1280px-Dendroaspis polylepis (14)

KUU ZOOLOOGIA: must mamba (5. juuni)

Kuigi see pole õigupoolest ulme, pean vajalikuks seda artiklit siin mainida. Must mamba on suuruselt maailma teine mürkmadu, ainult kuningkobra on suurem. Elab puu otsas, aga võib liikuda ka maad mööda. Ilukirjanduses lõpeb mürkmao, eriti musta mamba hammustus tavaliselt surmaga, aga päriselus pole see nii. Lõuna-Aafrika Vabariigis registreeriti aastail 1957–79 seitsekümmend viis musta mamba hammustust. Hammustatutest suri 21 inimest. Sealhulgas kuni 1962. aastani anti hammustatutele polüvalentset vastumürki, mis musta mamba hammustuse vastu põrmugi ei aita, ja 35 hammustatust suri 15 ehk alla poole. 1962 võeti kasutusele musta mamba vastumürk ja pärast seda hukkus 40 hammustatust 6. Maailma ühe kõige vaesema riigi Zimbabwe maapiirkondades hammustasid mürkmaod aastail 1991–92 274 inimest, kellest 5 surid. Mind on rästik hammustanud (nõukogude ajal), olin nädal aega haiglas ja mulle jäi sellest meeldiv mälestus.

https://en.wikipedia.org/wiki/Black_mamba

KUU KEEMIA: alumiiniumi ajalugu (7. juuni)

Alumiiniumiühendeid mainis esimesena kreeka ajaloolane Herodotos. Nende masstootmine algas XV sajandil Türgis ja samal sajandil Paavstiriigis. XVIII sajandil saadi kätte alumiiniumoksiid, aga alumiiniumi ei suudetud eraldada keemiliste reaktsioonide ega elektrolüüsi abil. Alles aastal 1824 eraldas alumiiniumi taani keemik Hans Christian Ørsted. 1852 oli alumiiniumi hind poole kõrgem kui kullal, sellest valmistati münte ja ehteid, ehkki ta kummakski ei sobinud. Alumiiniumi masstootmine algas USA-s ja Austrias 1889. Tänapäeval toodetakse alumiiniumi rohkem kui kõiki ülejäänud mitteraudmetalle kokku ja enam kui pool maailma toodangust tuleb Hiinast, järgnevad USA, Kanada ja India. Euroopa Liidus toodetakse ainult Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias, aga Norra ja Island toodavad kahe peale kokku hulga rohkem kui Euroopa Liit. Tänapäeva on nimetatud ka alumiiniumiajaks.

https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_aluminium

KUU ULMEFILM: "Jää" (14. juuni)

"X-failide" 1. hooaja 8. episood, aasta oli siis 1993. Mulder ja Scully lähevad uurima, miks Alaskal mingi teadlaste seltskond üksteist ja iseend ära tappis. Leitakse ussikujulised tulnukad, kes inimese ihusse ronivad ja üksteist tapma ässitavad. Mitu tükki saadakse kätte, aga nagu ikka, ühtki neist Alaskalt teadlastele uurimiseks tagasi ei tooda ja valitsus hävitab selle polaarbaasi. Kriitika oli positiivne, hirmu ja paranoia õhkkond hästi tabatud. Tagantjärele on kiidukoor veelgi tõusnud kuni sinnani, et seda on nimetatud mõjukaimaks episoodiks, mis iial tehtud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Ice_(The_X-Files)

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: gallimimus (16. juuni)

Gallimimus oli teropoodide hulka kuuluv lindsaurus, kelle nimi tähendab "kanasarnane". Tore kana küll: 6 meetrit pikk ja 440 kg raske. Tal oli nokk, mis meenutas pardi oma, ja sellega võis ta süüa väikest elusat saaki, mille ühekorraga alla neelas. Nähtavasti sõi ka taimetoitu. Kanal on tiivad, gallimimusel selle asemel korralikud käed. Kummalgi käel oli kolm hästi arenenud sõrme, millest pöial oli kõige tugevam ja keskmine sõrm kõige pikem. Pea oli väike ja silmad suured, nii et kanast rohkem meenutas ta moad, emu või jaanalindu – oletatavasti ka elustiili poolest. Gallimimuse avastasid 1960-ndail Mongooliast Poola paleontoloogid. Steven Spielberg kirjutas "Juura parki" sisse, kuidas türannosaurus gallimimuste karja taga ajab. Kuid filmis kujutati neid sulgedeta, sest tollal ei teatud veel, kui paljudel saurustel suled olid. Gallimimused said otsa 70 miljonit aastat tagasi suures sauruste väljasuremise sündmuses.

https://en.wikipedia.org/wiki/Gallimimus

KUU ARVUTIMÄNG: "Knight Lore" (19. juuni)

1984. aasta seiklusmärul, mille kirjutasid vennad Chris ja Tim Stamper nagu üle-eelmisel kuul käsitletud "Sabre Wolfigi". "Knight Lore" valmis varem, aga Stamperid otsustasid "Sabre Wolfi" enne välja lasta, sest nende hinnangul oli "Knight Lore" nii palju parem, et muidu poleks nad suutnud "Sabre Wolfi" müüa. "Knight Lore" oli ajast palju ees ja kannatas oodata. Sellegi mängu peategelane on Mõõgamees, ent teda on vahepeal hammustanud Mõõkhammashunt ja seetõttu moondub ta igal ööl libahundiks. Talle antakse 40 päeva, et ravimi väljatöötamiseks vajalik nänn kokku tassida, muidu ta sureb. Libahundina on ta füüsiliselt võimekam kui inimesena, ent mõned vaenlased ründavad teda ainult libahundiks olemise ajal. Kriitika oli väga positiivne, kaks ajakirja valisid selle aasta parimaks mänguks. Kasutatud isomeetriline graafika ja objektide liigutamine spraitide abil olid revolutsioonilised.

https://en.wikipedia.org/wiki/Knight_Lore

KUU KOSMOSEVIDIN: SOLRAD 1 (22. juuni, aastapäev)

USA teadus- ja luuresatelliit läbimõõduga pool meetrit, mille peamine eesmärk oli kaardistada NSV Liidu õhutõrjeradarite võrgustikku. Esialgu president Eisenhower niisugust asja ei lubanud, lootes luurelennukite peale, aga kui NSV Liit 1. mail 1960 Gary Powersi juhitud luurelennuki alla lasi (mõisteti vangi ja vahetati 1962 välja Rudolf Abeli vastu), andis Eisenhower 5. mail 1960 SOLRAD 1 stardiks loa. Seda saatis suur edu ja NSV Liidust avastati oodatust palju rohkem õhutõrjeradareid. Otsiti ka röntgenikiirgust ja näidati, et NSV Liit peab kinni tuumakatsetuste keelustamise lepingust. Aprillis 1961 sai see esimeseks kaugjuhtimise teel välja lülitatud tehiskaaslaseks.

https://en.wikipedia.org/wiki/SOLRAD_1

KUU ULMEAJAKIRI: "Scoops" (30. juuni)

Briti ulmeajakiri, mida avaldati nädalakirjana 20 numbrit 10. veebruarist 23. juunini 1934. Kõik olid 28-leheküljelised ja maksid 2 penni. Peatoimetaja oli Haydn Dimmock. Müük oli vilets, mulle tundub, et ulmenädalakirja väljaandmine ei ole hea mõte. Samuti jäi mulle mulje, et Dimmock ei tajunud hästi oma ajakirja potentsiaalset lugejaskonda, pidades selleks üksnes koolipoisse, aga nendel pole ju raha. Tuntud nimesid oli autorite seas vähe, vist oli lugude kvaliteet nõrgapoolne. Ajakirja äpardumine jättis brittidele mulje, et Suurbritannia on oma ulmeajakirja ülalpidamiseks liiga väike riik, ja alles 1937 tehti järgmine katse. See aga oli "Tales of Wonder", millel läks palju paremini ja millest olen juba selles rubriigis varem rääkinud, septembris 2018 (https://www.ulmeajakiri.ee/?ulmelahedast-wikipedias ).

https://en.wikipedia.org/wiki/Scoops_(magazine)

KUU KOSMOSEVIDEO: musta augu kaksikud (15. juuni)

35 sekundi pikkune video sellest, kuidas kaks musta auku teineteise ümber tiirlevad, kuni kokku sulavad. Musta augu lähedus moonutab tugevalt valguskiirte teekonda ja sellepärast on aukude juures moonutused suured. Vaadake tingimata!

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:BBH_gravitational_lensing_of_gw150914.webm

KUU KOSMOSEPILT: Marss (19. juuni)

Õigete värvidega pilt Marsist, mille 2007. aasta veebruaris tegi kosmosesond Rosetta möödalennul 240 tuhande kilomeetri kauguselt.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:OSIRIS_Mars_true_color.jpg

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU SÜRREALISM: äri Benini moodi (1. juuni)

Hulk pudeleid rivis, siltidelt saab lugeda "Schnaps", "Special dry gin", "Vermouth"... Huvitav, mida nendes pudelites küll müüakse? Ei arvanud ära. Benin on väga vaene riik ja niimoodi müüakse bensiini. Mitte autodele, nii rikast rahvast on Beninis vähe, kes korraga üle poole liitri bensiini jaksab osta. Mootorratastele ja sääreväristajatele.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Petrol_station_in_B%C3%A9nin.jpg

KUU MATEMAATIKAFILM: Mandelbroti fraktal (4. juuni)

Video pikkusega 45 sekundit pakub teile Mandelbroti fraktalit oma täies ilus. Muide, esmakordselt defineeriti ja visualiseeriti ta alles 1978, esimene artikkel ilmus 1. märtsil 1980.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mandelbrot_zoom_1.gif

ESIMENE ULMEFILM: "Elevantide unistus" (8. juuni)

2006. aasta animafilm pikkusega 11 minutit, neist 1½ viimast on tiitrid. Proog loob endale virtuaalreaalsuse, milleks on hiiglaslik mehaaniline masin, kutsub Emo sinna sisse jalutama ja näitab uhkusega oma vaimusünnitist. Emo ei olegi vaimustuses ja hakkab esitama piinlikke küsimusi: miks ma peaksin seda reaalsusena võtma? Mis saab siis, kui ma ei võta? See on ju kõigest väljamõeldis! Proog on nagu ulmekirjanik, kellelt lugeja küsib, miks ta peaks seda lugu tõsiselt võtma. See on ju ulme, see pole päriselt! Kirjanikul peab olema hea vastus, Proogil ei ole.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Elephants_Dream_(2006).webm

KUU FÜÜSIKAFILM: veetilga jäätumine (17. juuni)

Mis saab siis, kui jääpurika otsa panna veetilk? Eks ta külmub ära, mis muud. Aga edasi, mis siis saab? Kui ära arvasite, siis õnnitlege ennast. Mina ei arvanud. Video kestab 31 sekundit.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Frozen_drop.webm

TEINE ULMEFILM: "Mehaaniline inimene"

Itaalia üks esimesi ulmefilme ja maailma esimene film robotite omavahelise võitlusega. 1921. aasta film teadlasest, kes leiutab roboti (sõna "robot" ise oli veel leiutamata), aga see satub kurjategijate kätte. Nende eesmärk pole hästi aru saada, võib-olla on selleks lihtsalt huligaansus, mõni inimene lüüakse maha ka, aga vist kogemata. Roboti juhtimiseks on laboris suur ekraan, kust saab teda näha, ja mitmesugune seadmestik. Robot on hiiglajõuga ja laamendab palju, aga inimesed jooksevad tema eest vabalt ära, ehkki autot ajab robot korralikult taga. Selle aja autod polnud kuigi kiired. Kuid tapetud teadlase vend ehitab teise ja nii-öelda headuse poolel oleva roboti. Robotid lähevad kaklema ja hävitavad teineteise, aga kurjategijate pealik (naine) saab sel ajal juhtimisseadmestikust elektrilöögi ja hukkub. Lisaks hävib kogu ooperimaja, milles robotite võitlus toimub. Filmi originaalpikkus oli 80 minutit, millest säilinud on 26 minutit.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:L%27uomo_meccanico_(1921).webm

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0631)