mitte. Need raamatud on täis huumorit ja põnevust, sekka pisut romantikat ning väga põhjalikku uurimistööd ajalooliste sündmuste kohta. Selle aasta veebruarikuus õnnestus mul oma rahvusvahelise raamatuklubi jaoks Jodi Taylorit videokõnes intervjueerida ning isiksusena on ta täpselt sama särav ja naljakas nagu tema tegelasedki. Paar nädalat peale intervjuud leidsin oma üllatuseks raamatupoest ka sarja esimese osa "Üks neetud jama teise otsa" eesti keeles ilmununa, nii et nüüd on ka eesti lugejal võimalus tema raamatuid oma emakeeles nautida.

Fantaasiažanrist on üks minu lemmikutest olnud Patrick Rothfussi "Kuningatapja kroonikad". Lugu räägib ühest orvuks jäänud poisist, kes oma vanemate tapjate tabamiseks ja nende võitmiseks otsustab õppida selgeks asjade päris nimedel põhineva maagia. Nii asub ta õppima ülikoolis. Ehk jälle selline läbi raskuste suureks, targaks ja tugevaks kangelaseks kasvamise lugu. Kahjuks on ta mitmeks aastaks toppama jäänud kolmanda osa kirjutamisega, kuigi tema fännid seda pikisilmi ootavad. Tõeliseid lemmikuid on mul ka lastekirjanduse vallas. Üliandekas autor on Jessica Townsend, kelle Nevermoori sari on lausa suurepärane näide laste fantaasiakirjandusest. Ning eesti autor Eva Roos kirjutab fantastiliselt. Tema "Teistmoodi mööblipoe" lood ajas rändavast maagilisi esemeid sisaldavast antiigikauplusest, koos selle särtsakast vanadaamist perenaise ning tema kõneleva koeraga on tervet meie peret pisarateni naerutanud. Tema keelekasutus on väga originaalne ning loominguline, imeline lugemine.

4. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?

Ma arvan, et ulmeni jõuavad inimesed juba lapsepõlves. Mis need klassikalised muinasjutud ikka muud on, kui mitte ulme? Tänapäeval sündinud uhkeid suuri muinasjutte lohedest ja nende ratsanikest või välgunoolekujulise armiga võlurpoisist nimetame küll suurejooneliselt fantaasiakirjanduseks, kuid ka need on ju sisuliselt muinasjutud.

Klassikalises mõttes olen ulmet lugenud läbi aastate. Mul oli lapsena kodus maast laeni kõrguvad raamaturiiulid, kus igal riiulil olid raamatud veel kahes reas. Sealt ma siis noppisin aeg-ajalt ka ulmeklassikat üles. Eredad mälestused on mul näiteks Clifford D. Simaki raamatutest, mida teismelisena lugesin. Samas on suur osa ulmest minu jaoks liiga sünge. Ma ei taha kirjandust nautides pidevat meeldetuletust sellest, et maailm liigub paratamatult ähvardava huku poole, pigem tahaksin tulevikust positiivsemat visiooni.

Kirjutamise puhul on ulmeteema minu jaoks südamelähedane, kuna see on nii loomulik. Olen planeerija, minu pilk on alati tulevikus, vahel isegi aastaid ette. Nii meeldibki mulle ka kirjutades mõelda sellele, milline tulevik meid ees ootab ning kuidas arenev teadus ja tehnika suhestub meie kui inimestega, kas ja kui palju on meie olemuses jäävaid inimlikke väärtusi, mis ei kao ka paljude aastate pärast.

5. On sul lemmikloomi?

Meil on kodus üks vanaldane kassiproua nimega Tups, kes just viimasel ajal on hakanud tundma, et pensioniiga ei ole niisama maha viskamiseks, vaid elada tuleb täiel rinnal. Seega on tunduvalt sagenenud toiduvargused ning igale söödavale asjale peab rakendama hoolsat järelvalvet. Lugemise poolt on aga temagi.

ulmestaar kruusmets kass


Veiko Tammjärve koomiks "Rehepapp ehk novembri esimene pool" Hooandjas

Kohaliku koomiksi sõpradel on taas võimalus uue raamatu valmimisele õlg alla panna. Veiko Tammjärv sai valmis Rehepapi-koomiksi esimese osa, mille trükkiminekut saab toetada 24. oktoobrini. Peaaegu pool eesmärgist on juba täidetud!

Lähemalt loe Hooandjast:

https://www.hooandja.ee/projekt/koomiks-rehepapp

rehepapi hooandja lk117


Tumedad Tunnid Septembris

Tumedad Tunnid puhkasid hästi natuke aega, et jõuliselt sügisesse sisse marssida. Värskelt on sisse loetud:

39. Bix Pokupeoeg, "Aidanaine"

40. Kolm juttu korraga:

Meelis Kraft "Labirünt" (Reaktor 1/2015)

Joel Jans "Ükski laip ei ärka ellu" (Reaktor 1/2013)

Martin Kirotar "Surnud mehe kirjad" (Reaktor 2/2012)

Tumedad Tunnid Extra

Jasmine Arch - "Igaveseks neljateistkümnene" (Reaktor 9/2021 ehk käesolev number)

Kevin Thomas - "Autopiloot"


Õhtud Eesti Ulmega: On aeg!

20210910 185907

10. septembril toimus Tartu Kirjanduse Maja õuealal Õhtud Eesti ulmega: Mairi Lauriku romaani „On aeg!“ esitlus. Autoriga vestles ulmest ja noortekirjandusest Mann Loper. 

„On aeg“ on järg romaanile „Mina olen Surm“, mis ilmus aastal 2016.

teinereede03

teinereede02

uudiskirjandus täheaeg jutubõistluseparemik

teinereede01

teinereede04

20210910 195128

20210910 195120

20210910 185754

20210910 195148

20210910 195245

20210910 205155


Pildistasid Riho Välk, Jana Raidma


Prima Vista: 23. septembri raamatulaat Tartu Raekoja platsil

Kirjastuse Raudhammas väljapanek.

primavista raamatulaat02 raudhammas

primavista raamatulaat03 raudhammas


Linnaraamatukogu kasutatud raamatute nurgake. Seili postitab sotsmeediasse ülevaadet.

primavista raamatulaat01 seili


Kirjastuse Fantaasia müügilett.

primavista raamatulaat04 fantaasia


Pildistas Laura Loolaid


Prima Vista: raamatuesitlus „The Repeater Book of the Occult: Tales from the Darkside“

Tumedaid lugusid loeti 24. septembril Kirjanduse maja pööningusaalis.

primavista repeaterbooks esitlus 01

primavista repeaterbooks esitlus 02

primavista repeaterbooks esitlus 03

primavista repeaterbooks esitlus 05


Pildistas Laura Loolaid


Prima Vista: Futuroloogiline kongress

photo 2021-09-29 19-23-47

Laupäeval, 25. septembril 2021 muutus Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19) suurejooneliseks luksushotelliks (või pigem dekadentlikuks väikelinnahosteliks), mille töötajad eesotsas konsjerż Paavo Matsini, šveitser Jaak Tombergi, peakoka Maret Tamme ja TÜ kirjandusringiga Ellips võtsid vastu külalisi ka kõige kaugemast universumi nurgast. Paljude tunnustatud eesti kirjanike osalusel leidis aset kirev ja kaleidoskoopiline ürituste plejaad, mis käsitles KIRJANDUST ja TULEVIKKU ning pühitseb pidulikult kuulsa poola ulmekirjaniku Stanisław Lemi 100. sünniaastapäeva.


PÄEVAKAVA

10.00–11.00 Check-in ja hommikusöök: „Utoopiline Salong” teemal kirjandus ja tulevik. Salongi pidas portjee Siim Lill.

photo 2021-09-29 19-23-47 (2)

242821136 10159657873064379 5075887824977106370 n

11.00–11.30 Avamäng halvaa, martsipani ja kuradiga

242997953 10159657799854379 7411190821970781265 n

242893346 10159657812349379 4803206540867219670 n

11.30–13.00 Sümpoosion „Tagasitulek tähtede juurest“: Stanisław Lemi loomingust rääkisid Jüri Kallas ja Joel Jans (Eesti Ulmeühing) ning Paweł Frelik (Varssavi Ülikool).

243046339 10159657876404379 1184094486760934351 n

243013939 10159657889489379 7492110701130747170 n

243085267 10159657908939379 7650495373161769159 n

13.30–15.00 Pööningukino: dokumentaalfilm „Stanisław Lem, „Solarise“ autor“ (rež Borys Lankosz).

13.30–15.00 Raamatuesitlus: Stanisław Lem, „Robotite muinasjutud”. Kunstiteadlase Andrus Laansaluga vestlesid Rauno Allikaar ja Siim Lill. Raamatut müüs kohapeal kirjastus Päike ja Pilv.

242824552 10159657950374379 8958215700250131846 n

15.00–16.00 Dinee

photo 2021-09-29 19-23-53

16.00–21.00 „Futuroloogiline Kongress”: tulevikuteemalisi tekste esitasid Sveta Grigorjeva, Kristjan Haljak, Maarja Kangro, Hasso Krull, Mairi Laurik, Triinu Meres, Mihkel Mutt, Natalja Nekramatnaja, Carolina Pihelgas, Urmas Vadi, Elo Viiding ja Tõnis Vilu.

243088648 10159658239334379 7200974467365234710 n

21.00–03.00 Futuroloogiline disko. LIVE: Andres Lõo. LIVE: Random Light Orchestra, DJd: Kaspar Jassa, Neeme Lopp, Berk Vaher.

Lisaks oli avatud futuroloogiline juuksurisalong.

photo 2021-09-29 19-23-48

photo 2021-09-29 19-23-45


Pildistasid Joel Jans, Jüri Kallas

Põhjalikumat raportit loe siit:

https://www.ulmeajakiri.ee/?prima-vista-futuroloogiline-kongress--stanis%C5%82aw-lem-100


Kolmas reede

Kolmandal reedel koguneti traditsiooniliselt Lounge Vintage Factorysse, seekord oli rahvast sama palju kui katkueelsel ajal. Eks kasutati võimalust.

20210917 192921

20210917 203754

20210917 192953

20210917 205357

20210917 215936


Pildistas Riho Välk


Tsoon südalinnas - Tallinnas, Peetri uulitsal pandi püsti Stalkeri muuseum

Loe lähemalt:

https://kultuur.err.ee/1608348368/reportaaz-stalkeri-muuseum-puuab-vaevoimuga-kultusfilmi-parandit-sailitada


HÕFF tuleb kevadel!

Haapsalust teatatakse, et 2022 aasta HÕFFsaab toimuma kuupäevadel 29.aprill - 1. mai!

Vaata lähemalt:

https://www.facebook.com/hoffestival/videos/3040671256181000/


Tallinna keskraamatukogu kutsub Zoomi ühiskirjutamisele!

Tallinna keskraamatukogu eestvedamisel toimuvad virtuaalsed ühiskirjutamised Zoomi keskkonnas. Kirjutame üle nädala teisipäeviti kell 18.00 kuni 20.00. Lisaks räägime kirjutamisest, lahendame süžeeauke, mõtleme välja kirjutamisülesandeid; soovijad saavad pidada sõnasõda. Ühtmoodi lahkelt võtame vastu nii ulmekirjutajaid kui muidu kirjutamishuvilisi. Järgmine kogunemine toimub 5. oktoobril. Zoomi-lingi saamiseks kirjuta birgit.teemae@tln.lib.ee või helista 683 09 20. Tule kirjutama!

Kirjutamistuba1

Siinkohal väärib nimetamist, et ka Tartu Ulmekirjutamise töötoal saab endistviisi virtuaalselt silma peal hoida: Discordis, nii neljapäeviti kui neljapäevade vahel.


Toimus morsaränne

Reaktori vapiloom, maskott ja muidu numpsik Vigri, kes on ka ametisaua ja krooni eest, asus rändele. Nimelt puhkab peatoimetaja Laura nüüd mõne kuu peatoimetaja ametist, seega sõitis Vigri Rihoga Tallinna poole. Püha üleandmine toimus kambris, kus seinad on kaetud ulmest tiinete riiulitega ja kus laua all on tuksunud ka Reaktori süda.

vigri 1

vigri 3



Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.1328)