Paavst asetas ohkega sahtlisse järjekordse kirja. Endiselt ei osanud ta midagi arvata. Lugu tundus üsna saatanlik, olgugi et seekordse kirja saatja oli juba teab mitmes piiskop, kes omal nahal oli õndsust kogeda saanud. Oli neid veel palju, üsna suur hulk reapreestreid ja lausa ateiste, kes siin-seal katoliiklike saarekeste juures mingeid asju ajasid ja tööd tegid. Lõhnas vajaduse järele kutsuda kokku vaimulike kogu. Mis sorti kuradid kirikutesse lahti lastud olid, kes küll oskaks seda öelda? Mõni kardinal oli kahtlustanud musta maagiat. Oli juba katsetatud eksortsismiriitusi, mis ei toiminud.

Rainer heitis viimase kriitilise pilgu äsja kinnikruvitud pistikupesale. Korras nagu Norras. Mõnda aega võis selles kirikus seinast elektrivahenditele särtsu võtta ilma, et mullamaitse suhu tuleks. Vähemalt nii kaua, kuni veneaegne alumiiniumjuhe ära ei ussita või kuni ülevaltpoolt ei leita pappi juhtmete vahetuseks. Kiriku kõrgete akende taga hämardus vaikselt. Aega Raineril oli, tal olid veel kiriku võtmed ja võimalus seal oma asju nahistada, kui pühad isad kodus oma naistega pühakirja lugesid. End sirutades sammus ta kantsli poole. Tühi kantsel tundus olevat ajast puretud ja väga räämas. Ilus valge inglikuju selle kõrval mõjus nagu ying-yang, kus kooruvat värvi tükkidena enda küljest vabastav kantsliehitis tähistas eluvoogude tumedat ja ilus, kõrge ja säravvalge ingel helget poolust. Noormees peatus ingli ees. Kuju seisis, peopesad rindade ees palves kokku pandud, ja Rainerile tundus, nagu ingel vaatleks teda. Rainer silmitses ingli nägu, vaatas tolle valgetesse, ilma iiristeta silmadesse ja langetas siis pilgu ingli ümaratele, rüü all esile kippuvatele rindadele. Mõnutundega tuletas ta meelde eelmisel nädalal aset leidnud kontakti. „Sa võiksid veel niimoodi teha. Tõesti, ma tahaks uskuda, et ma und ei näinud,” mõtles noormees poolkuuldavalt, paluval toonil. Püksis tuksatas, soe erutuselaine voogas üle keha. Süda hakkas veidi kiiremini lööma, kui Rainer nägi inglit elustumas. Valged käed pöördusid, ilusad sõrmed silitasid rindu. Näpuotsad tiirutasid ümber nibude, mis näisid tahtvat läbi rüü torgata. Unenäoline naeratus helkles ingli huultel, kui ta ühe sammuga noormehe juurde astus ja käed ümber noormehe põimis. Rainer arvas esiti, et tajub seda savi, millest ingel oli voolitud. Kuid ei. Ingel tundus jaheda, aga inimlikult pehmena. Rainerit suudeldes harutas ta tasakesi, osavalt tema riideid lahti ja surus oma mõnusalt vetruvad rinnad tema pihkude vastu. Noormees silitas ingli tisse läbi rüü õhukese kanga. Tema peopesad ekslesid ingli puusadel, seljal ja kõhul. Kiriku jahedus pani ta kergelt värisema. Kohe avas ingel oma suured, laiad tiivad ja asetas need tihedalt ümber Raineri keha. Soojus vallutas mehe saleda, rinnal üsna suures ulatuses karvadega kaetud keha. Hellitanud käega noormehe riista, tõmbas ingel oma rüü üle pea ja heitis selle pingile. Põiminud käed taas ümber noormehe, ingel hõõrus enda häbet vastu tema kivikõva vänta. Valged pringid tissid nühkisid noormehe keha ja tema huuled kohtusid taas inimese huultega. Tiivad liibusid ümber noore inimkeha, valge peopesa silitas Raineri lokkis juukseid. Valge kõht lainetas ja mängles kõhutantsijaliku osavusega mehe keha vastas, mees tundis, et veel veidi, ja tal purskab. Otsekui seda tunnetades ingel peatus. Noormehele sügavalt silma vaadates võttis ta riista aeglaselt endasse. Tiivad värelesid mõnulainetes, kehad liikusid voogavas rütmis, ingli ümarad rinnad vetrusid noormehe keha vastas. Valged käed juhtisid noormehe keha liikumise rütmi, hellusest tulvil pilk püsis kaljukindlalt Raineri silmades. Huvitava nähtusena märkas noormees,et inglinaine ei hinga. Veidi sürrealistlik tundus see vahekord ilma naise hingeldamiseta. Rainer tajus enda ümber liibuvates tiibades üha tugevamaid värinaid. „Vahest on see miski, mis aitab mul aru saada, kas tal on hea”, mõtles ta inglile silma vaadates. Ta juba ootas, et kaifi kasvades tempo kiireneb. Kergeks üllatuseks aga ingel aeglustas tempot. Tiivad värisesid tugevalt, huuled olid paokil, ingel hakkas taas oma kõhuga noormehe keha vastu lainetama. Mehele tundus, et aeg peatus, kirik nende ümber taandus kuhugi kaugusesse. Naise kõhu lainetamine tema keha vastas ajas Raineri aina enam kiima. Mehe käed mängisid inglitari seljal, tema sõrmed ekslesid tiivasulgede vahel. Hetk enne nirvaanasse jõudmist põimis inglinaine käed ümber noormehe alaselja ja tõmbas ta tugevasti enda lainetava kõhu vastu. Nende ümber mähkunud tiivad värisesid eriti tugevalt ja Rainer tundis, kuidas tuline juga sähvab temast välja otse ingli sisemusse. Hingeldades jäi ta inglile otsa vahtima. Ingel naeratas, tõstis käe, silitas tema juukseid. Rainer märkas, et ingli rinnanibud lõdvestuvad. Tema peas tekkis soov inglit veidi õrritada. Vaikselt asetas ta sõrmed inglitari rindadele. Veidi nibude ümber mängelnud ja rindu lapse kombel imenud, märkas ta, et nibud ajasid end taas uhkelt kikki. „Yeah, see on kaunis...” mõtles ta inglit naudingutundega vaadeldes. Nii seisid nad veel kaua.

Preester Aarne jõllitas valvemonitori ekraani. Vaadates, kuidas ingel viimaks noormehe enda tiibade embusest vabastas, rüü selga tiris ja tagasi enda kohale astus, tajus Aarne märga tunnet oma püksis. „Oh, issand, sa näed ja loodan, et andestad... Ma tegin pattu, pean vist minema pihile...” pomises preester higist nägu oma rüü varrukaga kuivatades. Ta vajutas valvekaamera videosalvestuse stop-nupule. „Selle salvestuse peaks paavstile saatma, saab Eestigi selliste juhtumite nimekirjas maailmakaardile kantud”, käis mõte tema peas ringiratast. Ta pöördus, ei leida rätik enda kubeme kuivatamiseks... ja jäi jõllitama Neitsi Maarja kuju käärkambri akna all. Kuju naeratas ja asetas oma peened, kaunid käed enda kumerduvatele rindadele. Aarne tajus enda püksis kuratlikku tuksatust, kui ta nägi, kuidas naise rinnad käte all vetrusid. Preester alustas väriseval häälel meieisapalvet, kuid peatus juba neljanda rea juures. Kuju pani näpu suu ette, nagu tahaks teda vaigistada, ja astus oma aluselt maha.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0773)