Elusolevatest nimekatest ulmekirjanikest oleks ehk kõige „malehaigem“ Jack McDevitt. Igatahes oma kirjanikukarjääri algusest peale märgib ta malemängu ühe oma lemmikhobina ja kui ajapikku on kirjetes hobid väheke ka muutunud, siis male on jäänud. Pealegi on ta siin-seal avaldanud arvamust ka ilmunud maleraamatute kohta ning tema USA Maleföderatsiooni liikmeks olekut märgib ära isegi entsüklopeedia (konkreetselt võrguteavik encyclopedia.com).

McDevitti bibliograafiast leiab samuti malega seotud seiku. Kas teadsite, et tema kirjutatud kümnest (olgu tähenärijate meeleheaks ära parandatud, üheteistkümnest) esimesest jutust on malega seotud tervelt kolm? Sealjuures neist kaks on lausa ilmunudki kõigepealt maleajakirjas Chess Life ja alles siis liikunud tavalistele ulmeradadele!

Jersey püss“ („Jersey Rifle“) on jutt, milles otsitakse kõigi aegade parimat maletajat – kõik aegade jooksul mängitud sisestatakse arvutisse ning masin siis liidab-lahutab saadud tulemusi. Tulemuseks on üllatav tõsiasi, et ühes USA kolkas elab mees, kes on võitnud kõiki maailma male suurkujusid. Mittemaletajatel ei ole tõenäoliselt jutust ei sooja ega külma.

JutusKombinatsioonid“ („Combinations“) simuleeritakse tehisteadvust ning vältimaks võimalikke humanitaaraladesse hälbimisi võetakse ette rangelt loogilise mõtlemisega isik, kelleks saab Paul Morphy – legendaarne USA maletaja, keda vahel nimetatakse siiani kõigi aegade kõige paremaks nuputõstjaks. (Teadmiseks – aastatel 1857-59 tegi noormees Euroopas ringreisi, kus võitis kõiki suure ülekaaluga. Pärast USA-sse tagasiminekut ta aga loobus malest täielikult.) Selle looga on sama häda, mis eelmisega – mittemalelise taustaga inimesele on kahe mineviku malekuulsuse omavaheline kemplemine täiesti suva.

Kolmas eelmainitud juttudest, „Musta käik“ („Black to move“) on aga puhas ulme, milles maleline osa on vaevu aimatav. Maalased avastavad planeedi, kus asub üksainus hüljatud linn ning tundub, et elanikud on kõik korraga ja kiirustades sealt lahkunud. Ja ühele maalaste ekspeditsiooniliikmele TUNDUB kohalikus muuseumis üht maali vaadates, et see mäng, mida maalil mängitakse, meenutab malet. Ja see seis seal mängulaual TUNDUB meenutavat üht eriti krehvtist gambiiti. Ja mängijad TUNDUVAD nagu muigavat vaatleja üle. Ta ekstrapoleerib saadud tunnet olukorrale... tulemuse võib kokku võtta järgnevalt – ise mõtles välja ja ise jäi ka uskuma...

Kahjuks oma hilisemas loomingus on McDevitt malet vaid möödaminnes maininud, piirdudes mõne üksiku tegelase ülimalt põgusa malelaua taha istutamisega.

McDevitti mängutugevuse kohta ei õnnestunud mitte midagi teada saada. ELO reitingut ta ei oma ning näikse ka mitte kunagi omavat olnud. Internetiavarustes on vaid korduv rida McDevitti eluloost: mängib sõpradega oma Georgia kodus malet...


Toim.: Pildimängu vastused ja raamatuvõitjad hõikame ka varsti maha. Jälgige meie sotsmeedia-kanaleid!



Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0524)