tartu-jaani-ürik-ja-elu-mõtte-räpane-saladus


Tartu Jaani ürik ja elu mõtte räpane saladus
Juhan Voolaid


“Tartu Jaani ürik ja elu mõtte räpane saladus” on Juhan Voolaidi Tartu raamatute tsükli kolmas teos. Sarja, mille põnevikes kohtuvad minevik ja tänapäev, avas 2014. a linna varast ajalugu tutvustav “Hokimängija Tartu linnamüüril”, millele järgnes 2016. a “Tartu õuduskaupmees”.


Käesolev raamat sisaldab kaht lugu. “Rahalehm” käsitleb omapärasel moel küsimust, kas Tartut läbis kunagi Peipsi järvelt Pärnu lahele viiv veetee või ei. Teise jutu tegevustik hargneb öises Jaani kirikus, kus selgub, et kõigi inimkonna hädade põhjus peitub just siin, Tartus.


200 lk


koleduste-väljapanek


Koleduste väljapanek
J. G. Ballard


Spekulatiivse modernismi klassiku J. G. Ballardi kultusromaan “Koleduste väljapanek” viib lugeja rännule läbi lootusetuse ja ilu kummalise sulami, milles reaalsus võtab jätkuvalt uusi vorme. Apokalüptilised maastikud vahelduvad veidra erootikaga, poliitilised atentaadid lähevad üle seriaalseteks auto- ja lennukiõnnetusteks, sürrealistlik poeetika seguneb ulmeliste kujutlustega ja kõike seda vahendab meile pidevalt kuju ja nime muutev peategelane, kelle sihiks näib olevat alustada kolmandat maailmasõda meie peades.


Kirjastus Salv
Tõlkinud Jan Kaus
192 lk


Jaht pruutidele kaas-03

Jaht pruutidele
Andrei Beljanin

See on neljas lugu Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis väga sarnaneb vene muinasjuttudega. Meenutagem, sattus meie nooruke militsionäär sinna lihtsalt nii, et laskus ühel päeval tavalises Moskva-lähedases külakeses keldrisse ja leidis end hoopis Baba Jagaa keldrist.

On talv ja Nikita on õpetanud kohalikud hokit mängima, lisaks plaanib tsaar naist võtta. Paraku kaob hokimängu auhinnaks mõeldud kuldkarikas ja veidraid asju hakkab juhtuma ka üle maailma kohale sõitnud pruudikandidaatidega. Nii et korraga on unine talv Nikitale jälle mõistatusi ja ohte täis.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo
Sari: Sündmuste Horisont

Kirjastus Fantaasia



Noortele:


lumiina


Kuninganna sügissõda
R.K. Topkin


Lanast on vastu tahtmist saanud sõjaseisukorras Torreni vabadusvõitluse sümbol – oraakel Lumiina. Tolle rolli oli ta enda arvates võtnud ajutiselt vaid selleks, et päästa oma armastatu, loheratsur Rowni elu. Ehkki Torren jääb neid vallutada himustava Swilundi vägedele alla nii arvuliselt kui ka sõjavalmiduselt, on neil midagi, mida vastasel pole – lohed ja maagia.

Lana aitas kroonprintsess Elaisabethi tema õigusjärgsele troonile ja nüüd püüab lapseootel naine kohaneda eluga palees. Peagi avastab Lana, et nii valitsuskojal, sõjanõukogul kui ka noorel kuningannal on tema suhtes vastukäivaid ja ebarealistlikke ootusi. Kogenematuna ei tea naine, kes on ta tõelised sõbrad ja kes mitte. Kõigele lisaks ilmuvad Rowni minevikust pikad varjud, mis tahavad naist omakasupüüdlikult hävitada. Pärast rünnakut kuningannale peab Lana otsustama, mille ja kelle nimel on ta valmis kõik ohverdama.


„Kuninganna sügissõda“ on järg raamatule „Lumiina ennustus."


Kaas: Katrin Topkin
Toimetaja: Kristi Kallaste
474 lk


detektiiv-luuker-leebesurm-surnud-meeste-viimane-võitlus



Detektiiv Luuker Leebesurm ja surnud meeste viimane võitlus
Derek Landy


Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 8: Surnud meeste viimane võitlus“ on kaheksas lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.


Möllab kaks sõda. Üks on sõda Pelgupaikade vahel – ustavuse ja reetmise ja viimaste, meeleheitlike vastupanude sõda. Teine on sõda Valküüria Kaini hinges. Kui ta kaotab, kerkib esile Darquesse.


Ja siis põleb kogu maailm.


Kirjastus Pikoprint
Tõlkinud Mario Pulver
752 lk


Kordustrükk

Võluv võrdsus
Terry Pratchett

Nagu öeldakse, on kasin tarkus üsna ohtlik, aga pooltki mitte nii hull kui vohav rumalus. Viimane, millega võlur Drum Billet hakkama sai, enne kui Surma kondist kätt oma õlal tundis, oli saua üle andmine kaheksanda poja kaheksandale pojale. Tema ametivendade õnnetuseks, kes tegutsevad võlukunsti šovinistlikus, et mitte öelda misogüünses maailmas, ei vaadanud ta järele, kas kõnealune laps on ikka tõesti poiss. Kõik teavad, et niisugust asja nagu naissoost võlur, ei ole olemas. Aga kui tegu on kord tehtud, ei saa keegi enam suurt midagi parata.

Kettamaailma raamatuid võib lugeda vabas järjekorras, aga „Võluv võrdsus“ on Nõidade sarja esimene raamat.

Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Toimetanud Krista Kaer
Korrektuuri lugenud Krista Nurm
Kujundanud Hillar Mets
Kirjastus Varrak
240 lk, kõva köide 



Viimane soov
Andrzej Sapkowski

Poola kuulsaim fantaasiakirjanik Andrzej Sapkowski kutsub meid oma muinasjutumaailma ja tutvustab valgejuukselise Riivimaa Geralti, koletiste hävitaja saagat.

Hiljem räägiti, et võõras oli tulnud põhjast, Köiemeistrite torni juurest. Ta polnud küll veel vana, kuid tema juuksed olid juba peaaegu täiesti valged. Mõõk oli tal rihmaga seljale kinnitatud. Valgejuukseline ilmus linna, sest oli lugenud kuninglikku läkitust, kus lubati kolm tuhat oreeni Wyzima elanikke kimbutava vampiiri nõidusest vabastamise eest. Kui vanasti ulusid metsades ainult hundid, siis nüüd võib kõikjal igasugu koletisi kohata, olgu see siis harilik libahunt, basilisk, verejanuline vampiir või vetehaldjas. Amforast kogemata vabastatud džinn aga võib muuta rahuliku linna elanike elu põrguks ja õudusunenäoks. Siin ei piisa tavalistest loitsudest ega haavapuust vaiast. Siin on vaja proffi. Nõidurit. Mõõga- ja maagiameistrit, kes valvab selles muinasjutumaailmas moraalset ja bioloogilist tasakaalu.

Poola keelest tõlkinud Aarne Puu
Korrektuuri lugenud Kairi Vihman
Kujundanud Toomas Niklus
Kirjastus Varrak
288 lk, pehme köide

 

Ettemääratuse mõõk
Andrzej Sapkowski

Poola kuulsaima fantaasiakirjaniku Andrzej Sapkowski Nõiduri-saaga teine raamat.

Nõiduri koodeks ei luba tappa lohet. Üldlevinud arvamuse kohaselt on lohe kõige ohtlikum ja kurjem koletis, kuid küttida tohib ainult kahvelsabasid, lendraisid ja lohesisalikke. Lohesid küttida ei tohi. Geralt ühineb kuningas Niedamiri korraldatud jahiretkega lohele. Ta kohtab trubaduur Jaskierit ja nõiatar Yenneferi. Jahiretkel osalevad ka rüütel Denesle Eyck ja kuus päkapikku Yarpen Zigrini juhtimisel. Lohe päevad on loetud.

Sapkowski kujutab oma raamatus maailma, mis on täis monstrumeid, kus punutakse intriige ja möllavad tulised kired. Riivimaa Geralt esineb selles maailmas kord süüdistatava või kohtuniku, kord armukese, kord jälle ohvri või timuka rollis. Nõidur võitleb koletistega või püüab inimesi teistmoodi aidata.

Poola keelest tõlkinud Aarne Puu ja Kristina Uluots
Korrektuuri lugenud Kairi Vihman
Kujundanud Toomas Niklus
Kirjastus Varrak
344 lk, pehme köide

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0706)