jyrka 2Kui kõik ausalt ära rääkida, siis alljärgnev kirjatükk tekkis kuidagi juhuslikult. Facebookis on grupp Lugemise väljakutse ning seal tekkis idee, et teeks 2022. aastal ulmeväljakutse enam-vähem kümnendite kaupa. Hakkasime arutama, et mis on ilmunud ja kas teoseid jagub... pakkusin, et panen nimekirjad kokku, mis bibliograafia pealt pole ju keeruline. Lugemise väljakutse grupi algataja ja vedaja Tiina Liinak oli nõus. Aastakümnete idee autor Mart Pechter arvas, et võib-olla teha ka mingi saatetekst ja allpool see ongi. Ka Tiina Sulg andis seal asjalikke näpunäiteid ja aitas kaasa mõelda. Neid kolme tahan ma ka tänada.

Lühidalt: iga kuu ilmub Reaktoris järgmise kuu kümnendi kohta mu kirjatükk ja ka abistav peaaegu täielik nimekiri eesti keeles kättesaadavast selle kümnendi ulmest. Kuna väljakutse pole kronoloogiline, siis veebruaris on teemaks kolm aastakümmet: 1900 – 1929.

*


Jah, 1926. aasta aprillis ilmus esimese ulmeajakirja esimene number, aga ega sellest. Ajakirja „Amazing Stories“ esimene number ja selle tähtsus on mõneti selline takkajärgi teadmine ning enamus selles ja teistes pulpajakirjades ilmunut pole ajaproovile eriti vastu pidanud. Jah, pulbiloolased on taolisest rääkides erutusest oimetud, aga ajaproovile vastupidanud kirjandus ilmus siiski mujal.


Selma Lagerlöf kirjutas Rootsi geograafia õpiku, aga kirjutas selle lasteulmeromaani vormis.

J. H. Rosny-vanem avaldas oma kõige kuulsamad ürginimeste romaanid, kus ulmet pole palju, aga taustal on pidevalt veidraid olendeid ja kummalisi hõime.

Ilmus Arthur Conan Doyle’i romaan „Kadunud maailm“, mis pani aluse tervele ulme alažanrile või siis pigem teemale.

Edgar Rice Burroughs hakkas avaldama oma Tarzani-lugusid, mis servapidi ka ulme, aga mida ma siin üles lugeda ei viitsinud. Autori Marsi-romaanid ehk siis Barsoomi või John Carteri romaanid on ulmes rohkem sees, aga eks ole needki paras tarzanlus.

Karel Čapek mõtles välja sõna „robot“.

Vene pulbiulme suurmeister Aleksandr Beljajev avaldas oma ehk ainsad ajaproovile vastu pidanud romaanid.

Ulmeromaane avaldas ka tööliste ja talupoegade krahv Aleksei Tolstoi ning kuigi teda peetakse päriskirjanikuks, on tema romaanid aus ulme ja tegelikult ka paras pulp.

Ütleks kokkuvõtvalt, et ulme polnud veel muutunud USA-keskseks, pigem vastupidi – suurteosed tulid Euroopast.


Aastail 1900–29 ilmunud ja eesti keelde tõlgitud ulme

Leonid Andrejev - Saatana päevik (1921)

Aleksandr Beljajev - Amfiibinimene (1928)

Aleksandr Beljajev - Maailmavalitseja (1929)

Edgar Rice Burroughs -John-Carter-1- Marsi printsess (1912)

Edgar Rice Burroughs -John-Carter-2- Raevukas Carter (1913)

Edgar Rice Burroughs -John-Carter-3- Sõjajumal Carter (1913–14)

Edgar Rice Burroughs -John-Carter-4- Printsess Thuvia (1916)

Edgar Rice Burroughs - Kadunud kontinent (1916) lühiromaan

Edgar Rice Burroughs - Tagasi kiviaega (1925)

Karel Čapek – RUR (1920) näidend

Arthur Conan Doyle - Kadunud maailm (1912)

Arthur Conan Doyle - Maracoti sügavik (1927–28) lühiromaan

Hanns Heinz Ewers - Alraune (1911)

Aleksandr Grin - Sädelev maailm (1923)

Aleksandr Grin - Lainetel tõttaja (1928)

H. Rider Haggard - Seeba kuninganna sõrmus (1909)

Ilja Ilf – Jevgeni Petrov - Õilis isik (1928) lühiromaan

M. R. James - Kummitused nukumajas (kogumik)

Aino Kallas - Hundimõrsja (1928) lühiromaan

Bernhard Kellermann - Tunnel (1913)

Selma Lagerlöf - Löwensköldi sõrmus (1925)

Selma Lagerlöf - Nils Holgerssoni imelik reis läbi Rootsi (1906–07)

D. H. Lawrence - Mees, kes suri (1929) lühiromaan

Gaston Leroux - Äraneetud aukoht (1909–10)

Jack London – Raudne kand (1907)

H. P. Lovecraft - Pimeduses sosistaja (kogumik)

H. P. Lovecraft - Vari aja sügavusest (kogumik)

H. P. Lovecraft - Cthulhu kutse (kogumik)

Vladimir Majakovski - Lutikas. Saun (1929) näidendid/kogumik

Gustav Meyrink - Golem (1913–14)

Gustav Meyrink - Roheline nägu (1916)

Gustav Meyrink - Volbriöö (1917)

Gustav Meyrink - Valge Dominiiklane (1921)

Vladimir Obrutšov - Plutoonia (1924)

Vladimir Obrutšov - Sannikovi maa (1926)

Sax Rohmer – Doktor Fu Manchu saladus (1913)

J. H. Rosny-vanem - Võitlus tule pärast (1909)

J. H. Rosny-vanem - Hiidlõvi (1918)

Marietta Šaginjan - Mess-mend (1924)

Jevgeni Zamjatin - Meie (1924)

Aleksei Tolstoi - Aeliita (1922–23)

Aleksei Tolstoi - Insener Garini hüperboloid (1927)

H. G. Wells - Inimjumalad (1922)


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0959)