täheaeg

Täheaeg 20. Juhtumised Pahura Jumala baaris

Häli Kivisild, Rait Piir, Laura Loolaid, Joel Jans, Karri Tiigisoon, Marek Liinev, Jaagup Mahkra, Elo-Mall Toomet, Meelis Kraft, Jaagup Mahkra, Tõnis Hallaste, Mia Lisette Tamme.

Täheaja 20. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia kuuenda jutuvõistluse võidutööd. Siin hakkavad silma maailmaloomise jutud, aga saab näha ka erinevaid tuleviku- või alternatiivajaloolisi stsenaariume. Žürii tööst annab ülevaate Mairi Laurik.

„Juhtumised Pahura Jumala baaris“. Jumalatudeng Tzitlali valmistub galaktikaeksamiks ning läheb rohkest mõttetööst puhkamiseks baari lõõgastuma. Seal avastab ta uue baarimehe abiga, et keegi on käima lükanud jumalatevastase vandenõu, mis ähvardab kogu jumalate maailma.

„Raha ei tunne maailmavaadet“. 21. sajandi keskpaigas räsib maailma üha süvenev antibiootikumide resistentsus, mis on meditsiinitööstused põlvili surunud. Sõjajärgses futuristlikus Tallinnas plaanib grupp endisi politseitöötajaid kuritegu, mis päästaks nende lähedaste elud ajal, mil isegi tavalised haigused on muutunud taas surmavaks.

„Moskva hääl“..Alternatiiv-neljakümnendatel juhib raadiovõrgu-tehismõistus inimeste elu õitsengu poole, kui koolipoiss Ürmo avastab, et mitte kõik ei ole nii, nagu raadios räägitakse.

„Q-ketas“ on jutt otsimisest, põgenemisest ja igatsusest – seikluslik fantaasia, mille jälgi näeme taevas, tähestikus ja raamatute raamatus.

„Ood inimlikkusele seitsmes vaatuses“. Putukaks moondunud ja naisenahka maskeerunud mees läheb võrgutama ilmsüüta neitsisid, läbides selleks inimvaenulikku territooriumi.

„Terminal Borealis“. Astrodetektiiv uurib kosmosejaamas aset leidnud salapärast kadumisjuhtumit.

„Läbi musta kivi".Palverännak tuumasõja-järgsesse Mekasse võtab ootamatu ja vägivaldse pöörde.

„Doktor Hartley orjad“.19. sajandil Louisianasse sõitnud noormees avastab sealsete soode keskelt sünge hädaohu.

„Noa teritamine“ on lugu noast, mille teravus näitab selle kandja väärtust, ning mehest, kes pole oma noa nüridusega rahul.

„Teist teed“. Salapärased võõrad otsivad kunagist teejuhti, kellel on tallel nii mõnigi minevikupatt, kuid kes katkujärgsel maal soo serval kahe orvulapse eest hoolitseb.

„Maha müüdud hinged“.Selles loos on juttu maailmast, kus kõik üleloomulik on seadusega keelatud, kuid nagu teada, pole kõik inimesed seadusekuulekad.

Kaanepilt Meelis Krošetskin.

344 lk


Elüüsiumi kutse
Ilmar Taska

Kas tahaksid oma kodus intiimselt aega veeta legendaarse filmitähe seltsis või küsida isiklikku nõu armastatud presidendilt? Populaarsust on kogumas virtuaalkeskkond elüüsium.com, kus külastajad saavad kohtuda oma ajalooliste iidolitega, olgu need Marlene Dietrich, Miliza Korjus, Marilyn Monroe, Robert Kennedy või Vladimir Lenin. Digitaalkarakterid on loodud tehisintellekti, neurovõrkude ja machinelearning’uabil vanade dokumentaalsalvestuste ja intervjuude põhjal ja mõjuvad autentselt.


Ilmar Taska uus romaan „Elüüsiumi kutse“ asetab lugeja homsesse maailma, mille tunnused, trendid ja arengud on juba praegu meie keskel. Sotsiaalmeedia ja virtuaalreaalsuse vahendid suudavad tekitada sõltuvust, manipuleerida teadvust ja ajaloomälu, luua hirmu ja paanika õhkkonda. Staarikultus masside mõjutamiseks, geenitehnoloogia poliitiliselt kontrollitava uue inimese loomiseks – tööriistakast on rikkalik ning laieneb kiirelt. Põnev romaan tõstatab küsimuse, kas on maailmaareenil jõude, kes suudavad ühiskondlikku reaalsust mitte ainult sihipäraselt muuta, vaid luua ulatuslikku, ideoloogiliselt kujundatud asendustegelikkust, täis sära ja glamuuri. Viia meid kõiki üle läve, kust võib-olla ei ole enam tagasiteed.

Taska eelmine romaan „Pobeda 1946“ oli nomineeritud mitmele rahvusvahelisele auhinnale ja valitud The Times LiterarySupplementi poolt 2018. aasta parimate raamatute hulka. Raamat on tänaseks ilmunud juba neljateistkümnes keeles

Kirjastus Varrak
Toimetanud Marika Mikli
Kujundanud Britt UrblaKeller
360 lk, pehme köide


Elusad inimesed
Jana Vagner

Harjumuspärast maailma ei ole enam, see on ahenenud lähima maja seinteni. Kes seal varjuvad – elusad või surnud, sõbrad või vaenlased? Kas inimene on inimesele päästja või hunt? Suletud ruum muudab helid läbilõikavamaks, värvid erksamaks ja tunded äärmuseni teravaks. Kadedus, hirm ja raev kasvavad üleelusuuruseks.

„Elusad inimesed“ on järg Jana Vagneri põnevikule „Vongozero“. Üksteist inimest – kaheksa täiskasvanut ja kolm last – peidavad end epideemia eest tillukesel Karjala saarel. Nad on elus, ent muust maailmast ära lõigatud. Neil tuleb üle elada talv, nälgida ja õppida tihedalt külg külje kõrval eksisteerima. Valik on lihtne: kohane või hukku.

Meil on veel alles pisut petrooleumi, aga hoiame seda eriti pidulikeks puhkudeks ja seepärast mööduvad kõik õhtud, eranditult kõik, ühesuguselt: me lihtsalt istume ruskes hämaruses ja ajame juttu. Küllap võiksime üksteisele rääkida mida tahes, aga me räägime alati lõpust. Sellest, millised muretud lollpead me olime. Sellest, kuidas me midagi ei taibanud. Sellest, kuidas hiljaks jäime ega jõudnud kedagi päästa ja hädavaevu pääsesime ise. Muidugi kui seda üldse saab pääsemiseks nimetada.

Kirjastus Varrak
Originaal: Живыелюди
Vene keelest tõlkinud Jaana Peterson
Toimetanud Krista Mõisnik
Kujundanud Liis Karu
264 lk,pehme köide


orpheus55 kaaned esi(1)

Eksortsist
William Peter Blatty

William Peter Blatty kultuslik õudusromaan „Eksortsist (1971) sai kaks aastat pärast ilmumist aluseks William Friedkini veelgi populaarsemaks osutunud samanimelisele kultuslikule õudusfilmile, millele on tänaseks vändatud mitmeid järgesid ja eellugusid, seda on parodeeritud, lavastatud raadios kuuldemänguna ja toodud korduvalt lavalaudadele, sellest on oma versiooni esitanud ka animaseriaal „Simpsonid.


57 nädalat New York Timesi bestsellerite tabelis figureerinud ning neist 17 nädalat seal esikohta hoidnud menuromaan jutustab loo 12-aastasest tüdrukust Regan MacNeilist, kelle keha võtab üle deemon Pazuzu, kellega asuvad võitlusse katoliku preestrid Lankester Merrin ja Damien Karras. Üsna karm ja kirjeldatud detailides vägagi otsekohene romaan ei sobi ehk lugemiseks nõrgema närvikavaga ja nooremas eas ulmehuvilistele.

Tõlkinud Silver Sära
Kaanepilt Meelis Kro
šetskin
356 lk


avemaria

Ave Maria
Andy Weir

Ryland Grace on meeleheitliku päästemissiooni ainus ellu jäänud liige. Kui tema ebaõnnestub, hukkub kogu inimkond ja planeet Maa. Aga praegu ta seda ei tea. Ta ei mäleta oma nimegi, rääkimata oma ülesandest või sellest, kuidas seda täita. Ta teab ainult seda, et on väga, väga kaua maganud ning ärganud nüüd miljonite kilomeetrite kaugusel kodust, seltsiks ainult kaks laipa. Ta meeskonnakaaslased on surnud, mälu hakkab vaevaliselt taastuma ja tema ees seisva ülesande võimatus üha selgemaks saama. Kuid tänu ootamatule liitlasele näib tal siiski olevat võimalus.

Kirjastus Tänapäev.
Tõlkinud Tiina Randus.
560 lk


orpheus55 kaaned esi

Harry Potteri maagiline aasta

Lase Jim Kayl viia end maagilisele reisile …
J.K. Rowlingu armastatud Harry Potteri romaanide väljaanded Jim Kay illustratsioonidega on võlunud tervet põlvkonda. See suurepärane pilgeni maagiat täis köide ühendab valiku tema ikoonilistest illustratsioonidest – sealhulgas ka ettevalmistavad visandid ja joonistused, mida pole varem nähtud – 366 unustamatu tsitaadiga raamatusarjast. Jälgi, kuidas vahetuvad aastaajad, tähista aastapäevi ja saa taas kokku lemmiktegelastega, kui Jim Kay võrratu võlukunst manab värvi, pliiatsi ja pikslitega esile maagilise aasta Sigatüükas.

Kirjastus Varrak.
Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer.
240 lk.


Kordustrükk:

Dorian Gray portree
Oscar Wilde

Oscar Wilde’i romaan „DorianGray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu DorianGray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Kirjastus Varrak
Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer
Korrektuuri lugenud Mare Lõokene
Kujundanud Liis Karu 232 lk, kõva köide

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0646)