Ulmestaar


Tõnis Hallaste on Reaktori püsiarvustaja, kelle hooleks on anda omapoolne hinnang Reaktoris eelmisel kuul avaldatud algupärastele ulmelugudele. Vahel nõusid pestes või jooksmas käies või ratast putitades tulevad talle pähe väga huvitavad ja ilmekad väited, mida enesetutvustuses öelda, aga mitte kunagi siis, kui neid vaja on. Vahel kirjutab proosat? See pole ju eriti huvitav. Küllap järgmine kord mingil suvalisel hetkel tuleb pähe see ideaalne asi, mida siinkohal öelda võinuks.

1. Mida praegu loed?
Praegu loen vaheldumisi Jaak Tombergi ja Andrus Orgi lõputöid ning Seo-Young Chu käsitlust "Do Metaphors Dream of Literal Sleep”. Siuke akadeemilisem periood. Kui see aga veidi lõdvemaks läheb, on nimekirja tipus Neil Stephensoni „Anathema”.

2. Mis naelutab sind raamatu külge
Raamatu külge naelutavad lugemise ajal teksti kõik need omadused, mis moodustavad lugemismõnu selle kõige kütkestavamas mõttes - hää jutustamistempo, huvitav tegevus, põnevad ideed hästi teostatud kujul ja intrigeerivate nüanssidega. Nõnda kirjutatud, et need pole lihtsalt ühe idee süstemaatiline sooritamine, vaid et neis oleks see miski, mis teeb antud autori selle idee ainuõigeks käsitlejaks. Aga lugemiselamuse külge naelutab lugemise järel see miski, millega ta on minu maailma või minu väikest tajuvälja pöördumatult muutnud, isegi mõnel suht pisikesel moel.

3. Kolm lemmikut ulmes? Paari lausega neist lugejale.
Kui saaks, ütleks Alan Moore, Alan Moore ja Alan Moore. Temas on kirjanduslikku virtuoossust, mida ma lihtsalt täiega, noh, armastan. Aga ta on koomikskirjanik – kui loen ta proosat, siis on elamus veidi teistsugune ja see kah mõjutab. Nii et ärme teda ikkagi nimeta.

Mainin hoopis Ted Chiangi, kes võtab järjest ette mu meelest kõige huvitavamaid ideid ja ta mitte üksnes ei käsitle neid, vaid analüüsib (lugemise ajal vähemalt näib, et) nende kõige huvitavamast küljest. Suurepärane novellikirjanik.

Teise autori puhul olen otsustanud, et võiks Samuel R. Delanyt promoda – kas te olete lugenud „Babel-17”'t? Chiangi moodi (minu jaoks) eluhuvitavad ideed keele mõjust teadvusele (natuke ehk liialdatud moel, aga see ongi ju ulme, põneva süžee nimel on väike tõeväänamine ikka lubatud), aga sellele lisandub üleni hoogne ja põnev sündmustik. Mingis mõttes on aga veelgi põnevam tema mitteilukirjanduslik kirjutamine – väga lihtne ja arusaadav, aga veenev. Tema esseedega joondub välja portree väga põhimõtteliste hoiakutega inimesest, kellele justkui ei saaks kuidagi vastu vaielda. Aga seda saadab mingi viimseni läbimõeldus – iga väide, isegi sisulises plaanis keeruline, on talle nagu igiomane ja loogiline ja igati põhjani juureldud. Seetõttu mõjub ta kirjutatu täiesti tavalise tervemõistuslikkusena ja see on oi kui haruldane.

Ja kolmanda autori puhul olen kahevahel, kas öelda Orson Scott Card või Iain M Banks või ehk isegi Gaiman. Praegu otsustan aga Cardi kasuks. "Enderi mängu" lugesin kunagi ammu-ammu peaaegu et ühe istumisega läbi, ehkki toona olin juba suht köndistunud tähelepanuvõimega ja suutsin üldjuhul lugeda vaid 30 lk järjest. See-eest Cardi lugedes igasugused tähelepanuhäirijad hääbuvad, tekst tõuseb fookusesse. Kui tahan taastada oma vahete vahel raugema kippuvat lugemisvõimet ja miks mitte ka ulmest elevile sattumise oskust, siis võtan ette Cardi.

Stalker 2018


Eesti Ulmeühing kuulutab välja ulmeauhinna Stalker 2018 lõpphääletuse eelmisel aastal ilmunud ulmeteoste põhjal. Hääletamiseks tuleb reastada kategooria kolm paremat.

Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.
Paremusjärjestused tuleb reastada vastavas hääletuskeskkonnas või saata meiliaadressile stalker@ulme.ee Mugavam on kasutada hääletuskeskkonda, nimekirjad on väljas ka Stalkerite alamlehel.

Meiliga saates tuleb lisaks kirja panna ka oma ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg, see aitab kontrollida, et iga hääletaja osaleks vaid ühe korra. Samu andmeid küsime ka hääletuskeskkonnas. Nime ja sünniajata hääli arvesse ei võeta.
Hääletus algab 15. aprillil 2018 ja lõpeb 2. juulil 2018.

Romaanivõistlus 2019


Eesti Kirjanike Liit kuulutas välja järgmise romaanivõistluse. Võistlusele esitatavad käsikirjad peavad olema:
– kirjutatud eesti keeles
– varem avaldamata
– mahus vähemalt 200 000 tähemärki (tühikuteta)
– anonüümsed (s.t. varustatud märksõnaga ja kinnises ümbrikus autori andmetega)
– vormistatud väljatrükina kahes eksemplaris, kahese reavahega, tähemärgi suurus vähemalt 12
– nummerdatud lehekülgedel
Käsikirjad palume tuua hiljemalt 4. veebruaril 2019 või saata posti teel mitte hilisema kui 2019. aasta 4. veebruari postitempliga Eesti Kirjanike Liitu (Harju 1, Tallinn,10146).
Nimetatud kuupäevadest hiljem toodud või saadetud töid arvesse ei võeta.
Romaanivõistluse töid hakkab hindama selleks kokku kutsutud ja Eesti Kirjanike Liidu juhatuse poolt kinnitatud žürii koosseisus: Vahur Afanasjev, Tiit Aleksejev, Maimu Berg, Peeter Helme, Mairi Laurik, Ene Paaver, Aare Pilv, Rein Põder. Žürii tööaeg on veebruar-aprill 2019 ning žüriil on õigus otsustada auhinnaliste kohtade arvu, jaotuse ning auhinnafondi jagunemise üle. Võistluse auhinnafond on 10 000 eurot. Lisaks tõlgitakse žürii valikul üks käsikiri väliskirjastajatele tutvustamiseks inglise keelde.
Samuti annab žürii igale esitatud käsikirjale žürii liikmete kirjaliku tagasiside.

TULEVAD SÜNDMUSED


Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival




HÕFF toimub 27.-29. aprillini 2018 Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu). HÕFF on Baltimaade suurim žanrifilmide festival, mis toob teieni viimaste aastate parimaid, julgemaid ja originaalsemaid põnevus-, fantaasia- ja õudusfilme. Programmist ei puudu ka üha enam populaarsust koguv friigi- ja retrofilmide sektsioon, põnevad eriüritused ning mudapealinna parimad peod!

Indrek Hargla uue ulmekogumiku "Kolmevaimukivi esitlus".


10. Mai, Tartu Rahva Raamatus, Tasku keskuses. Autoriga vestleb Raul Sulbi. Vestlusele järgneb autorammitund. Kõik huvilised teretulnud :)

Prima Vista 2018



Prima Vista kirjandusfestival toimub Tartus 7.-12.05. Ulmikule kohustuslik:
11 mai kell 17.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis Orpheuse Raamatukogu sünnipäev. Mais 2018 tähistab kirjastuse Fantaasia pehmekaaneline ulmesari Orpheuse Raamatukogu oma 7. sünnipäeva. Sarja 7 aastakäiku mahub kokku 34 kõige erinevamat ulmeraamatut. Vaatame tagasi seni ilmunule ja heidame pilgu lähituleviku plaanidele. Põhjalikumalt peatume sarja uusimatel teostel, milleks on romaanivõistlusel auhinnatud Triinu Merese mahukas verivärske romaan “Kuningate tagasitulek” ja moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi jutuvalimik “Spioon Europal”. Kohapeal saab soodsalt osta viimaseid ja ka vanemaid Orpheuse Raamatukogu sarja raamatuid. Vestlusringis sarja koostaja Raul Sulbiga astuvad üles kirjanikud ja tõlkijad Reidar Andreson, Veiko Belials, J. J. Metsavana ja Tatjana Peetersoo. Sünnipäevale kohaselt on kaetud ka väike laud.



12. mai kell 14.00 Tartu tähetornis Eesti Ulmeühingu ettekanne “Kas androidid unistavad elektrikitarrist?” Tulevikumuusika ulmes – meeltega manipuleerimisest inimpillideni, musitseerivatest robotitest tehismõistuseni. Uurime, kuidas tulevik juba praegu tegelikkusesse murrab, vaatame põnevaid klippe ja kuulame muusikat. Läbi viib Veiko Belials.

Ulmefestival


17. – 19. mail toimuv ulmefestival muudab Tartu Uue Teatri unikaalseks tajuruumiks, kus fantaasia ei tunne piire ning unistused teostuvad sõnas, pildis ja liikumises.

Festivali raames toimub kaheksa etendust: lavastused, performance'id, loengud, muusikalised etteasted ja audiovisuaalsed teosed. Ulmefestival kutsub publikut arutlema selle üle, kuidas ja mida Eestis unistatakse, kui fantaasia ei tunne piire.

Ulmefestival on ellu kutsutud selle põlvkonna kunstnike poolt, kes on kasvanud üles väärtulmega, nagu Navigaator Pirx (Piestrak, 1978), Solaris (Tarkovski, 1972), Hukkunud Alpinisti hotell (Kromanov, 1979), Jaan Kaplinski ja teiste kirjanike tõlked Stanislav Lemist ja Isaac Asimovist. 

Kuulda-näha saab käsitlusi Maie Heidbergi proosateosest "Enne viimset päeva" (1914) ja Elmar Talvise ulmekuuldemängust "Tagasipöördumine tulevikku" (1983), Galaktlani, Mihkel Kleisi ja Kiwa kontsertetenduse "Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli" (1979 – 2017) ning multimeedia ansambli White Sparksi. Festivali peaesineja on Tellervo Kallainen Soomest.

TOIMUNUD SÜNDMUSED


Kirjanike Liidu ulmesektsioon



Viimasel Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolekul pidas oma istumise ka KL ulmesektsioon. Valiti uus juhatus ja otsustati, et on aeg rohkem tegutsema hakata ning varjusurmast välja tulla. Sellega seoses kutsub sektsioon endast märku andma kõigil neil kirjanikel, kes sooviksid sektsiooniga liituda või selle tegemistega kursis olla. Sektsiooniga liitumiseks ei pea olema Kirjanike Liidu liige. Ühendumiseks kirjutada vastav sooviavaldus Kirjanike Liidu büroo juhatajale, Ingrid Velbaum-Staubele, aadressil ingrid@ekl.ee

Tallinna ulmekirjutajate töötuba



Tallinnas on ulmekirjutajad hakanud igakuiselt kogunema Lounge Vintage Factorysse, aprillis aga kirjutati huviliste ärgitusel juba kaks korda. Aprilli esimeses töötoas 04.04 osales nii palju vanu ja uusi huvilisi, et kogu seltskond pidi korjama oma mapid-läpid ning kolima suuremasse ruumiossa rohkemate laudade taha. Aprilli teine töötuba toimus 18.04. Lisaks kirjutamise rõõmule pakub töötuba ka võimalust ajurünnakuid teha, tagasisidet saada ja lihtsalt juttude ettelugemist nautida.



Pildistas Riho Välk

Vestlusring "Võimalikud maailmad"




Literaat Jüri Kallas, kirjanik Mairi Laurik ja kirjastaja Eva Luts arutlesid fantaasiakirjanduse, urban-fantasy ja tänapäeva muinasjuttude üle, peamiselt Steven Brusti „Jheregi” ja „Yendi”, Jim Butcheri „Tormirinde” ning Diana Wynne Jonesi "Howli liikuva kindluse" ja „Kindluse õhus” põhjal.



Pildistas Jaana Muna. Pilte tsenseeris Jaan Hansen.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0159)