kindlus

Kindlus õhus
Jessie Greengrass   

Kindlus on isesugune. Selle juurde kuulub loodebassein, köögiviljaaed, veski ja küün, mis on pilgeni täis varusid. Kindlus on vankumatu pelgupaik veetõusu eest, mis ähvardab hävitada linna ja on võib-olla juba hävitanud kõik muu. Aga … kui kaua see oma asukaid kaitsta suudab? Caro isa ja kasuema hukkuvad keskkonnakatastroofis, kuid enne on nad lastel käskinud linnast lahkuda. Caro ja tema väike poolvend saabuvad kindlusse, mille eest hoolitsevad vana ja tema lapselaps Sally. Kaks paari õpivad koos elama. Ometi on piirid kõigel: turvalisusel, varustusel ja sellel, mida teistele saab õpetada vana – omamoodi külavalvur, kes teab, kuidas kõike teha –, enne kui ta tervis üles ütleb. Muudkui arvad, et aega on. Ja siis äkitselt enam ei ole. „Kindlus“ on võimas ja emotsionaalselt täpne romaan, mis võtab kokku lapsevanemaks olemise, ohverdamise, armastuse ja ellujäämise ajal, kui inimkonda ähvardab väljasuremisoht.

Kirjastus Eesti Raamat,
Tõlkinud Hiie Tamman.
248 lk

sorts

Ürgsorts
Terry Pratchett

Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega, et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, kuid ürgsortsidele peaaegu kohustuslik. Ta on kanal, mille kaudu võlukunst universumisse voolab, ning valge augu inimvaste. Et ürgsortsid on väga tülikad, siis viidi just nende vältimiseks Nähtamatus Ülikoolis sisse tsölibaadinõue. Selgus aga, et kuigi teoreetiliselt võib ürgsortsist jagu saada ainult teine ürgsorts, ajab praktikas asja kenasti ära ka vana soki sisse pandud poolik telliskivi. Ja mis seal imestada, tegemist on ju Kettamaailmaga.

Kirjastus Varrak.
Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv.
296 lk

nuhknuhk

Eranuhke ei armasta keegi
Gert Kiiler  

On 1961. aasta lämbe augustikuu. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson Viljandis oma eradetektiivibüroo avab, on platsis esimene klient. Saadud ülesanne viib värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus on kerge kaotada pea… Ja veidigi hooletu olles ka elu.

Põnevusjudinaid tekitav lugu oleks väga hästi võinud juhtuda Californias, ent see toimub siinsamas Eestis – peaaegu. Klassikalise Ameerika krimižanri reeglite järgi kirja pandud põnevusjutt kirjeldab Viljandit nii, nagu see ajaloos tegelikult kunagi ei eksisteerinud. Tegevus toimub paralleelminevikus, kus põimuvad meisterlikult tegelikkus ja fiktsioon, päriselt toimunud ning väljamõeldud sündmused. Eestit ei annekteeritud Nõukogude Liidu poolt ning sõjaeelse linnapea August Maramaa idee Viljandist kui sisemaa kuurordist oli teoks saanud: hasartmängude ainumonopoliga linnast oli saanud Las Vegase miniversioon. Autor viib lugeja suure naudinguga seiklema 1960ndate aastate Eestisse, kus lokkab kapitalism, kõlab džäss ja voolab šampanja, ent inimesed jäävad ikka inimesteks kõigi oma saladuste, pahede ja ihadega.

Postimehe kirjastus
272 lk.

 

Kordustrükk

ükssarvik

Viimane ükssarvik
Peter S. Beagle


Ükssarvik elas ihuüksi metsas, mida aeg ei puudutanud. Aeg-ajalt nägi teda üksnes mõni neidis, aga needki üha harvemini. Inimeste eest hoidumine oli talle kerge, kuid pealt kuuldud jutukatked sellest, et ükssarvikud on maailmast kadunud, sundisid teda oma võlumetsast välja minema. Tema teekond polnud kerge, kuigi tal oli abilisi: saamatu võlur Schmendrick, asjalik Molly Grue ja romantiline prints Lir. Nende teekond muudab neid kõiki, ka ükssarvikut.

„Viimane ükssarvik“ on poeetiline ja kaunis lugu näivusest ja tegelikkusest, imedest ja elust, armastusest ja surmast ning see on võtnud sisse kindla koha parimate fantaasiaraamatute seas.

Peter S. Beagle on 1939. aastal sündinud tunnustatud fantaasiakirjanik, kes on saanud ohtralt auhindu, muuhulgas ka Hugo ja Nebula auhinna. Juba tema esimene raamat „A Fine and Private Place“ pälvis suurt tähelepanu ja selle jäetud muljet on hiljem jaganud nii Robin Hobb kui ka Neil Gaiman. Tema kõige tuntumaks raamatuks on aga siiani „Viimane ükssarvik“, millest on ilmunud üha uued ja uued trükid. Praeguseks on ta kirjutanud ka raamatule järje.

Tõlkinud Krista Kaer
Värsid tõlkinud Peep Ilmet
Korrektuuri lugenud Kairi Vihman
Kaane kujundanud Liis Karu
248 lk, pehme köide

harrypottr
 

Harry Potter ja Fööniksi ordu
J.K. Rowling

Harryt ootab ees viies kooliaasta. Ta teab, et Voldemort on tagasi tulnud, ja kardab, et kohe algavad tema hirmuteod. Esialgu aga ei ole sõnagi ähvardavast ohust ei „Päevaprohvetis”, mida Hedwig talle toob, ega ka mugude uudistes, mida ta üritab onu Vernoni ja tädi Petunia telerist vaadata. Teadmatus muutub väljakannatamatuks, sest ka Roni ja Hermione kirjad on vihaleajavalt tühjad. Harry on valmis juba onu ja tädi majast põgenema, kuid siis satub ta mugude turvalisel tänaval vastamisi dementoritega ja ootamatud sündmused haaravad teda järjekordselt kaasa …

Raamatut kaunistab Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduse konkursi võidutöö, mille eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0647)