KUU ARVUTIMÄNG: "Lego tähesõjad II: algupärane triloogia" (4. mai, "Tähesõdade" päev)

"Lego tähesõjad" on frantsiis, mis algas 1999 ja lepingud on tehtud 2032. aastani. "Lego tähesõjad II" on 2006. aasta seiklusmäng, mille tootis Traveller's Tales ning avaldasid LucasArts ja TT Games Publishing. Ette on võetud filmid "Uus lootus", "Impeerium annab vastulöögi" ja "Jedi tagasitulek". Igaühe kohta neist filmidest on 6 taset ja neisse pääseb Tatooine kosmodroomikõrtsist. On ka boonustasemed. Mängija saab valida 68 filmitegelase vahel, kelle roll endale võtta, ja lisaks saab luua selliseidki tegelasi, keda filmides pole. Igal tegelasel on oma oskused, nii et jällemängimisväärtus on suur. Autorid püüdsid kõik tegelased väga armsateks teha. Mäng oli nii kriitikute seas kui äriliselt edukas, kiideti koomikat ja tegelaste nauditavat kujutamist. Puudusena nimetati mängu lihtsust. 2008 anti II osa ja sellele eelnenud I osa välja ühises paketis "Lego tähesõjad: Täielik saaga".

https://en.wikipedia.org/wiki/Lego_Star_Wars_II:_The_Original_Trilogy

 

KUU PROMINENT: Richard Feynman (11. mai, 105. sünniaastapäev)

Richard Feynman (1918–88) oli ameerika füüsikateoreetik, kes on tuntud kvantmehaanikas teekonnaintegraali sõnastamise, kvantelektrodünaamika teooria loomise, ülijahutatud vedela heeliumi ülijuhtivuse uurimise ja partoni mudeli esitamisega osakestefüüsikas. Panuse eest kvantelektrodünaamikasse pälvis ta 1965 Nobeli füüsikapreemia. 1959 pidas ta kuulsa loengu, milles ennustas nanotehnoloogiat, ja 1980-ndatel avaldas ka paar poolautobiograafilist naljaraamatut. Ta töötas Manhattani projektis, kuid NASA-sse teda ei võetud, sest ta oli ateist ja kardeti, et seetõttu ka kommunist. Kui "Challengeri" start 1986 ebaõnnestus ja kõik 7 astronauti hukkusid, esines Feynman televisioonis ja näitas, mis läks untsu. Tema viimased sõnad enne surma olid: «Ma ei taha surra teist korda. See on nii tüütu.»

https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Feynman

 

KUU ASTRONOOMIA: "Apollo 10" (18. mai, aastapäev)

"Apollo 10" oli teine kosmoselend ümber Kuu ja ettevalmistus kuundumiseks kaks kuud hiljem. Kapten oli Thomas Stafford, piloot John Young ja kuumooduli piloot Eugene Cernan. Kellelegi neist polnud see esimene ega viimane kosmosereis. Eelmisel päeval enne starti pidas liikluspolitsei Cernani kiiruse ületamise tõttu kinni ja vahistamisest ei jäänud palju puudu. Laev startis 18. mail ja maandus 26. mail 1969. Kuna Kuu oli Maast peaaegu maksimaalsel kaugusel, siis püstitasid nad kauguserekordi kodust (Houstonist): 408 950 km (hiljem ületas selle "Apollo 13" paarisaja kilomeetriga). Tagasiteel püstitati kiiruserekord Maa suhtes: 39 897 km/h. Cernan sai esimeseks, kes kosmoses habet ajas. Varem peeti seda ohtlikuks ja habemeajamistarbed olid kosmoses keelatud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_10

 

ESIMENE FILM: "Nõiaküttide kindral" (15. mai, 55. aastapäev)

See on 1968. aasta briti õudusfilm, mis põhineb Ronald Bassetti kahe aasta tagusel romaanil ajaloolisest isikust Matthew Hopkinsist (umbes 1620 – 1647), kes Inglise kodusõja ajal väitis end olevat nõiaküttide kindrali, ehkki keegi polnud talle sellist tiitlit andnud. Tema juhtimisel mõisteti süüdi ja hukati üle saja nõia, rohkem kui eelmised nõiakütid eelmise 160 aasta jooksul kokku. Samal aastal pärast ametist tagandamist ta suri, vist tuberkuloosi, jõudes siiski enne avaldada raamatu "Nõidade kindlakstegemine". Inglismaal see raamat mõju ei omanud nõiajahi lõpetamise tõttu, küll aga Inglise asumaades, näiteks Põhja-Ameerikas Salemi nõiaprotsessidel. Filmi sisu? Saate isegi aru, noormees püüab päästa neidu, keda Hopkins püüab piinamise abil nõiaks lavastada. Film oli ebatavaliselt sadistlik ja sisaldas alastistseene, oli tehtud odavalt (87 000 £) ja tõi suure kasumi (ainuüksi USA-s üle miljoni). Tänapäeval arvatakse filmist paremini kui omal ajal. Näitlejaskonnast on üks veel elus: meespeaosatäitja Ian Ogilvy.

https://en.wikipedia.org/wiki/Witchfinder_General_(film)

 

TEINE FILM: "Värvi kuivamine" (29. mai)

Inglaste jaoks on värvi kuivamise vaatamine kõige igavam asi üldse. Charlie Shackleton protestis Briti Filmide Klassifikatsiooninõukogu vastu, mis nõudis igalt Suurbritannias näidatavalt filmilt 101,50 naela pluss 7,09 naela iga minuti pealt, et kindlaks teha, kui vanad lapsed seda filmi vaadata tohivad. Shackleton valmistas üheainsa võttega tehtud 14-tunnise tummfilmi ja organiseeris Kickstarteri kampaania rahastamiseks. Raha saadi ainult 10 tunni pikkuse filmi esitamiseks klassifikatsiooninõukogule ja filmi tuli vastavalt kärpida. Nõukogu vaatas filmi läbi ja otsustas, et tõenäoliselt selle vaatamine ei solva ega kahjusta kedagi. Teadaolevalt ei ole keegi peale nõukogu liikmete filmi algusest lõpuni läbi vaadanud, isegi Shackleton mitte, aga kriitika oli pigem kiitev.

https://en.wikipedia.org/wiki/Paint_Drying

 

KUU ASTRONOOMIAPILT: "InSight" (5. mai, 5. aastapäev)

"InSight" oli mehitamata kosmoseaparaat, mis maandus Marsil ja uuris selle sisemust. Maalt lahkus ta 5. mail 2018 massiga 694 kg ja Marsile Elüüsiumi väljadele maandus ta 28. novembril 2018 massiga 358 kg. Pärast lahtipakkimist olid tema mõõtmed 6,0×1,56×1,0 m. "InSight" paigaldas seismomeetri, torkas varda maasse ja hakkas sinna otsa värinaid püüdma. Juba "Apollo" programm oli leidnud kuuvärinaid ja "Vikingi" programm marsivärinaid, nüüd uuriti neid põhjalikumalt. 4. mail 2022 toimus suur, 5-magnituudine marsivärin. Selleks ajaks oli registreeritud juba 1313 marsivärinat, keskmiselt üks päevas. Värinate täpne mõõtmine annab aimu Marsi siseehitusest. NASA järeldas, et Marsi tuuma läbimõõt on 1810–1860 km, seniarvatust väiksem, umbes poole väiksem Maa tuumast, ja see viitab asjaolule, et Marsi tuuma moodustavad kergemad elemendid kui Maa tuuma. "InSighti" kasutuskestuseks oli esialgu plaanitud 2 aastat, aga vastu pidas ta 4 aastat, 15. detsembrini 2022.

https://en.wikipedia.org/wiki/File:PIA19664-MarsInSightLander-Assembly-20150430.jpg

 

KUU KOSMOSEPILT: ülimassiivne must auk (12. mai)

Sagittarius A* on ülimassiivne must auk Linnutee keskosas, Maalt vaadates Amburi ja Skorpioni tähtkuju piiril. Nime sai ta 1954, kui Ohio ülikoolis hakati kosmose raadiokiirguse allikaid kataloogima ja A tähendas, et see oli Amburi tähtkuju võimsaim raadiokiirguse allikas. 1982 lisati tärn, mis näitas eriti suurt võimsust. Reinhard Genzel ja Andrea Ghez näitasid, et tegu on ülimassiivse kompaktse objektiga, millele ainus teadaolev selgitus on must auk (üle 4 miljoni Päikese massi) ja selle eest anti neile 2020 Nobeli füüsikapreemia. Mais 2022 avaldas Sündmuste Horisondi teleskoop selle pildi, kust on näha, et keskel on suur must auk. Must auk muidugi ise ei kiirga, kiirgab ainult gaas ja muu aine, mis sinna langeb. Tema läbimõõt on umbes sama suur kui Merkuuri orbiit. Juulis 2019 avastati Kure tähtkujust täht, mis liikus 1755 km/s ja hinnanguliselt põgenes Linnuteest just pärast kokkupuudet Sagittarius A*-ga.

https://en.wikipedia.org/wiki/File:EHT_Saggitarius_A_black_hole.tif

 

KUU ASTRONAUT: Samantha Cristoforetti (17. mai)

Samantha Cristoforetti on 1977 sündinud Itaalia esimene naisastronaut. Ta lõpetas Müncheni Tehnikaülikooli, õppis Toulouse'is Prantsuse riiklikus kõrgemas aeronautika- ja kosmosekoolis ning Moskvas Mendelejevi-nimelises keemia-tehnoloogiaülikoolis ning sai üheks esimestest Itaalia õhuvägede naispilootidest leitnandi auastmes. 2009 valis Euroopa Kosmoseagentuur ta 8000 kandidaadi seast astronaudiks. Kosmosesse lendas ta Baikonurilt 23. novembril 2014 ja jõudis tagasi 11. juunil 2015. Tema käes on Euroopa rekord pikima katkestuseta kosmoselennu osas (8 tundi vähem kui 200 päeva) ja see oli pikim naisterahva kosmoselend seni, kuni 2017. aasta juunis selle ületas Peggy Whitson ja hiljem Christina Koch. Missioon kandis numbrit 42 ja oli täidetud hulga viidetega "Pöidlaküüdi reisijuhile Galaktikas". Leonard Nimoy surmapäeval oli ta kosmoses ja mälestas teda vulcani tervitusega, mida olen Estconi ulmekilvalgi küsinud. Kui Rahvusvahelisse Kosmosejaama paigaldati espressoautomaat, oli tal au juua esimene tass vaakumis valmistatud espressot.

https://en.wikipedia.org/wiki/File:Samantha_Cristoforetti_official_portrait_in_an_EMU_spacesuit.jpg

 

KUU KEEMIAPILT: vanadiniit (23. mai)

Vanadiniidist tehtud fotod on sageli ilusad, mõned meenutavad lilli, selle foto kohta ütles üks vikipedist, et nagu karamell ja toffee. Vanadiniidi avastas 1801 Mehhikos Andrés Manuel del Río, kes kohe kahtlustas, et seal leidub senitundmatu element, aga jäi uskuma, et seal on kroomi ebapuhas vorm. 1830 avastas rootslane Nils Gabriel Sefström mineraalist uue elemendi ja nimetas vanaadiumiks vanapõhja armastusjumalanna Freya järgi, kelle nimest tuleb reede – Vanadis oli tema lisanimi. Läbipaistva mineraali kohta on vanadiniit erakordselt raske: tema eritihedus on olenevalt puhtusest 6,6–7,2. Vanadiniit on anisotroopne, mis tähendab, et mõned füüsikalised omadused, näiteks refraktsioon, sõltuvad sellest, missuguses suunas neid mõõta. Kõvadus pole eriti suur, Mohsi skaalal 3-4. Vanadiniit on habras ja puruneb kildudeks. Fotograaf, muide, on eestlane Ivar Leidus.

https://en.wikipedia.org/wiki/File:Vanadinite_-_ACF_mine,_Mibladen,_Morocco.jpg

 

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

 

KUU VANAFILM: "Istanbuli jumalaema" (3. mai)

See on 1920. aasta 70 minuti pikkune ameerika seiklusfilm, peaosades abikaasad Wheeler Oakman ja Priscilla Dean (1926 lahutasid, mõlemad abiellusid uuesti). Niisiis on Istanbulis kerjustüdruk Sari, keda näeb palgasõdur kapten Pemberton. Pembertonile öeldakse, et Sari hing on sama räpane kui tänavad, kus ta elab. Aga Sari läheb mošeesse ja palvetab, et Allah tema hinge puhastaks, kuigi mošee on naistele keelatud. Mošeest väljudes näeb ta kuritegu ja selle sooritaja šeik näeb, et tema teol on tunnistaja. Filmi eelarve pool miljonit dollarit oli omas ajas suur. Näitlejaskonnast suri viimasena Dean, 1987. aastal.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_virgin_of_Stamboul_(1920).webm

 

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: Loori udukogu (30. mai)

Loori udukogu on kuuma ja ioniseeritud gaasi ja tolmu pilv Luige tähtkujus. Ta on supernoova jäänus ja selle supernoova moodustas Päikesest 20 korda massiivsema tähe plahvatus 10–20 tuhat aastat tagasi. Tähe kaugus Maast oli 2400 valgusaastat, selle aja võib nähtuse vanusest veel maha arvata. See oli jääaeg, inimesed olid juba olemas, neandertallased välja surnud ja taevasse tekkis uus täht, mis oli sama hele kui Kuu ja nähtav päeva ajal, enne kui pikkamööda hääbuma hakkas. Udukogu on levinud tänapäeval umbes 36 korda suuremale alale kui täiskuu. See on tugev raadio- ja röntgenikiirguse allikas. Tänapäeval pole Loori udukogu enam palja silmaga nähtav, William Herschel avastas ta 1784. Hubble'i kosmoseteleskoop tegi udukogust palju kauneid pilte, mida selles videos näidatakse. Loori udukogu laieneb kiirusega 1½ miljonit km/s. Võrreldes Hubble'i 1997. ja 2015. aasta fotosid, on seda laienemist ka otseselt täheldatud.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hubblecast_07.webm

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0595)