Täheraua saaga
Manfred Kalmsten
„Täheraua saaga“ on neljakordse Stalkeri-laureaadi Manfred Kalmsteni kolmas raamat tunnustust ja ulmeauhindu kogunud debüütkogumiku „Raske vihm“ (2020) ning jutukogu „Kaarnalaul“ (2021) järel.
Kaks venda ja kaks veripunaste ruunidega taprit...
Ja nende õde, Turmavalla sohinguöö hulluses sigitatud...
Ning nende ema, kes peab kesk sügistalvist metsa langetama otsuseid, mida ükski ema kunagi langetama ei peaks...
Kaks taprit, mis otsivad enda õiget omanikku ning ajavad tülli vennad ja õe...
Veritasu, ränkrasket saatust ja purunevaid veresidemeid täis põhjamaine fantaasiamaailm, mille niite tõmbavad isekeskis jumalded, kes pole inimestest paremad...
Kirjastus Fantaasia
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Illustratsioonid Liis Roden
122 lk
Kütoonik
Brandon Sanderson
„Kütoonik“ (Cytonic, 2021) on romaan kosmoselaeva piloodist ja olude sunnil ka spioonist Spensa Nightshade’ist, kes võitleb Detrituse planeedile pagendusse mõistetud inimkonna elllujäämise eest. See on kolmas raamat sarjas Taevasselend (eelmised olid „Taevasselend“ ja „Tähevaade“).
Ülemvõimu eest põgenedes on Spensa sunnitud sisenema portaali kaudu maailma, kus kaevandatakse tõusukivi ja mis toimib ka omamoodi pagendussesaatmispaigana, millega paistab ka delveritel (tohutuil olenditel väljaspool aega ja ruumi) omamoodi seos olevat. Igatahes kulub Spensal raamatujagu seiklusi, et sealt tagasi pääseda. Tagasi pääsema ta aga peab, et aidata oma rahvast Ülemvõimu-vastases võitluses; inimkonna saatus oleneb selle tulemustest. Ja ta saab midagi ka iseenda ja oma võimete kohta teada.
Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Eva Luts ja Maarika Luts
Toimetanud Leiger Luts ja Ats Miller
Kaanepilt Liis Roden
350 lk
Rehepapp. Novembri teine pool
Veiko Tammjärv
Graafiline romaan põhineb Andrus Kivirähki romaanil "Rehepapp". Joonistatud pildilugu lähtub eesti lugejate kultusromaani tegevusest ja tegelastest. Ilmunud teos on teine osa tervikromaanist, mille tegevus hõlmab 16.-30. novembrit. Trükises on 160 lehekülge ja kokku umbes 700 üksikut pilti. Nii maisete kui mütoloogiliste tegelaste tüpaažid on unikaalsed ja loodud graafilise romaani jaoks.
Vida Verde OÜ / Kirjastus Krattwerk
Kadunud hõim
Mehis Heinsaar
“Kadunud hõim” on kirja pandud nõnda, et seda võib lugeda kui põnevat gooti stiilis õudusromaani, mille sündmused leiavad aset Tartus ning Soomaal, ja samas ka kui ühe keeruka karakteriga inimese arenguromaani, tema kasvamist ja küpsemist läbi pööraste seikluste armastuse ja sügavama elu mõistmise suunas. Autor on saanud inspiratsiooni isiklikest Tartu-mälestustest ja vanadest pärimustest, mida Soomaa kandi elanike kohta erinevatel aegadel kogutud on.
Kirjastus Menu
320 lk.
Koletis I. Ärkamine
Marjorie Liu
„KOLETIS“, mis leiab aset alternatiivses maailmas, kus kohtuvad art déco ilu ja aurupungi õudus, pajatab eepilise loo Maika Poolhundist – inimeste ja arkaanlaste vahelise murrangulise sõja üle elanud teismelisest. Ahistamise ja kohutava ohuga silmitsi seistes on Maika ühtlasi nii kütt kui ka saak, kes otsib vastuseid oma salapärase mineviku kohta. Samal ajal kui need, kes üritavad teda ära kasutada, jäävad temast ainult ühe sammu maha. Ja kogu selle aja jooksul on koletis ta sees ärkamas…
Kirjastus Loeb
Tõlkinud Maarika Luts
208 lk.
Lunastuseaasta
Kim Liggett
Nüüd algab vastupanu
Keegi ei räägi lunastuseaastast. See on keelatud.
Meile on kõneldud, et meil on võim täiskasvanud mehed voodist välja meelitada, poistelt mõistus võtta ja abikaasad armukadedusest hulluks ajada. Usutakse, et meie nahk eritab võimsat armujooki, nooruse eliksiiri, naiseks saava tüdruku lõhna. Seepärast pagendatakse meid kuueteistkümnendaks eluaastaks, et me vabastaksime oma nõiaväe metsikus looduses, enne kui tohime inimeste sekka tagasi tulla.
Kuid ma ei tunne ennast võimsana.
Ma ei tunne ennast maagilisena.
Tierney James elab muust maailmast eraldatud külas, kus kuueteistaastased tüdrukud pagendatakse üheks aastaks põhjapoolsesse metsa metsiku looduse ja üksteisega rinda pistma. Lunastuseaastast ei tohi rääkida, kuid kõik tüdrukud teavad, et eelseisev aasta muudab neid – kui nad suudavad selle üle elada.
Kiitusega vastu võetud põnev feministlik düstoopia rõhuvasse ühiskonda vangistatud noorest naisest, kes võitleb õiguse eest oma elu ise juhtida.
Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Kristina Uluots
392 lk
Üks ja ainus
John Marrs
Kui kaugele oled sina valmis minema, et leida oma üks ja ainus?
Piisab üksnes süljeproovist.
Teha tuleb vaid kiire geenitest, et leida oma täiuslik partner – see ainus inimene, kellega oled geneetiliselt määratud õnnelik olema.
Kümmekond aastat pärast seda, kui teadlased avastasid, et meil kõigil on geen, mida jagame siin maailmas vaid ühe isikuga, on miljonid inimesed otsustanud tõelise armastuse leidmiseks geenitesti teha.
Selle loo viis peategelast kohtuvad just nii oma täiuslike partneritega. Kuid isegi hingesugulastel on saladused. Ning mõni neist on šokeerivam – ja surmavam – kui teised …
Nüüdseks ka Netflixi ekraanile jõudnud „Üks ja ainus” on põnev romaan, mis näitab, kuidas ka kõige lihtsamatel avastustel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed.
USA Today bestseller
Wall Street Journali 2018. aasta parim ulmeraamat
Turdus kirjastus
Tõlkinud Krista Eek
392 lk
Lugu kassist, kes püüdis päästa raamatuid
Sosuke Natsukawa
Ood raamatutele, kassidele ja inimestele, kes neid armastavad.
Keskkoolipoiss Rintarō Natsuki armastab aega veeta oma vanaisa raamatuäris raamatute seltsis. Talle ei meeldi koolis käia, seepärast teeb ta koolist tihti poppi. Koolikaaslased kutsuvad teda hikikomori’ks – need on Jaapani noored, kes sulguvad oma tuppa ja keelduvad igasugusest suhtlusest väljaspool koduseinu. See on küll tõsi, et Rintarōle meeldivad raamatud rohkemgi kui inimesed ja ta naudib üksiolekut, aga tal pole midagi ka selle vastu, et varahommikul või õhtul vanaisaga teed juua ja kirjandusest rääkida. Rintarō turvaline maailm variseb kokku, kui vanaisa äkitselt sureb ja poisil tuleb kolida elama tädi juurde, keda ta isegi ei tunne. Pealegi pärib ta vanaisalt pankroti äärel oleva raamatuantikvariaadi, mis tuleb sulgeda. Rintarō valmistub ebameeldivaks elumuutuseks, kui ühel päeval ilmub välja kõnelev kass Tiiger, kes palub Rintarōd, et ta aitaks vabastada hädas olevad raamatud. See õilis missioon viib neid labürintidesse, kus raamatutele tehakse liiga. Poiss peab kasutama oma leidlikkust, et kogu maailma kirjanduspärand hävingust päästa.
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Maret Nukke
224 lk
Lastele ja noortele
Erik Kivisüda
Andris Feldmanis, Livia Ulman
Erik on 11-aastane poiss, keda ei häiri mitte miski, sest tal on kivist süda. Talle ei lähe korda, et vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole sõpru. Aga kui ta elu päevapealt muutub ja nad uhkesse tondilossi meenutavasse majja kolivad, tunneb Erik, et tedagi võib miski häirida. Näiteks oma kummalise isaga samas majas elav Maria, kes on otsustanud Eriku pere sealt välja ajada.
Kui poiss kuuleb, et tüdrukul on selleks salaplaan välja mõeldud, lööb Erik vaenlasega kampa – tema ei unista muust kui vanasse paneelikasse tagasi kolimisest. Koos võtavad lapsed ette ohtliku merereisi ja leiavad end salapärasest maailmast, mis õõtsub needuste taktis ja kubiseb piraatidest.
Raamat põhineb Livia Ulmani ja Andris Feldmanise samanimelise lastefilmi stsenaariumil.
Postimehe kirjastus
320 lk
Uustrükk
Jonathan Strange ja härra Norrell
Susanna Clarke
On aasta 1806 ja Inglismaad kimbutab sõda Napoleoniga. Keset ärevat aega kogunevad Yorki Võlurite ühingu liikmed, et arutleda, miks praktiline võlukunst sajandeid tagasi välja suri. Ootamatult selgub, et üks võlur, kes ka võluda oskab, on siiski veel alles – eraklik härra Norrell.
Londonisse sõites äratab ta surnuist üles kauni naise ja kutsub prantslaste hirmutamiseks kohale kummituslike laevade armee. Olukord saab uue pöörde, kui välja ilmub teinegi võlur, kes on valmis tujukale Norrellile väljakutse esitama. Veel nooruke, ent geniaalse andega, nägus ja julge Jonathan Strange on kõiges vanameistri vastand. Alguse saab kahe suurmehe ohtlik jõukatsumine. Kui võlurid hakkavad oma eesmärkide saavutamiseks mustast maagiast abi otsima, käivitub saatuslik sündmustejada, mille kohutavad tagajärjed varjutavad ka Inglismaa-Prantsusmaa vahelise lahingu.
„Jonathan Strange ja härra Norrell“ on Briti fantaasiakirjanduse klassiku Susanne Clarke’i tuntuim romaan, mille põhjal on valminud ka film. 2021. aastal ilmus Postimehe Kirjastuses Clarke’i värskeim romaan „Piranesi“.
Postimees kirjastus
Tõlkinud Hana Arras
751 lk