inglite

Inglite linn
Mann Loper

Rike oli tulnud, et jääda. Linnas, inimkonna langenud kantsis, võimutsesid tehisintellektid, võimsad ja pidurdamatud. Vähesed suure Sõja järel ellu jäänud inimesed olid sunnitud varjuma pisikestesse oaasidesse, kindlustesse, mille kaitsvatest piiridest väljaspool pidasid masinad neile armutult jahti.

Vanemate inimeste päevad kulusid, maadeldes ühe pakilise probleemiga teise järel. Nemad ei leidnud enam aega ega vaimujõudu mõttelendudeks.

Lonni, umbes kolme kuu pärast viisteist, aga tahtis ja jõudis veel unistada, viitsis isegi mängida mõttega Rikke parandamisest ega tahtnud leppida sellega, et Kindluse seinad peavad alatiseks jääma tema ahta maailma piirideks. Just seepärast ei punninudki ta väga palju vastu, kui Ada ja Karel ta ühte riskantsesse ettevõtmisesse mässisid…

Mann Loper debüteeris 2014. aastal jutuga „Meister ja õpipoiss“, mis ilmus antoloogias „Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss“. Tegu oli kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud jutuvõistluse võidujutuga. Juba järgmisel aastal ilmus autori esikromaan, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase noorteromaani võistlusel kolmanda koha saanud „Algus pärast lõppu“. Aasta hiljem aga Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel äramärgitud „Kellest luuakse laule“. Lisaks debüütjutule ja kahele romaanile on Mann Loper avaldanud veel üksteist erinevas pikkuses juttu.

Kirjastas: Lummur
Toimetas: Külliki Kask

Küljendas: Margus Nõmm

200 lk

desu

Deus Ex Machina
Johannes Kivipõld

Politseianalüütik Erik on sobiv mutrike suureks mänguks. Kogu ta elu on kantud riiklikesse andmebaasidesse ja ta ise käitub pea alati ettearvatavalt. Ta ei viitsi pingutada, võimaluse korral valib mugavama äraolemise ja jätab suuremad võitlused teistele. Ning talle läheb väga korda, mis teised temast arvavad. Vabakutseline ajakirjanik Stella seevastu on justkui liivatera muidu õlitatult töötavas kellavärgis. Ta on väikesest peale eelistanud püsida varjus ja igasugu vandenõude kartuses oma jälgi hoolega peitnud. Nüüd aga on sellel lõpp. Olles pooleldi vastu tahtmist saanud inimluure agendiks, peab Erik sulanduma ühe sekti – tehisintellekti loomisega tegeleva Järgmise Sammu – liikmete sekka. Stellale aga kukub sülle kummaline mõrvajuhtum, millesse näivad olevat segatud ka kõrged ametiisikud. Kui tagatipuks hakkab inimkonda veel ähvardama tundmatu oht kosmosest, on tõepoolest aeg astuda järgmine samm. Riigijuhid otsustavad abi paluda kõige targemalt – tehisintellektilt. Aga kes on selles mängus tegelik niiditõmbaja ja kas järgmine samm viib edasi või hoopis tagasi? Siinses ulmepõnevikus arutleb Johannes Kivipõld küsimuse üle, kas ja kuidas on inimestel võimalik tehisintellekti enda kontrolli all hoida.

Kivipõld on ka romaanide „Pööris” (2018), „Põrge” (2018), „(Vaba)surm” (2020) ja „Väike viperus” (2020) autor.

Kirjastus Eesti Raamat
306lk


tihhanov

Õhtujutud
Marek Tihhonov

Varem hulganisti lühijutte avaldanud ning eelmisel aastal lühiromaaniga „Maailmalõpu päevik“ üllatanud Marek Tihhonovi jutukogus „Õhtujutud“ võid kohtuda kartulipõllult välja kaevatud Kalevipoja jalgadega, tagumikust laserkiiri välja tulistavate kasside ning lendavate vanamuttidega. Raamatusse on tee leidnud 15 lühikest lugu, mis hullult naljakad, sotsiaalse taluvuse piire kompavad ning mõnuga loetavad. Olukorras, kus raamatupoodide riiulid on raamatuid täis, ent lugeda nagu polegi midagi, on „Õhtujutud“ ühtaegu nii lahendus kui reeglit kinnitav erand. Jutukogu võib meeldida või südamepõhjani pahandada, ent külmaks ei jäta see küll kedagi.

Kirjastus Rae Raamat
78 lk


kägud

Midwichi käod
John Wyndham

Inglise ulmeklassiku John Wyndhami (1903–1969) neljas eestikeelne romaan „Midwichi käod“ jutustab loo unisest Midwichi külast Winshire’i krahvkonnas Inglismaal, mille elanikud kaotavad kõik 24 tunniks teadvuse, kui sinna maandub tundmatu hõbedane objekt. Üheksa kuud hiljem toovad kõik küla sünnitamisealised naised ilmale lapse. Kuid need kuldsete silmadega 61 last ei ole nende omad, vaid nad on kosmosetulnukate järeltulijad, telepaatiliste võimetega olendid, kes sirguvad suureks palju kiiremini kui päris lapsed. Samalaadsed laste grupid on sündinud ka ühes inuitikülas Kanada arktilises saarestikus, Mongoolias, Austraalias ja Venemaal Kaug-Idas. Kas need Midwichi uued asukad kujutavad endast inimkonnale mingit ohtu? Kas nad tuleks tappa? Kuid kes suudaks tappa lapsi? Tõsi, inuitid tapsid kõik, kui nad mõistsid, et lapsed pole nende omad, mongolid tapsid lisaks lastele ka nende emad, Venemaal hävitati „käolaste“ küla lihtsalt tuumalöögiga.

Sari: Orpheuse Raamatukogu
Tõlkinud Martin Kirotar

Kaanepilt Meelis Krošetskin

216 lk


king

Hiljem
Stephen King

Jamie Conklin, raamatukirjastajast üksikema poeg, tahab veeta tavalist lapsepõlve. Aga Jamie ei ole tavaline laps. Ta on sündinud ebahariliku võimega, mida ta ema veenab salajas hoidma – Jamie näeb midagi, mida keegi teine ei näe, ja suudab teada saada seda, mida keegi teine ei suuda. Aga oma võime kasutamise hind on suurem, kui Jamie ette kujutada oskab … , nagu ta avastab siis, kui üks New Yorgi politseinik tõmbab ta kaasa mõrtsukat taga ajama.

Romaanis „Hiljem“ esineb Stephen King oma tippvormis. See on liigutav ja sünge lugu kaotatud süütusest ja katsumustest, mis panevad proovile meie arusaamad õigest ja valest. Raamatust võib leida viiteid Kingi klassikalisele romaanile „See“. „Hiljem“ on võimas, kummitama jääv ja unustamatu avastusretk maailma, kus uuritakse, mida tähendab astuda kurjuse vastu selle kõigis avaldumisvormides.

Kirjastus Hea Lugu
Tõlkinud Silver Sära.

240 lk


skedemosse

Skedemosse käevõru
Bronek Alpius

Bronek Alpiuse teises põnevikus „Skedemosse käevõru“ satub ohtlike sündmuste keerisesse lugejale juba “Vanaema Estri võluraamatust” tuttav koolipoiss Upe. Seekord püüab vapper Upe ei rohkemat ega vähemat kui päästa maailma kurja nõia käest. Maonõid Sasiina musta maagia tõttu on kõikjale tunginud hiired ja rotid. Põllusaak on hävitatud, elekter kadunud ning keegi ei julge nina toast välja pista. Selgub, et lood ei ole head ka madude kuningriigis Nastiktaasias. Õnneks pääsesid vaskussid sealt enne kurjade jõudude rünnakut tulema ning otsustasid appi kutsuda väljavalitu. Upel ei jäägi muud üle, kui panna selga väljavalitu keep ning rännata Nastiktaasiasse suure nõiaga võitlema.

Kirjastus Koolibri
160 lk

 

luuker

Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes
Derek Landy

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes“ on üheksas lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.

Kirjastus Pikoprint
Tõlkinud Mario Pulver.

752 lk

manajana

Manaja
Inga Roos

„Kes sa oled?“ uudishimutsesin, „politseinik, vaimulik või Dalai Lama vol 2?“ „Ma ei tea,“ vastas ta muretult naeratades ning jätkas, “olen ehk mängur. Mulle tundub, et mida enam oleme millelegi spetsialiseerunud, midagi süvitsi omandanud või millegi suunas liikunud, seda tõsikindlamini oleme neisse lugudesse kiindunud. Meie suurimaks kiindumuseks ja sümpaatiaks on kahtlemata mina-lugu, millega samastume kõige ennastunustavamalt. Ja kiindumus sellesse loosse, mis minevikku jutustava loona vormib meie hoiakuid ja uskumusi, hakkame seda ekslikult pidama enda identiteediks. Sellest kantud äratundmised vermuvad meie valikute kaudu tulevikuks ja see on see, mida kogeme olevikuna täna. Armununa loosse, mida enda kohta tahame näha ja mida loodame, et ka teised meie suhtes näevad, oleme jõule kättesaamatud, ent kaasinimestele mängukannid.“

Romaan Manaja räägib vahetult elust, kui mängust ajajoonte vahel, kus unistused on pelgalt mälestused meie endi tulevikust ning deemonid pesitsevad kahe kõrva vahel. Käesoleva futuristliku teose eesmärk on sünnitada mõttemõlgutus ning hetkeks raputada paigast stagneerunud maailmapilt.

Kirjastus Hea Tegu
312 lk.

tango
 

Euroopa tango
Andrei Anisimov

"Euroopa tango" tegevus viib tuleviku Euroopa Liitu, kus unustusehõlma on vajunud autod, bussid, telefonid, telekad, kus lihatooted on keelatud ja lehm on vaatamisväärsus, kus nii köögis kui magamistoas toimetavad robotid, kus inimene saab vananedes kõik oma kulunud organid välja vahetada ja elu pikendada, kui tal või tema lastel selleks raha on.

60 aastat ühes laboris külmutatult lamanud Dmitri ärkab sellisesse uude ajastusse, kus eakad ei saa mitte pensioni, vaid peavad iga oma järgneva eluaasta eest suure summa maksma või nende elud "kustutatakse". Kas elule naasnud Dmitri on 40ne või 100-aastane? Kas ta peab tasuma jääs oldud aastate eest? Valitsuse russofoobiast haaratud ametnikud üritavad venelast kustutada... Möllavad kired ja hargnevad intriigid. Kas armunud Dmitri leiab maailmas veel riigi, kus Euroopa Liidu räiged seadused ei kehti ja kui väärtustatakse igast rahvusest ja igas vanuses inimest?

Andrei Anisimov (sünd. 1943 Moskvas) on hariduselt kunstnik. Oma humoorikaid joonistusi ja kirjanduslikke miniatuure on ta avaldanud keskajakirjades. Mitu aastat töötas ta Usbekistanis teatrikunstnikuna, kus hakkas näidendeid kirjutama. Hiljem elas ja töötas ta Moskvas, 1980. aastal aga kolis Anisimov Eestisse Kohilasse ja avas Tallinna kesklinnas dekoratiivse portselani salongi.

Kirjastus Aleksandra
Tõlkinud Jaak Ulman, Jaan Viira

248lk

piranesi

Piranesi
Susanna Clarke

Briti kirjaniku Susanna Clarke'i (s 1959) romaani „Piranesi“ tegevustik leiab aset unenäolises alternatiivreaalsuses. Peategelene Piranesi elab Majas, kus ruumid on lõputud, koridorid otsatud ja saalide labürinti on vangistatud ookean, mille lained paiskuvad kobrutades mööda treppe üles.

Piranesi elab selleks, et kaardistada Maja iga nurk teadlase põhjalikkusega. Siin elab ka mees nimega Teine, kes palub Piranesi abi uurimistöös Suure ja Salajase Teadmise kohta. Avastusretkede käigus avastab Piranesi märke täiesti uuest maailmast ja järk-järgult koorub välja hirmutav tõde.

Clarke’i peetakse fantaasiakirjanduse elavaks klassikuks. Kriitikud on esile toonud tema hämmastavat kujutlusvõimet ja tundlikku keeletaju. Clarke’i tuntuim romaan on „Jonathan Strange ja härra Norrell“. Ka kirjaniku viimane romaan „Piranesi“ on pälvinud mitmeid auhindu, neist olulisim on 2021. aasta Naiste kirjandusauhind.

 

Kordustrükk

rada

Ohtlik rada
Jaak Sarapuu

Koolipoiss Uru satub kummalisel kombel Eestimaa kaugesse minevikku. Antud raamatus seikleb ta 14. sajandil. Põnev ja ühtlasi vajalik jutustus Eesti ajaloo mõistmiseks õpilastele.

Jaak Sarapuu kirjastus
88 lk.

 

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0630)