KUU LOODUS: El Tatio geisriväli (3. detsember)
El Tatio geisriväli asub Põhja-Tšiilis Boliivia piiri lähedal. See on maailma suuruselt kolmas ja lõunapoolkera suurim geisriväli. Ta asub Andides 4320 m kõrgusel merepinnast, aga sellegipoolest saab sinna autoga sõita. Aastas käibki seal üle saja tuhande turisti. Kui saate, käige teiegi, vikipeedia ei maini, et seal keegi oleks hukkunud, ehkki kuuma vee ja auruga põletada saada on seal kahtlemata lihtne. Valmis tuleb olla kõrgushaiguseks ning ekvaatori lähedusest hoolimata panna valmis soojad rõivad. Kuumaveeallikate temperatuur on 60–80 °C, leidub ka mudavulkaane. Mõni geiser olevat seal kuni 10 meetrit kõrge, ehkki enamik ei ületa kõrguselt meetrit. El Tatiosse taheti ehitada maasoojuselektrijaam, aga plaanist tuli loobuda, sest ehitajad päästsid 2009 kogemata valla 60 meetri kõrguse aurupurskkaevu, mis alles kuu aega hiljem õnnestus taas kinni korkida. Teadlased uurivad seda geisrivälja, et paremini mõista elu teket ajal, mil Maa oli veel kuum, ja võib-olla isegi Marsil kunagi olnud elu.
https://en.wikipedia.org/wiki/El_Tatio
KUU ÕUDUSSEIKLUS: 1916. aasta Texase orkaan (23. detsember)
Kristuse sünniaastapäeva tähistamiseks käis vikipeedia esilehelt läbi lugu, kuidas orkaan möllas Corpus Christi (see tähendab ladina keeles Kristuse Ihu) nimelises asulas. Võite ju arvata, et mis tormihoiatussüsteem sel ajal ikka olla sai, aga oli üsna korralik, raadio oli juba leiutatud. 13. augustil möödus torm Antiguast ja Saint Kittsist, siis kogus ta alles jõudu. 15. augustil liikus ta üle Jamaika ja ükski sealne banaaniistandus ei jäänud kahjudeta. Texasesse jõudis torm 18. augustil, ennustatust tund aega varem. USA valitsus andis isegi evakueerimiskäsu, seda täideti saja auto ja erirongiga. Eelmisel aastal oli kõvasti pihta saanud Galvestoni linn ja sealsed elanikud sõitsid enamasti Corpus Christisse. Veetase tõusis Corpus Christis 3 meetrit, Galvestonis 1,2 meetrit. Torm hävitas kõik Corpus Christi kaid, ajas sadama suudmesse auriku põhja ja ranniku ajupuitu täis, nii et Corpus Christi kui sadamaga oli pikaks ajaks asi ühel pool.
https://en.wikipedia.org/wiki/1916_Texas_hurricane
KUU ASTRONOOMIALOEND: Uraani kuud (20. detsember)
Uraani kuud jagunevad kolme rühma: 13 sisekuud (Uraanile kõige lähemal), 5 suurkuud (keskel) ja 9 ebaregulaarset kuud (kõige kaugemal). Sisekuud tiirlevad Uraani rõngaste vahel ja neid nimetatakse karjasteks: nad hoolitsevad selle eest, et Uraani rõngad ära ei laguneks. Kõigi nende tiirlemisperiood jääb alla Maa päeva. Suurkuud on tekkinud koos Uraaniga ja nad tiirlevad ühes tasapinnas. Nende tiirlemisperiood on 1½–13½ Maa päeva. Neist kõige suurem on Titania läbimõõduga 1576 km (kaheksandik Maast), tema mass on kahekümnendik Kuu omast ja gravitatsioon kahekümne viiendik maisest. Suurkuudel joonistab Päike taevas 15° suuruse ringi ja seetõttu esineb kõrgematel laiustel kui 7° polaarpäev ja polaaröö. Ebaregulaarsed kuud pole tekkinud Uraaniga koos, vaid hiljem juurde krabatud, nad liiguvad suurkuudest palju kaugemal (tiir ümber planeedi kestab 267–2790 Maa päeva) ja ühe erandiga Uraani pöörlemisele vastassuunas.
https://en.wikipedia.org/wiki/Moons_of_Uranus
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
KUU KOSMOSEPILT: kosmosesondi "Phoenix" laskumine Marsile (18. detsember)
"Phoenix" oli mehitamata kosmosesond, mis laskus Marsile 25. mail 2008 ja töötas seal 157 Marsi päeva ehk 161 Maa päeva. See oli NASA kuues õnnestunud katse Marsile laskuda ühe ebaõnnestunud katse kõrval ja esimene Marsi polaarpiirkonnas. "Phoenix" saadeti välja 670 kg raskusena, millest Marsile saabus 350 kg. Koos lahtipakitud päikesepaneelidega oli ta 5½ meetrit pikk. Paneelide pindala oli 7 m². Esialgne kolmekuune missioon täideti edukalt ja sondile anti uus ülesanne jälgida talve tulekut polaaralal, sondi ümber pidi tekkima kuni meetripaksune süsihappegaasilume kiht. "Phoenix" läks enne 2. novembril külma ja pimeduse tõttu rikki ning temaga rohkem ühendust ei saadud. Surmani mõõtis ta usinalt temperatuuri, mis tema asupaigas langes iga päev 80 ja 90 külmakraadi vahele (pärastpoole läks külmemaks, talv lähenes). Tuul puhus kiirusega 11–58 km/h, aga peaaegu olematut atmosfääri arvestades ei suudaks see vist kaardimajakestki pikali puhuda.
Pilt kujutab "Phoenixi" laskumist 10 km läbimõõduga Heimdali kraatri lähedale. Siiski ei kuku ta kraatrisse: pildistamise hetkel asub ta kraatrist 20 km kaugusel ja 13 km kõrgusel. Pildi tegi Mars Reconnaissance Orbiter mõni sekund pärast langevarju avanemist. Heimdal on suhteliselt noor meteoriidikraater, 600 miljonit aastat vana. Tema sügavust pole õnnestunud kindlaks teha, aga see tundub olevat märkimisväärne.
ESIMENE VANAFILM: "Võmmid" (2. detsember, 18 minutit)
Buster Keatoni 1922. aasta 18 minuti pikkune tummkomöödia, üks Keatoni parimatest lühifilmidest. Buster püüab kosida linnapea tütart, aga see lubab nõustuda alles pärast seda, kui Buster saab suurärimeheks. Buster saab kiiresti rikkaks ja sama kiiresti jälle vaeseks. Politseiparaadil viskab ta kogemata pommi ja peab põgenema kõigi Los Angelese politseinike eest. Selles ilmutab ta suurt leidlikkust ja akrobaadivõimeid, aga üksinda siiski süsteemi vastu ei saa ja žanriks võiks nimetada traagilist komöödiat. Ainuüksi žanri poolest on tegu ebahariliku filmiga. Naispeaosaline Virginia Fox elas 1982. aastani.
.webm.jpg "962px--Cops (1922).webm")
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cops_(1922).webm
TEINE VANAFILM: "Elektriline hotell" (3. detsember, 8 minutit)
Segundo de Chomóni 8 minuti pikkune prantsuse ulmefilm 1908. aastast. Laure ja Bertrand, keda mängivad abielupaar Segundo de Chomón ja Julienne Mathieu, saabuvad elektrilisse hotelli, kus kogevad veidrate kodumasinate tööd. Tollal ei teatud veel korralikult, mida elektriga teha annab, ja siin näete üht ettekujutust. Puänt ei jää tulemata: joodikuid ei tohi elektriseadmete ligi lasta. Filmitrikid valmistati ükshaaval eraldi pildistatud kaadrite abil. Tootjafirma Vennad Pathéd (tänapäeval lihtsalt Pathé) asutati 1896 ja tegutseb tänapäevani, olles vist maailma vanim filmikompanii. 2017. aastal teeniti miljard eurot kasumit.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:L%27Hotel_%C3%A9lectrique_(1908).webm
ESIMENE TEHNIKAVIDEO: Salzbachi oru silla lammutamine (6. detsember, 19 sekundit, 1 kuu lammutamisest)
Saksamaal Hesseni liidumaa pealinnas Wiesbadenis asub Salzbachi jõgi. See on lühike, algab kesklinnas ja suubub sealsamas Wiesbadeni äärelinnas Reini, pealegi voolab ta poole oma pikkusest torustikus maa all, aga sellegipoolest on tekitanud märkimisväärse sügava ja laia Salzbachi oru. Üle selle läks üsna kesklinnas kõigest paari kilomeetri kaugusel keskraudteejaamast eelpingestatud betoonist sild, täpsemini kaks kõrvuti silda, mis valmisid 1963. Sildade peal kulges kiirtee, sildade all teine kiirtee pluss 6 paari raudteerööpaid. Mullu suvel kuulutati mõlemad sillad ohtlikuks ja 6. novembril 2021 nad lammutati. Vaadake lammutamist. Julgen pakkuda, et vaade on lõunast põhja, linnasüdame poole. Uus sild peaks valmima järgmisel, 2023. aastal.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:SprengungSalzbachtalbr%C3%BCcke.webm
KOLMAS VANAFILM: "Torm" (8. detsember, 12 minutit)
1908. aasta Briti tummfilm Shakespeare'i kõige ulmelisemast näidendist. Kuigi film on kõigest 12 minutit pikk, on näidendi sisu kenasti edasi antud ja kui te seda Shakespeare'i näidendit ei tunne, siis vaadake. Briti Filmiinstituut nimetas seda parimaks Shakespeare'i tummekraniseeringuks. Siiski on filmis asju, mis näidendis puuduvad, näiteks haldjas Ariel moondub tüdrukust pärdikuks ja pärast jälle tüdrukuks. Ariel demonstreerib ka võimet olla nähtav ainult mõnele inimesele: esmakohtumisel proovib Ferdinand Arieli kinni püüda, aga iga kord, kui see tundub õnnestuvat, muutub Ariel nähtamatuks ja kaob, seevastu kõrvalt vaatav Miranda ei näe Arieli üldse ja tema jaoks esitab Ferdinand mingit veidrat tühjuse haaramise tantsu. Miranda isa Prospero on nõid ning tema nõiduste hulka kuuluvad tormi tekitamine laeva uputamiseks ja plahvatuse korraldamine tuvide tekitamiseks. Üllatuslikult on kõik näitlejad tundmatud.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Tempest_(1908).webm
NELJAS VANAFILM: "Moodne skulptor" (9. detsember, 6 minutit)
Segundo de Chomóni 6 minuti pikkune trikkfilm 1908. aastast, tootjafirmaks on jällegi Vennad Pathéd. Film koosneb mõtteliselt kolmest osast. Esimeses demonstreerib Julienne Mathieu miniatuurseid skulptuure inimrühmadest – tegelikkuses mängivad skulptuure inimesed ning mitte alati ei suuda nad paigal püsida, nagu skulptuuridelt eeldatakse. Teises osas moonduvad savitükid ise skulptuurideks – nähtavasti on need lõigud filmitud kaaderhaaval ja neid esitatakse tagurpidi. Kolmandas osas soovib vana naise skulptuur saada inimeseks, aga sunnitakse jääma skulptuuri kujule. Ma ei saa parata, et pean kordama, et Mathieu on hea näitleja. Pealkiri jääb aga mõneti mõistetamatuks: kes on see moodne skulptor, kui savi end ise kunstiteoseks vormib?
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sculpteur_moderne_(1908).webm
VIIES VANAFILM: "Mary ja Gretel" (14. detsember, 7 minutit)
7 minuti pikkune ameerika nukufilm 1917. aastast. Mul on raskusi sihtrühma määramisega: tegelaskond kaks tüdrukut, kolm päkapikku, jänes ja orav viitavad lastefilmile, aga sündmustik (päkapikud mängivad keeglit ja jänes joob end purju, lõppu ma küll õnnelikuks ei pea) pigem täiskasvanute filmile. Vaadake ise, ehk saate aru, kellele see film mõeldud on, kvaliteet on täitsa normaalne. Filmitegija Howard Moss ja kompanii Motoy Films on ingliskeelsele vikipeediale tundmatud.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mary_and_Gretel_(1916).webm
TEINE TEHNIKAVIDEO: James Webbi kosmoseteleskoop (18. detsember, 4 minutit)
Eelmise aasta lõpus, 25. detsembril saadeti kosmosesse James Webbi kosmoseteleskoop, mis peaks saama Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Spitzeri kosmoseteleskoobi järglaseks. Tööd selle kallal algasid juba 1990-ndatel, esimene ajakava kinnitati 1997, selle järgi pidi start toimuma 2007 ja projekti eelarve oli ½ miljardit dollarit. Lõplikuks maksumuseks kujunes 9,7 miljardit. Teleskoobi peamine peegel on märksa suurem kui Hubble'i teleskoobil, vastavalt 6½ ja 2½ meetrit läbimõõdus. Webbi teleskoop ei mahtunud kanderaketi Ariane sisse ära (selle läbimõõt oli 5 meetrit) ja seetõttu tehti Webbi teleskoobi suur peegel volditav. Lahtivoltimine kestab kaks nädalat. Maa ja Päikese valgus kahjustaksid teleskoopi, sellepärast käib sellega kaasas 14×21 m suurune päikesevari – see koosneb 5 kihist ja iga kiht on juuksekarvapaksune. Teleskoop saab ühes asendis vaadelda umbes 40% tähistaevast ja kogu taevast saab vaadelda 6 kuu jooksul.
ESIMENE ULMEJUTT: "Alice Imedemaal" (19. detsember)
Commonsi esilehele pannakse mõnikord helifailidena sisse loetud avalikus omandis olevaid jutte, sealhulgas ulmejutte. Lewis Carrolli "Alice Imedemaal" on teil eeldatavasti kõigil korduvalt loetud, aga on ka hea teos. Täpsemalt oli esilehel ainult esimene peatükk, aga mina lingin Commonsi kategooria kõigi 12 peatükiga. Siin "Reaktoriski" on kirjutatud, et rahvas vahel eelistab audiofailide kuulamist raamatute lugemisele, noh, siin ongi nüüd teie võimalus. Kuid raamatuid ei maksa siiski põlata. 1998 müüdi Carrollile endale kuulunud eksemplar raamatu esimesest, 1865. aasta trükist oksjonil 1,54 miljoni dollari eest (sellest trükist ainult 6 eksemplari ongi säilinud), mis tegi sellest kõigi aegade kalleima lasteraamatu ja kõigi aegade kalleima XIX sajandi raamatu, ning 2009 müüdi Alice'i prototüübile Alice Liddellile kuulunud eksemplar 115 tuhande dollari eest.
TEINE ULMEJUTT: "Ajamasin" (23. detsember)
Herbert George Wellsi "Ajamasin" ilmus 1895. Kuigi see polnud maailma esimene ajas rändamise lugu, osutus see väga mõjukaks ja aitas mõistet populariseerida. Ühtlasi leiutas Wells termini "ajamasin", mis tõrjus kiiresti välja varasemad nimetused. Juba 1888 avaldas Wells lühijutu "Argonaudid ajas", mis samuti ajas rändamist kirjeldas. Nii et kauges tulevikuühiskonnas on inimkond lahknenud lillelastest eloideks ja maa all elavateks morlokiteks. See jaotus tuli talle pähe omaenese elu põhjal, sest tema oma vanemad pidid niihästi elama kui töötama kas keldrikorrustel või üldse maa-alustes akendeta ruumides. Ühtlasi on "Ajamasin" üks esimesi teoseid sureva Maa žanris, ajarändur käib perioodis, kus Päike on muutunud suureks ja punaseks. Eluõhtul ütles Wells, et küpsele kirjanikule tundub "Ajamasin" väga alaväärtuslikuna, aga ega ta oma nooruslikku pingutust ei kahetse ka. Ja jällegi: Commonsi esilehel oli esimene peatükk, mina lingin kategooria kõigi 13 peatükiga.
https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:LibriVox_-_The_Time_Machine_(version_4)
KUUES VANAFILM: India 1906. aastal (26. detsember, 3 minutit)
Missuguses India linnas see on filmitud, on seni saladuseks jäänud. Aga võite ikka vaadata, kuidas toona elati. Ma tean ühte, kes ütleks, et vahepealse aja jooksul pole midagi muutunud ja nad elavad ikka niimoodi. No teate, on ikka muutunud küll. Loomulikult ei elata seal nagu Eestis, aga tänapäeva India on siiski rohkem Eesti kui selle filmi moodi. Juhin tähelepanu sellele, et naisi on filmis väga vähe, India naised istusid tollal põhiliselt kodus kinni. Mootorsõidukid polnud 1906 veel India tänavatele jõudnud. Mul ei õnnestunud tuvastada kedagi, kes jalanõusid kannaks, aga nähtavasti olin tähelepanematu, rikkamad inimesed kandsid kindlasti jalanõusid. Muide, päikesevarjusid kantakse küll, küllap olid need inimestele jalavarjudest olulisemad.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_Native_Street_in_India_(1906).webm
Esilehelt käisid läbi ka Ferdinand Zecca 11 minuti pikkune 1901. aasta film "Kuradi seitse lossi", millest suurem osa (peale esimeste minutite) jäi mulle täielikult arusaamatuks, ja 50 minuti pikkune saksa 1921. aasta tummdraamafilm "Tagatrepp", mis mulle lihtsalt ei meeldinud (ja ulmet seal ka polnud). Samuti ei lingi ma Rudyard Kiplingi "Džungliraamatu" prantsuskeelset tõlget 1924. aastast ega Maurice Leblanci 1909. aasta Arsène Lupini seiklustest rääkivat detektiiviromaani "Õõnes nõel", sest enamik teist prantsuse keelt ei oska. Ja veel jätan linkimata 1938. aasta 2½-tunnise india filmi "Bhabhi", sest see pole ulme ja filmi põhiprobleem – lastetul lesknaisel pole võimalik end ära elatada ja ta peab lootma teiste heldusele – pole Eestis aktuaalne.
