Kronošütist
Tamur Kusnets

„Kronošütist“ on žanripuhas ulmeromaan, milles lähenetakse irooniliselt, kuid samal ajal surmava tõsidusega ajarännule, eriteenistuste eugeenikaoperatsioonidele ning kohtumistele väljasurnud kultuuridega. Mida pakub paleoliitikum anta-, prota- ja muudele agonistidele ning mida ta neilt ka võtab, on humoorikalt, ent realistlikult kirjeldatud jahientusiastist erusõjaväelase pilgu läbi. Kuidas toimib neandertali hõim, kuidas tegutsevad sonderkomandod etnilise puhastuse läbiviimisel ning mil moel proovitakse minevikus toimunut muuta ja mida see tulemusena tähendab kaasaja jaoks, selgubki Tamur Kusnetsi uues mahukas romaanis. Militaarid, teadlased, kannibalid – selline on umbkaudne läbilõige pleistotseeni tegelastest. Erinevate gruppide tegevust jälgivad kulinaarse huviga koopakarud, hundid, lõvid ja iseäranis koopahüäänid, kes ei jäta kellegi hulgast obrokit võtmata.

Kirjastus Lummur
Kaanepilt Marge Nelk
576lk

Ulmad nõiamajas
H. P. Lovecraft

„Ta leidis end lamamas kõrgel terrassil, mis oli fantastiliselt balustraadiga ümbritsetud, ja tema all oli piiritu džungel – võõramaised mäetipud, ühtlased tasandikud, kuplid, minaretid, horisontaalsed kettad tornitippudel, ja loendamatu hulk veelgi veidramaid kujundeid – mõned olid kivist ja mõned metallist –, mis helkisid ereda, peaaegu valutegeva valguse käes mitmevärvilise taevalaotuse all. Ülespoole vaadates nägi ta kolme hiiglasuurt tuleketast, need kõik olid erinevat värvi ja igaüks asus erineval kõrgusel lõpmata kaugel, silmapiiril seisva madala mäestiku kohal. Tema selja taga kõrgusid loendamatud üksteise kohal paiknevad terrassid, ja nende tippe ei küündinudki ta nägema. Temast allpool laius linn lõpmatusse kaugusesse, ja ta lootis, et sealt ei hakka mingit kära kostma.“

„Ulmad nõiamajas“ on omamoodi paralleelköiteks viie aasta eest ilmunud ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti lühiproosa paremikku koondavale kogule „Cthulhu kutse», mis pälvis lisaks positiivsele kriitikale 2018. aastal Eesti ulmeauhinna Stalker aasta parima antoloogia/jutukogu kategoorias. Käesolevasse raamatusse on koondatud kirjaniku kaalukamad lühiromaanid ja jutustused, mis avavad tema Cthulhu-mütoloogia kosmilist tausta ja tutvustavad kaugeid planeete ning võõraid dimensioone, kust selle kummalise panteoni jumalad ja asukad omal ajal Maale saabusid. Lisaks leiab siit ka kirjaniku tähelepanuväärsemaid lühipalu, milles ta esmakordselt tutvustas lugejaile vaid talle ainuomast nn. Lovecrafti maakonda – Arkhami, Miskatonicu jt paikade Uus-Inglismaad. Kogumiku kümnest palast pooled ilmuvad eesti keeles esmakordselt – nende seas ka kaks võrratut näidet Lovecrafti luuleloomingust. Raamatust leiab ka kunstnik Tiit Pähnapuu lummavaid illustratsioone kirjaniku tekstidele.

Koostanud, kommenteerinud ja järelsõnastanud Raul Sulbi
Inglise keelest tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, Mart Kalvet, Priit Kenkmann, Leo Metsar ja Silver Sära
Kaanepilt ja siseillustratsioonid Tiit Pähnapuu
Kirjastus Viiking
323 lk

Marek Liinev
„Minu pere ja muud ülikangelased“

Räägitakse, et üliinimesed ja tavalised inimesed on kõrvuti elanud juba iidsetest aegadest saadik. Arvatakse isegi – kuigi keegi pole seda praeguseni tõestanud –, et üliinimesed aitasid vaaraodel nende kuulsaid püramiide ehitada. Aga mitte kunagi varem pole elanud nii vägevaid üliinimesi kui Megamees ja Merineitsi, kelle lapselt oodati suuri imetegusid juba esimeste hingetõmmete järel. Ta sündis titaanplaatidega vooderdatud ruumis, et ta tervet sünnitusmaja oma lasersilmadega põlema ei paneks. Arstid ja õed kandsid kuumakindlaid kaitseriideid ja toonitud näomaske, et ta neile kogemata viga ei teeks. Tema sünnitunnistusele oli kirjutatud uhke nimi, viidates tema kuulsusrikkale päritolule, ent üle maailma tunti teda lihtsalt Megapoisina. Üleüldiseks pettumuseks sündis ta siia maailma aga hoopis kellegi teisena, kui algselt oodati või kardeti. Samuti ei näinud keegi ette seda hiiglaslikku ohtu, millega ta pidi peatselt vastamisi seisma.

Kirjastus Fantaasia
Kaanepilt ja sisuillustratsioonid Kersti Jaar.
136 lk.

Kõik süsteemid punases
Martha Wells

Sari: „Mõrtsukboti päevikud“

Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.

Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks oma turvise tumendatud visiiri taga seebiseriaale vaadata. Ta on aga sunnitud turvama teadlaste meeskonda ühel planeedil, kus peagi selgub, et ta peab teadlaste kaitseks mängu panema kõik oma turvamisoskused.

„Kõik süsteemid punases“ on võitnud 2018. aastal Hugo ja Nebula auhinna, Alexi auhinna ja Locuse auhinna. See on esimene raamat sarjas „Mõrtsukboti päevikud“. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Maarika Luts.
Toimetanud Kati Metsaots.
Kaanepildi autor ja sarja kujundus Liis Roden.
128 lk

Surm on igavene
Liu Cixin

Viimsepäevalahingust on möödas pool sajandit ning pimeda metsa heidutusega saavutatud habras tasakaal hoiab trisolarislastest sissetungijaid eemal. Trisolarise teadmiste omandamise tõttu valitseb Maal enneolematu küllus ning paistab, et sedamööda, kuidas inimkonna teaduslik tase tõuseb ning trisolarislased Maa kultuuri omaks võtavad, suudavad need kaks tsivilisatsiooni rahumeelselt võrdsetena külg külje kõrval elada, ilma et peaksid teineteist kindla hävinguga ähvardama. Paraku on aga rahu inimkonna valvsuse uinutanud. 21. sajandist pärit kosmoseinsener Cheng Xin ärkab sel uuel ajastul hibernatsioonist. Tal on teadmised ammu unustatud programmist Trisolarise kriisi alguspäevilt ning tema olemasolu võib maailmade vahelise hapra tasakaalu uppi lüüa. Kas inimkond asub teele tähtede poole või sureb sealsamas, kus ta sündinud on? Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob oma triloogias „Mälestusi Maa minevikust“ osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo omavahel ühtseks tervikuks. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, triloogia esimese osa „Kolme keha probleem“ eest pälvis ta maineka Hugo auhinna. „Kolme keha probleem“ ja triloogia teine osa „Pime mets“ on pälvinud ka Eesti ulmeühingu Stalkeri auhinna vastavalt 2019. ja 2020. aastal ilmunud parima tõlkeromaani kategoorias.

Kirjastus Eesti Raamat
Tõlkinud Raivo Hool
736 lk

Ajamasin
Toivo Laan

Perepoeg langeb koomasse ja naastes tagasi tänapäeva omab võimeid, mis eirab kõiki tänapäeva füüsika seadusi.

Autori väljaanne, 46 lk

Vangistatud
Salla Simukka

Meid oli viiskümmend. See on meie lugu. Meid viidi ära keset päist päeva, viisakalt ja rahulikult, ning me ei osanud isegi vastu panna, sest me ei saanud aru, mida meiega tehti. Kindlasti polnud plaanis, et keegi sureks, aga nii see läks. Kindlasti polnud plaanis, et kõik läheks, nagu läks, aga nii siiski juhtus. See on meie lugu. Need on meie hääled.

Salla Simukka „Vangistatud“ on jahmatav noorteromaan maailmast, kus teismelised vahistatakse kuritegude eest, mida neid arvatakse tulevikus sooritavat. Selles moodsa tehnoloogiaga varustatud, ent ühegi valvurita vanglas on noored ühiskonnast täielikult ära lõigatud. Samal ajal jälgib see sama ühiskond kujunevaid võimu- ja sõprussuhteid sotsiaalmeedias kui kõigi aegade suurejoonelisimat tõsielusaadet.

Populaarsete noorteromaanide autor Salla Simukka (s 1981) on tuntud ja tunnustatud mitmel pool maailmas. Tema teosed on läbinisti nüüdisaegsed, seikluslikud ja haaravad ning astuvad võitlusse õigluse ja vabaduse kaitseks. Eesti keeles on varem ilmunud „Punane nagu veri“ (2013), Valge nagu lumi“ (2014), „Must nagu eebenipuu“ (2015) ja „Sõsarla“ (2017).

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Kadri Jaanits
253lk

Olid kord võlurid. Ei iial ja alati
Cressida Cowell

Lummava sarja „Olid kord võlurid“ neljas, viimane raamat!

Xar ja Soov on leidnud sortsidest vabanemise loitsu koostisosad. Nüüd kutsub Kuningsorts neid Kadunute järvele. Aga kõigepealt peavad nad segama võlujooki uute võimaluste võlupeekris …

Kas võluripoiss Xar ja sõdalastüdruk Soov saavad üheskoos jagu näljasest koletisest Tatzelwurmist ja pääsevad pakku koos peekriga? Ja kas loits saab küllalt tugev, et murda ürgmetsa needust … või jäävad sortsid ALATI valitsema?

„Olid kord võlurid“ on erakordse müügieduga raamatusari. Sellele andis inspiratsiooni Sussexi maastik, mille lähedal möödus Cressida Cowelli vanaema lapsepõlv.

Cressida Cowell on kirjutanud ja joonistanud ka menuka raamatusarja „Kuidas taltsutada lohet”, millest DreamWorks on teinud auhinnatud filmisarja ning teleseriaali, mida näidatakse Netflixis ja CBBC kanalil.

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Eve Laur
392lk, kõvakaaneline

Varjud I: Kõlin
Timo Parvela ja Pasi Pitkänen

Päkapikud liiguvad üksnes pimedas

Pete on nõus tegema sõbra päästmiseks saatuslikku vahetuskaupa. Mis juhtub, kui sa loobud oma varjust? Põnevas seiklusjutus paljastub jõulude senitundmatu, palju tõsisem pale.

Pete Valo on ahastuses. Sara, tema parim ja tegelikult ainus sõber on raskesti haige ning paranemislootust ei ole. Viimases hädas sosistab kolmeteistkümneaastane Pete oma südamesoovi kaubamaja jõuluvanale kõrva. Talle lubatakse, et tüdruk paraneb, aga ainult ühel tingimusel: vastutasuks peab Pete loobuma oma varjust. See tundub nii suure kingituse eest tühiasi, aga peagi selgub, et seda on siiski palju rohkem, kui keegi oleks osanud ette kujutada.

Rahvusvaheliselt populaarsete autorite Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni uues sarjas kohtuvad Tolkien ja Nesbø. Põnev seiklus viib läbi lume ja jää kaugele põhja Auroriasse.

Kirjastus Helios
Tõlkinud Triin Aimla-Laid
176 lk

Uit-, serv-, vaegulmeline ja muidu huvitav

Inimkonna tulevik
Michio Kaku

Raamat esitleb haarava visiooni sellest, kuidas inimkond võib avakosmosesse rajada elujõulise tsivilisatsiooni. Autor tutvustab uusi arenguid robootika, nano- ja biotehnoloogia valdkonnas, mis võimaldavad meil muuta Marss elukõlbulikuks ning rajada sinna ja kaugematessegi paikadesse linnu. Ta näitab, kuidas nanolaevad, laserpurjed ja tuumasünteesiraketid võivad teha võimalikuks reisimise tähtedeni. Ussiurked, hüperruum ja multiversum võivad meil lubada rännata kogu universumis. Ja viimaks võib inimkond saavutada surematuse, kas või lahkudes maisest kehast ning laserportides enda teadvuse ilmaruumi kaugeimatesse soppidesse.

Tuntud füüsik ja futurist Michio Kaku vaatleb, kuidas inimkond on jõudnud siia, kus me praegu oleme, ning arutleb, mis on meie tulevikuvõimalused ja teekonnad. Mida kaugemale tulevikku mõtleme, seda enam võib tunduda, et liigume teadusmaailmast ulme valdkonda, kuid Kaku hoiab arutelu siiski selles võtmes, mida arvame olevat võimaliku. Sobiv lugemismaterjal nii ajaloo, teaduse kui ulme huvilistele mõtlemaks, kuhu me jõudnud oleme ja kuhu kunagi inimkonnana liikuda tahaksime või võiksime.
Mario Kadastik, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik

Michio Kaku on New Yorgi linnaülikooli teoreetilise füüsika professor, stringivälja teooria üks loojatest ja mitme laialt tunnustatud teadusraamatu autor. Ta on telekanali CBS hommikusaate „This Morning“ teaduskorrespondent, olnud paljude telesaadete juht ning juhib raadiosaateid „Science Fantastic“ ja „Exploration“. Eesti keeles on temalt ilmunud „Tulevikufüüsika“ (2013). 2021. aastal pälvis Michio Kaku Arthur C. Clarke’i fondi elutööpreemia.

Tõlkinud Arko Olesk
Postimees kirjastus
315lk, kõvakaaneline

Kordustrükk

Hea uus ilm
Aldous Huxley

Maailmakontrolörid on loonud ideaalühiskonna, kus geenitehnoloogia, ajupesu ja mitmekülgsete naudingute osav kasutamine on teinud inimestest rahulolevad tarbijad. Tugevad tunded ja ihad on alla surutud rahustavate mantrate abil, nagu näiteks „Tänapäeval on kõik õnnelikud“ ja „Kõik kuuluvad kõigile“. Üksnes psühholoog Bernard Marx vaevleb seletamatus vabanemise igatsuses. Ehk võiks tema kannatusi leevendada käik ühte vähestest säilinud metsikutest reservaatidest, kus endiselt elatakse vana, ebatäiuslikku elu …

Aldous Huxley (1894–1963) süngelt satiiriline ulmeromaan ilmus aastal 1932 ja selles kujutatud kurjakuulutavalt apaatne elu mõjub tänapäeval vähemalt niisama hoiatavalt kui tollal.

Järelsõna on kirjutanud Elsbeth Hanna Aarsalu.

Teos on olnud Iirimaal, Austraalias ja Indias keelu all.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Ragne Kepler