Ulmestaar Maarja Kruusmets
1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?
Viimastel aastatel olen olnud selline lugeja, kellel on mitu raamatut paralleelselt pooleli, samuti olen pidevalt midagi head ette lugemas oma pojale. Just mõni päev tagasi lõpetasime pojaga David Almondi raamatu "Poiss, kes ujus koos piraajadega". Võrratu lugu ning väga hästi tõlgitud. Kindlasti soovitan neile, kel peres lapsi. Tööalaselt on hetkel pooleli "Kuidas aju õpib?", autoriks Minna Huotilainen. Päris huvitav lugemine, baseerub suurel hulgal aju-uuringutel. Iseenda jaoks loen aga Jodi Taylori St. Mary kroonikate üheteistkümnendat osa "Plan for the Worst". Jodi Taylorit soovitan alati, ta on üks minu lemmikkirjanikest. Telekat ma väga ei vaata, vahel harva leian mõne hea filmi või sarja, mida jälgida. Eelmisel nädalal avastasin küll, et Elisa Huubist on võimalik vaadata brittide eelmisel aastal valminud sarja "Kõik suured ja väikesed loomad". Sari põhineb inglise loomaarstist kirjaniku tõsielulistel raamatutel, mida nooruses palju lugesin. See on küll üks mõnus humoorikas sari, kajastades hästi ka tollast elu-olu.
2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?
Raamatu külge naelutab mind põnev tegevus. Romantikat võib loos olla, kuid huvitavaid sündmusi peab juhtuma, niisama tunnetel heietamine mind kinni ei hoia. Samuti peab autoril olema mõnus kirjutamisstiil. Mitte kõik autorid ei suuda oma sõnadega luua sellist maailma, kuhu juba esimesel leheküljel ära kaod ega nii kergelt tagasiteed ei leia. Tõlkelugude puhul on oluline ka see, et tõlkija ja toimetaja oleksid teinud head tööd. Olen ühe raamatu omal ajal pooleli jätnud puhtalt selle pärast, et eesti keel selles oli päris kohutav. Tavaliselt õnneks selliseid suuri apsakaid siiski ette ei tule. Pigem olen viimasel ajal saanud nautida eriti häid tõlkeid, just lasteraamatute puhul, kus loen ja imestan tõlkija võimekust.
3. Kolm lemmikut (juttu, raamatut, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.
Nooremana olin sarilugeja, peaaegu kõik žanrid sobisid. Siis oli ka aega rohkem käes ning pidasin häbiasjaks raamatut pooleli jätta, kui kord juba alustanud olin. Vanemaks saades olen mõistnud, et kehva raamatu lugemisele pole ikka mõtet oma elu raisata, nii et olen muutunud kirjanduse osas väga valivaks, seda enam, et aega lugemiseks sageli napib. Žanridest eelistan praegu kindlasti fantaasiat ja pehmet ulmet, aga hea meelega loen ka elulugusid.
Eelpool mainisin Jodi Taylorit, kelle juurde jõudsin läbi ühe tuttava kirjaniku soovituse. Tema St. Mary kroonikate kaheteistkümnest raamatust olen läbi lugenud kümme, üheteistkümnes on käsil. Seda sarja võiks liigitada ulme alla, sest see räägib ühest uurimisasutusest, mille töötajad külastavad ajaloolisi sündmusi nende toimumise hetkel. Seda, et tegemist on ajarännuga, ei soovi nad aga tunnistada. Peategelaseks olevate ajaloolastega juhtub alati midagi plaanivälist, ikka satuvad nad sekeldustesse, millest mõnikord eluga välja tullakse, mõnikord aga mitte. Need raamatud on täis huumorit ja põnevust, sekka pisut romantikat ning väga põhjalikku uurimistööd ajalooliste sündmuste kohta. Selle aasta veebruarikuus õnnestus mul oma rahvusvahelise raamatuklubi jaoks Jodi Taylorit videokõnes intervjueerida ning isiksusena on ta täpselt sama särav ja naljakas nagu tema tegelasedki. Paar nädalat peale intervjuud leidsin oma üllatuseks raamatupoest ka sarja esimese osa "Üks neetud jama teise otsa" eesti keeles ilmununa, nii et nüüd on ka eesti lugejal võimalus tema raamatuid oma emakeeles nautida.
Fantaasiažanrist on üks minu lemmikutest olnud Patrick Rothfussi "Kuningatapja kroonikad". Lugu räägib ühest orvuks jäänud poisist, kes oma vanemate tapjate tabamiseks ja nende võitmiseks otsustab õppida selgeks asjade päris nimedel põhineva maagia. Nii asub ta õppima ülikoolis. Ehk jälle selline läbi raskuste suureks, targaks ja tugevaks kangelaseks kasvamise lugu. Kahjuks on ta mitmeks aastaks toppama jäänud kolmanda osa kirjutamisega, kuigi tema fännid seda pikisilmi ootavad. Tõeliseid lemmikuid on mul ka lastekirjanduse vallas. Üliandekas autor on Jessica Townsend, kelle Nevermoori sari on lausa suurepärane näide laste fantaasiakirjandusest. Ning eesti autor Eva Roos kirjutab fantastiliselt. Tema "Teistmoodi mööblipoe" lood ajas rändavast maagilisi esemeid sisaldavast antiigikauplusest, koos selle särtsakast vanadaamist perenaise ning tema kõneleva koeraga on tervet meie peret pisarateni naerutanud. Tema keelekasutus on väga originaalne ning loominguline, imeline lugemine.
4. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?
Ma arvan, et ulmeni jõuavad inimesed juba lapsepõlves. Mis need klassikalised muinasjutud ikka muud on, kui mitte ulme? Tänapäeval sündinud uhkeid suuri muinasjutte lohedest ja nende ratsanikest või välgunoolekujulise armiga võlurpoisist nimetame küll suurejooneliselt fantaasiakirjanduseks, kuid ka need on ju sisuliselt muinasjutud.
Klassikalises mõttes olen ulmet lugenud läbi aastate. Mul oli lapsena kodus maast laeni kõrguvad raamaturiiulid, kus igal riiulil olid raamatud veel kahes reas. Sealt ma siis noppisin aeg-ajalt ka ulmeklassikat üles. Eredad mälestused on mul näiteks Clifford D. Simaki raamatutest, mida teismelisena lugesin. Samas on suur osa ulmest minu jaoks liiga sünge. Ma ei taha kirjandust nautides pidevat meeldetuletust sellest, et maailm liigub paratamatult ähvardava huku poole, pigem tahaksin tulevikust positiivsemat visiooni.
Kirjutamise puhul on ulmeteema minu jaoks südamelähedane, kuna see on nii loomulik. Olen planeerija, minu pilk on alati tulevikus, vahel isegi aastaid ette. Nii meeldibki mulle ka kirjutades mõelda sellele, milline tulevik meid ees ootab ning kuidas arenev teadus ja tehnika suhestub meie kui inimestega, kas ja kui palju on meie olemuses jäävaid inimlikke väärtusi, mis ei kao ka paljude aastate pärast.
5. On sul lemmikloomi?
Meil on kodus üks vanaldane kassiproua nimega Tups, kes just viimasel ajal on hakanud tundma, et pensioniiga ei ole niisama maha viskamiseks, vaid elada tuleb täiel rinnal. Seega on tunduvalt sagenenud toiduvargused ning igale söödavale asjale peab rakendama hoolsat järelvalvet. Lugemise poolt on aga temagi.
Veiko Tammjärve koomiks "Rehepapp ehk novembri esimene pool" Hooandjas
Kohaliku koomiksi sõpradel on taas võimalus uue raamatu valmimisele õlg alla panna. Veiko Tammjärv sai valmis Rehepapi-koomiksi esimese osa, mille trükkiminekut saab toetada 24. oktoobrini. Peaaegu pool eesmärgist on juba täidetud!
Lähemalt loe Hooandjast:
https://www.hooandja.ee/projekt/koomiks-rehepapp
Tumedad Tunnid Septembris
Tumedad Tunnid puhkasid hästi natuke aega, et jõuliselt sügisesse sisse marssida. Värskelt on sisse loetud:
39. Bix Pokupeoeg, "Aidanaine"
Meelis Kraft "Labirünt" (Reaktor 1/2015)
Joel Jans "Ükski laip ei ärka ellu" (Reaktor 1/2013)
Martin Kirotar "Surnud mehe kirjad" (Reaktor 2/2012)
Jasmine Arch - "Igaveseks neljateistkümnene" (Reaktor 9/2021 ehk käesolev number)
Kevin Thomas - "Autopiloot"
Õhtud Eesti Ulmega: On aeg!
10. septembril toimus Tartu Kirjanduse Maja õuealal Õhtud Eesti ulmega: Mairi Lauriku romaani „On aeg!“ esitlus. Autoriga vestles ulmest ja noortekirjandusest Mann Loper.
„On aeg“ on järg romaanile „Mina olen Surm“, mis ilmus aastal 2016.
Pildistasid Riho Välk, Jana Raidma
Prima Vista: 23. septembri raamatulaat Tartu Raekoja platsil
Kirjastuse Raudhammas väljapanek.
Linnaraamatukogu kasutatud raamatute nurgake. Seili postitab sotsmeediasse ülevaadet.
Kirjastuse Fantaasia müügilett.
Pildistas Laura Loolaid
Prima Vista: raamatuesitlus „The Repeater Book of the Occult: Tales from the Darkside“
Tumedaid lugusid loeti 24. septembril Kirjanduse maja pööningusaalis.
Prima Vista: Futuroloogiline kongress
PÄEVAKAVA
10.00–11.00 Check-in ja hommikusöök: „Utoopiline Salong” teemal kirjandus ja tulevik. Salongi pidas portjee Siim Lill.
.jpg "photo 2021-09-29 19-23-47 (2)")
11.00–11.30 Avamäng halvaa, martsipani ja kuradiga
11.30–13.00 Sümpoosion „Tagasitulek tähtede juurest“: Stanisław Lemi loomingust rääkisid Jüri Kallas ja Joel Jans (Eesti Ulmeühing) ning Paweł Frelik (Varssavi Ülikool).
13.30–15.00 Raamatuesitlus: Stanisław Lem, „Robotite muinasjutud”. Kunstiteadlase Andrus Laansaluga vestlesid Rauno Allikaar ja Siim Lill. Raamatut müüs kohapeal kirjastus Päike ja Pilv.
15.00–16.00 Dinee
21.00–03.00 Futuroloogiline disko. LIVE: Andres Lõo. LIVE: Random Light Orchestra, DJd: Kaspar Jassa, Neeme Lopp, Berk Vaher.
Lisaks oli avatud futuroloogiline juuksurisalong.
Pildistasid Joel Jans, Jüri Kallas
Põhjalikumat raportit loe siit:
https://www.ulmeajakiri.ee/?prima-vista-futuroloogiline-kongress--stanis%C5%82aw-lem-100
Kolmas reede
Kolmandal reedel koguneti traditsiooniliselt Lounge Vintage Factorysse, seekord oli rahvast sama palju kui katkueelsel ajal. Eks kasutati võimalust.
Pildistas Riho Välk
Tsoon südalinnas - Tallinnas, Peetri uulitsal pandi püsti Stalkeri muuseum
Loe lähemalt:HÕFF tuleb kevadel!
Haapsalust teatatakse, et 2022 aasta HÕFFsaab toimuma kuupäevadel 29.aprill - 1. mai!Vaata lähemalt:
https://www.facebook.com/hoffestival/videos/3040671256181000/
Tallinna keskraamatukogu kutsub Zoomi ühiskirjutamisele!
Tallinna keskraamatukogu eestvedamisel toimuvad virtuaalsed ühiskirjutamised Zoomi keskkonnas. Kirjutame üle nädala teisipäeviti kell 18.00 kuni 20.00. Lisaks räägime kirjutamisest, lahendame süžeeauke, mõtleme välja kirjutamisülesandeid; soovijad saavad pidada sõnasõda. Ühtmoodi lahkelt võtame vastu nii ulmekirjutajaid kui muidu kirjutamishuvilisi. Järgmine kogunemine toimub 5. oktoobril. Zoomi-lingi saamiseks kirjuta birgit.teemae@tln.lib.ee või helista 683 09 20. Tule kirjutama!
Siinkohal väärib nimetamist, et ka Tartu Ulmekirjutamise töötoal saab endistviisi virtuaalselt silma peal hoida: Discordis, nii neljapäeviti kui neljapäevade vahel.
Toimus morsaränne
Reaktori vapiloom, maskott ja muidu numpsik Vigri, kes on ka ametisaua ja krooni eest, asus rändele. Nimelt puhkab peatoimetaja Laura nüüd mõne kuu peatoimetaja ametist, seega sõitis Vigri Rihoga Tallinna poole. Püha üleandmine toimus kambris, kus seinad on kaetud ulmest tiinete riiulitega ja kus laua all on tuksunud ka Reaktori süda.
