Pealt kuuldud ja kirja pandud. (Tundmatu kaasautor, Kati Metsaots)
Aju tahab kohvi. (Anonüümne kaasautor)
Mairi andis kirjutajatele seekord väga põneva ülesande: võtta ette väljamõeldud raamatud ka kirjutada neile tutvustused. Kaanepildid joonistasid väljamõeldud raamatutele Estconil osalenud noored, pealkiri tuli aga panna kirjutajal. Lisaks võis kirjeldamisel kasutada märksõnu „kombinatsioon” ja „libaseen”.
Joonistasid: Kristofer Roosvald, Eike, Eliisabet, Ants, Ott, Mihkel Immo. (Mõne kaanepildi autor on teadmata.)
Kirjutasid: Tea Roosvald, Lianne Teder, Meelis Kraft, Siim Veskimees, Heinrich Weinberg, Seili Ülper, Mann Loper, Mairi Laurik, Laura Loolaid.
„Esivanemate pärand” (Kaas: Ants, kirjeldus: Tea)
Harrrg oli just kasvatanud koloonia kõige imposantsemad saagsuised, ta oli valmis ulguma oma esimese kuu poole ja koos eliitnoortega esimest korda soomussoerdiks moonduma, kui tema pesakonna noorim, veel jäsemeteta vastne pudenes seniavastamata urgu madalal asustatud kihtide all. Miskipärast pidid manatargad käiku ja aardeid just selle kuu ajal uurima hakkama. Mingu noored või hapuks ja kõik! Noorte suur moondepidu oligi tühistatud! Midagi nii ebaõiglast ei oleks Harrrg isegi kookonis osanud unes näha - tema moone, tema sõbrad, tema MAINE! Kihlatu poolt maha jäetud, ei jäänud Harrrgil muud üle, kui ise välja uurida, miks kastitäis esivanemate iidseid ja pehkinud kiipe ometi nii tähtis võis olla. Teel uute sõprade, horisontide ja tõelise moondeni õpib Harrrg oma kultuuri tundma mitmest uuest küljest.
Autori laiad kogemused kooliõpetaja, maailmaränduri ja noortekeskuse nõustajana ei tähenda, et see romaan jääb ainult YA žanri - palju kihte on ka SF austajale.
„Kognitiivne kombinatsioon” (Kaas: alles kujundamisel, kirjeldus: Lianne)
Libaseenena tarkust koguv õpetaja viib seeneniidistike kaudu õpilasteni teadmisi, mõtteid ja tundeid. See kognitiivne kombinatsioon hakkab elama oma elu, saavutades omaette teadvuse. Nii ei tea osalised, millised on nende tajud ja mõtted, millised aga nendest väljaspool olevad.
Raamat viib lugeja eetilisi otsuseid täis mõttemaailma, kus seatakse kahtluse alla indiviidi üksiktaju kollektiivse teadvuse alternatiivina.
„Kõrvemaa hiidseene juhtum” (Kaas: Eike, kirjeldus: Meelis)
16. novembril, 2024 aastal sooritab inspektor Narmas tavapärast ringkäiku EKV kaitsepolügoonil Kõrvemaal. Ta avastab kuusenoorendiku serval umbes 50 meetrit kõrge sinise värviga hiidseene. Inspektor Narmas teavitab viivitamatult Eesti keskkonnaministeeriumi asekantslerit. 4 tundi ja 16 minutit hiljem, kui inspektor Narmas siseneb RMK Rakvere büroo ruumidesse, sooritab ta teo, millest Scientific Mysteries dokumentaalsarjade tootja hiljem telesaate teeb. See on ainus sündmus, mida SM Production Eestis uurinud on.
Inspektor Narmas eemaldas kuue täpse kirurgilise lõikega enda labajalad ning suri 8 minutit hiljem verekaotusse. Raporteeritud hiidseent ei ole kunagi leitud …
„Mükokraatia” (Kaas: tundmatu kunstnik, kirjeldus: Veskimees)
John Doe raamat Mükokraatia” on populaarteaduslik ülevaade viimasel veerandsajandil tehtud läbimurdelistest avastustest seente kollektiivteadvuse ja inimese-seene sümbioosi alal, mis annavad hoopis teise vaate inimkonna kujunemisloole ja suurmeeste saavutustele; suurmeeste, keda oleme oma lolluses alati omaks” nimetanud.
Kunstnik Jane Doe kujundatud kaanepildil on ära toodud kõige olulisem detail - natuke sinihallitusjuustu meenutav ollus, mis kordub ka tänapäeval kõigi tähtsamate valitsusjuhtide kabinetipiltidel - eelmiste juhtide seentest läbi imbunud ajukihtide kogum, mis on enamik aega uue juhi ajuga niitidega ühendatud.
„Jakko Loheväli & mürgitatud välk” (Kaas: Ott, kirjeldus: Weinberg)
Kui päev, mille sa tead olevat oma sünnipäeva, algab kombinatsiooniga libaseente vohamisest sinu külmikus ning väikesest raevukast äikesepilvest ÜKSNES sinu maja kohal poole miljoni elanikuga Dorpatis, siis tead sa tõsikindlalt paari asja. Esiteks oled sa välja vihastanud mõne maagiliste oskustega tegelase. Teiseks pead sa oma lodevad jalad oma laisa tagumiku alt välja ajama, et see sünnipäev ei jääks viimaseks, mida sa nautida ei saa …
Kuidas lahendab kuller Jakko Loheväli teda tabanud mõistatuse, enne kui libaseente mürk hävitab tema välguvastase võlukaitse? Miks on kellelegi vaja teda teelt koristada, selgub selles pead pööritavas seikluses maagilistel Dorpati tänavatel, keldrites ja salakäikudes.
„Punase päikese ohverdus” (Kaas: Eliisabet, kirjeldus: Seili)
Ta on kõrgest soost kuningatar. Ta vanemad on kaua aega valitsenud oma maad rahus ja arendanud tehnoloogiaid, mis on nende rahvale taganud pika ja muretu elu. Nad on õpetanud neile rändamist Päeva ja Öö maailmade vahel. Nüüd on aga täide läinud üks unustatud ammune ettekuulutus. Losi on tabanud ränk must needus. On ette öeldud, et oma maa ja rahva saab needusest vabastada vaid printsess.
Tal pole aimugi, mis teda ootab. Ta kardab. Aga ta on valmis. Algab teekond, mille kindlat lõppu ei tea keegi, aga proovima peab, sest kaalul on tema rahva ja talle kallite inimeste saatus … Ja aeg aina tiksub…
„Novosibirski kombinatsioon” (Kaas: tundmatu kunstnik, kirjeldus: Mann)
Kogu kamp istus Tenni uhke antiikse söögilaua ümber. Joogid olid välja kallatud, kuid sellest hetkest, kui Tenn oma pöörase plaaniga lagedale tuli, olid need ka ununenud.
Hämmeldus. Uskumatus. Hirm.
„QAK - kvaasialkeemikud” (Kaas: Mihkel Immo, kirjeldus: Mairi)
Reglemendist lähtuvalt peab QAK ehk kvaasialkeemiline kujumuutja end linnavalitsuses registreerima ning läbima seejärel seitsmeastmelise koolituse. Kui Karl esimest korda hirmust hiireks muutus, ei pääsenud temagi seaduse eest. Ees ootab tõsine õpiaeg, mis muutub üsnagi koomiliseks, kui selgub, et Karl pole sugugi tavaline QAK. Ehk tuleb isegi ajastuid teada olnud kvaasialkeemia põhitõdesid ümber kirjutama hakata.
„Kaheksa kvantpöördega muutub nahavärv.” Karl luges mõttes kaheksani ja vaatas klassis ringi - sinised. Kõik olid sinised. “Karl!” röögatas inspektor. “Saba sisse!” Ja siis läks kõik mustaks. Ei! Siniseks. Ta oli teadvusetuse siniseks pööranud.
„Ossikunn ja sinine müügimees” (Kaas: Kristofer, kirjeldus: Laura)
„Ossikunn ja sinine müügimees” on mängumaailma-romaan, milles tuleb päästa kuubikutest koosnev universum. Sinine müügimees on avastanud salanipi, kuidas mitmevärvilisi kuubikuid ühetaolisteks muuta. Nii saa korraga kaevandada palju hinnalist materjali, aga selle käigus kaob kuubikumaailma mitmekesisus ja vähenevad võimalikud kombinatsioonid. Kui kõik kuubikud muutuvad ühetaolisteks, siis kuubiku-universum hääbub. Ossikunn peab leidma võimaluse müügimees peatada, enne kui kõik on kadunud.
Kirjastus Tipp&Täpp, 333 lk.
Kui raamatukirjeldused olid ette kantud ja üksteisele tagasiside antud, toimus hääletamine - iga kirjutaja märkis ära kolm kõige enam meeldinud tööd. Kõige-kõige lemmikumaks osutus Mairi kirjeldus raamatule QAK - kvaasialkeemikud”.
Öine pilt (Kitty Kneecap)
Viimase päeva jutt (JR)
2021. aasta Estconil toimus zombilarp, millest võttis osa ka Reaktori peatoimetaja. Peatoimetaja kehastati zombiks. Kõik laabus kenasti, kuni samal õhtul märkasid mõned, et peatoimetajat ei olnud peale larpi enam nähtud. Kahtlustati sauna või varajast uneaega. Tõde tuli välja alles nädal hiljem. Zombistunud peatoimetaja oli metsa unustatud. Otsinguid ei korraldatud, ei nähtud põhjust. Peatoimetaja oli tubli ning kõik teadsid, et ta saab hakkama. Järgneva aasta jooksul täheldati Udu talu ümbruses kahtlaseid hääli ning öösel kippus söögikraami kaduma minema. Kui aga jõudis kohale Estcon 2022, ilmus kadunud peatoimetaja lõpuks välja. Väsinud ja räsitud, kuid rahulolev, käis kadunuke saunas, jõi paar õlut, kuulas mõned ettekanded. Pühapäevaks oli ta kokku korjanud hea hunniku värsket ulmet, andnud ülejäänud toimetusele värskeid instruktsioone ning kui lipp langetati, komberdas metsa tagasi. Reaktori toimetus lehvitas pisarad silmis järele.
Kuni järgmise Estconini.
