I osa

Wilsen NanoComp Corporationi turvaosakonna lindistus.

Kaldia sektor, Samarinda.

Wilsen NanoComp Corporationi turvateenistuse juhataja Joff Turgel. Keldini viies paarispäev, kell 13.78 kohaliku aja järgi. Insener Robert Ekharti kolmas kuulamine.

Härra Ekhart, rääkige turvaülem Müllerist. Kuidas te temasse suhtusite?

Las ma ütlen teile nüüd õige otse, mis ma arvan teist ja teie Müllerist. Ma tean, et firmas mul enam kohta ei ole, nii et mul on ausalt öeldes ükskõik. Öeldakse, et surnutest pole tavaks halba rääkida, aga mul on ka sellest kama. Minul on tavaks rääkida nii, nagu asjad on. Müller oli mölakas. Ilge sitapea. Ma ei tea, kas see ongi korporatsiooni poliitika, et turvaosakonnas peavad olema sitapead, või on teie testides ja valikukriteeriumites midagi viltu… te ju teete kandidaatidele teste, kas pole? … ühesõnaga: see, mis juhtus, polnud Mülleri isikuomadusi arvestades mingi üllatus.

Ja mis siis teie arust juhtus?

Ee… Kuidas, palun?

Ma küsisin, mis teie arust juhtus?

Kas te pole raportit lugenud?

Olen. Ma tahan teada, kuidas teie kohalolnuna asju näete.

See, kuidas mina kohalolnuna asju näen, on raportis kirjas.

Hüva, sõnastame ümber. Ma tahan näha ja kuulda teie kui kohalolnu emotsioone. Raport on liiga… ametlik.

Soh…?! Esimest korda kuulen, et korporatsiooni huvitab miski, mis pole ametlik. Muidu on ikka reglement ees ja protokoll taga.

Ja siiski, äkki te ikkagi annate oma hinnangu?

Hea küll, hea küll… Mis siis minu arust juhtus... Teie ebapädev turvaülem, kibestunud oma mõttetust tööst ja närusest palgast, otsustas portsu rangelt turvatud firma nanosid pihta panna ja mustal turul rahaks teha. Leidnud, et tal ei õnnetugi mind ära osta, nagu ta oli eeldanud, sattus ta paljastamise ohus paanikasse ja üritas mind tappa, hävitades selle käigus venelaste baasi koos kogu meeskonnaga. Vaat see juhtuski.

Ja ta ise hukkus kohaliku eluvormi käe läbi, kui nii võiks öelda?

Jah, selle mööndusega, et neil asjandustel ei ole käsi.

Mhõh. Ja varastatud nanod hävinesid samal põhjusel?

Jah. Kui seda hävimiseks saab nimetada. Nad nimelt…

Tean. Sellega tegeleme hiljem. Mugav, kas pole?

Mis…? Mida, kurat, te sellega öelda tahate?

Noh, vaatame õige asja teise nurga alt. Meil on kadunud nanod, meil on kadunud turvaülem, kes on väidetavalt surnud ja kohalike organismide orgaaniliste hapete abil lahustatud ning meil on baasitäis surnud tunnistajaid. Ja teie jutt, et kõiges on süüdi Müller. Mis siis, kui asi oli vastupidi? Mis siis, kui teie, firma tehniline töötaja, kibestunud oma mõttetust tööst ja närusest palgast, nagu te nii täpselt määratlesite, otsustasite end ühe süütuna näiva ebaseadusliku tehinguga haljale oksale upitada, turvaülem Müller sai sellest aga teada ja otsustas kohusetundliku töötajana seda takistada?

Mul oli siiski õigus – teil ongi reegel, et turvaosakonnas saavad tööd ainult sitapead! Ja mina veel arvasin, et Müller oli mingi eriline värdjas.

Kuulge, isiklike solvangutega ei jõua me kuigi kaugele.

Sama võiksin ka mina teile öelda. Võite oma juurdluse sisse soolata! Lugege raportit, kui te üldse lugeda oskate! Kuradi tropp!

 

Langtoni uurimisjaama juhataja Arno Suvi ülekuulamisprotokoll, väljavõte.

Ragonda-6, isolaator.

…pole eitanud, et vahendasite tehingut Wilsen NanoComp Corporationi turvaülem Mülleri ja sanktsioneerimata terravormimist kavandava kliendi vahel, mis seisnes teatud hulga komputrooniumi ehitamiseks toodud nanorobotite hävitamata jätmises ja ebaseaduslikus käibest kõrvaldamises. Teie ja turvaülem Mülleri roll skeemis on meile selge, täna keskendume kliendile. Kes oli tellija?

Ma ei tea. Ausalt. Ilmselt ei ütleks ma teile seda ka siis, kui teaksin, aga ma tõesti ei tea. Minuga võttis ühendust venelaste radist, Leonid Sedelnikov, ja ütles, et seltskond metsikuid koloniste on huvitatud tehnoloogiast, mille abil oma elu pisut lihtsamaks teha. Tema jutust jäi mulje, et Juri Kanaka, nende baasi ülem, pole asjaga kursis. Küsis, ega ma äkki aidata saa. Pakkusin vana robottraktorit, mis pidi mahakandmisele minema, aga ta hakkas naerma ja ütles, et peab silmas „tarka tehnoloogiat“, mitte vanarauda.

Millal see oli?

Ma ei mäleta täpselt. Oma paar standardkuud tagasi vist. See tuli mulle lihtsalt äkki meelde, kui see komputrooniumiinseneriga kaasas olnud turva vahetpidamata soigus, kuidas tal on kosmosest kõrini ja et raha ei maksta ja üleüldse… Ma siis ütlesingi, et mul oleks ostja. Ega ma arvanud, et tal tõsi taga on, ma lootsin vist lihtsalt, et ta vait jääks.

Ja edasi?

Edasi läksid asjad kiiresti käest ära. Insener kaasa ei löönud, turval ütlesid närvid üles ja ma avastasin end äkki keset Metsiku Lääne stiilis tapmist ja tagaajamist. See… Teate, mul on tunne, nagu oleksin ma need venelased ise oma käega maha lasknud! Ma… ma… oh, taevas…

Ülekuulamine katkestatud.

 

Wilsen NanoComp Corporationi turvaosakonna lindistus.

Kaldia sektor, Samarinda.

Wilsen NanoComp Corporationi vanem-personalinõustaja Elanta Nai. Keldini teine paaritupäev, kell 9.01 kohaliku aja järgi. Insener Robert Ekharti neljas kuulamine.

Ma vabandan, härra Ekhart, ja mitte firma nimel, vaid isiklikult. Mul on tõepoolest kahju. Ja näib, et teil on õigus – me peame oma värbamisprotseduure muutma.

Härra Erhart…

Kuulge, kui te arvate, et see hea ja halva võmmi strateegia mulle kuidagi mõju peaks avaldama, siis eksite küll sitta kanti! Ma ütlesin, et ei kavatse teid enam aidata. Lugege raportit.

Ma lugesin. Ja ma ei saa öelda, et mul poleks küsimusi tekkinud. Näiteks…

Kuulge, küsige neid oma küsimusi kelleltki teiselt. Minul neile vastuseid ei ole. Mul on endal küsimused. Kui kaua mind siin veel kinni hoitakse?

Nüüd pole minul vastuseid. See, kaua teid kinni hoitakse, sõltub teist.

Ja-jah; oleme kuulnud.

Huvitav, toimiku järgi tundusite hulga meeldivama inimesena. Kaastöötajad kirjeldasid teid kui sõbralikku, sihikindlat ja väärtustele pühendunud inimest. Aus. Uudishimulik. Meeskonnatöötaja. Te pole üldse selline. Pigem ebaviisakas ja jäme. Väljendute jõhkralt, ebatsensuurselt…

Kuulge, üks neist mu niinimetatud kaastöötajatest osutus marutõbiseks mõrtsukaks ja tagatipuks üritab firma mind tema tehtus süüdi lavastada. Ma tahaksin näha, mismoodi te ise selles olukorras väljenduksite! Mis puudutab turvaülem Müllerit, siis see ju vaid kinnitab mu sõnu firma ebaprofessionaalsuse kohta: kui ta toimik väitis midagi muud, siis oli ta profiil koostatud valedel alustel või oskamatute inimeste poolt, sest ta oli kitsarinnaline ja egoistlik tõbras.

No näete, polnudki nii raske… 

Mis nimelt?

Minuga vestlemine.

Te ei kavatsegi loobuda, ega?

Ei, kindlasti mitte. Ma pole allaandja tüüp. Nii et nii lihtsalt te minust lahti ei saa.

Ega ma lootnudki.

Härra Erhart?

Mh?

Ohh… Olgu. Küsige.

Tänan.

 

UNSS „Nessun Dorma“. Peastaabi julgeolekunõukogu erakorralise istungi stenogramm [salastatud].

[PSÜA]: Tere hommikust! Alustame peastaabi julgeolekunõukogu erakorralist istungit. Kohaloleku kontroll!

/…/

[PSÜA]: Kõik on kohal. Võime alustada. Tavapärane reglement.

[PSÜ]: Härrased! Kui lubate, siis alustan, nagu ikka, lühiülevaatega. Langtonilt pärit eluvormi laevadest pole jätkuvalt ühtegi märki. Kõik ametkonnad on hetkel üksmeelselt arvamusel, et otsest ohtu need meile ei kujuta. Vähemalt praegu. Ei eluvorm ise ega laevad pole teinud midagi, mida saaks tõlgendada vaenulikkusena. Kaugluure jälgib olukorda.

Nüüd intsidendist, mis eelnes Langtoni Lekkele. Kaugel me oleme?

[JBD]: See teadlane, ee… Suvi, on üle kuulatud. Meil on ka korporatsiooni inseneri, Robert Ekharti ütlused. Ekharti süü võib välistada, niipalju on selge, selles osas tunnistused kattuvad. Suvi… Hetkel näeb asi välja nagu eluvõõra teadlase mõtlematus. Vähemalt ei anna miski praegu alust arvata…

[VLÜ]: Ei anna alust arvata?! Kuulge, ma lugesin seda protokolli. Olete te pimedad või? Ta ju kontrollis, kas te olete talle mingit keemiat sisse pumbanud; kontrollis, kas ta saab vajadusel valetada! Vahetas meelega radisti ja baasiülema nimed ära. Jah, võimalik, et ta oli šokis. Aga võimalik, et lugu venelastest on puhas väljamõeldis – mugav pealegi – nemad ju enam ei räägi.

[JBD]: Jah? Äkki teete talle siis taustakontrolli? Täieliku?

[VLÜ]: Juba tegime. Ei midagi kahtlustäratavat. Nii et pigem rääkis ta siiski tõtt.

[JBD]: Mis te siis tõmblete? Kui ka teie ütlete, et ta juttu venelaste uue radisti huvist võib uskuda…

[VLÜ]: Oot… uue? Ma nagu ei mäleta, et protokollis oleks selline sõna olnud.

[JBD]: Venelaste baas ei puutu meisse. Küllap ei peetud oluliseks…

[VLÜ]: Püha lihtsameelsus! Kas keegi kontrollis, millal venelased baasis radisti vahetasid?

/…/

[VLÜ]: Mida te ootate? Kontrollige! Kohe! Isegi teie ametkond peaks sellega hakkama saama.

/…/

[JBD]: Uus radist saadeti baasi kolm kuud tagasi.

[VLÜ]: Ja vaevalt kuu pärast saabumist räägib ta teadusjaama juhatajale juba lugu kolonistidest. Arvate, et juhus? Ei, mina juhustesse ei usu. Kas te teate, kuidas venelased ise oma radiste kutsuvad? Koputajad – ilmselt jäänuk mingist muistsest ajast, kui veel morsevõtmega koodi koputati. Aga jah – nende julgeolek on alati kui võimalik eelistanud värvata radiste ja sideohvitsere, küllap seepärast, et nende käest käib läbi suurem osa infost.

[JBD]: Erinevalt teist, kes te eelistate arste ja psühholooge, kes suudavad kõigile hinge pugeda. Arvate siis, et see on venelaste operatsioon?

[VLÜ]: Niipalju võiksite isegi teie suuta fakte kõrvutada! Uus radist saadeti kohe pärast otsust Langtonile komputroonium ehitada. Nad teadsid, et selleks tuleb sinna nanod viia ja saatsid oma kontakti kohale.

[JBD]: Kontakti? Kelle kontakti?

[VLÜ]: Mülleri. Kas te tõesti arvate, et selline mahhinatsioon võetakse ette eksprompt? Lendab meeskond pärapõrgusse, turvaülem kuuleb kogemata juhuslikku lauset võimalikust ostjast ja pöörab frustratsioonist nii segi, et paneb nanod pihta ja hakkab siis esimese tõrke peale amokki jooksma? Ei, kullake, nii need asjad ei käi! See oli hoolikalt ette valmistatud operatsioon, kus kõik oli varem kokku lepitud.

[JBD]: Jah? Ja milleks neil seda teadlast siis tarvis oli?

[VLÜ]: Milleks? Neil oli tarvis sirmi, kattevarju. Piisavalt usutavat, et sügavamalt urgitsema ei hakataks. Ja insenerist pidi saama patuoinas. Aga läks teisiti. Ja kui asi käest ära läks, kandis Müller esimese asjana hoolt, et venelastest kui tegelikest tunnistajatest lahti saada.

[JBD]: Noh, kui te selline tarkpea olete, siis kuidas nad Mülleri konksu otsa said?

[VLÜ]: Seda ma ei tea. Veel. Andke mulle nädal aega ja ma saan teada. Kusagil minevikus on punkt, kus nende teed vene radistiga ristusid ja me leiame selle üles. Aga teades Mülleri minevikku, siis eriti keeruline see ilmselt ei olnud – meie saime ta õige hõlpsasti oma konksu otsa. Ma olen solvunud pigem selle peale, et meil jäi midagi kahe silma vahele, mille venelased üles korjasid.

[JBD]: Ta oli teie agent? Miks meie sellest midagi ei teadnud?

[VLÜ]: Noh, pole teil ka kõike tarvis teada…

[JBD]: Mida me veel ei tea? Või õigemini: mida te veel varjate? Kas võib olla, et kattelugu polnudki päris vale, et langtoniidid olidki need „kolonistidest“ ostjad?

[VLÜ]: Hm… Vaevalt. Kuigi me töötame ka selles suunas.

 

Wilsen NanoComp Corporationi turvaosakonna lindistus.

Kaldia sektor, Samarinda.

Wilsen NanoComp Corporationi vanem-personalinõustaja Elanta Nai. Keldini kolmeteistkümnes liigpäev, kell 14.85 kohaliku aja järgi. Insener Robert Ekharti määramisvestlus.

Nonii, härra Ekhart, tänan teid kannatlikkuse ja mõistva suhtumise eest. Meie koostöö sujus vaatamata konarlikule algusele üsna hästi.

Te nimetate seda koostööks?

Loomulikult. Kui mõlemad pooled kasu saavad, siis see on ju koostöö, kas te ei leia?

Kui te nii ütlete. Tegitegi oma värbamisprotseduurid ümber? Tõsiselt või? Vau! Poleks arvanud… Muide, mõlema pooles kasust rääkides – mis kasu mina siis teie arvates sain?

Esiteks – teile ei esitata ühtegi süüdistust, ei poliitilist, julgeolekualast ega rahalist. Te olete vaba, härra Ekhart. Teiseks – enne Langtoni intsidenti – Langtoni leket, nagu seda on hakatud nimetama – oli juttu teie võimalikust edutamisest osakonnajuhatajaks, kui ma ei eksi?

Jah. Juhtunut silmas pidades võib selle teema nüüd vist unustada?

Ei, miks? Vastupidi! Meie täiustatud värbamismaatriks näitab, et te olete sihikindel ja uudishimulik, süsteemse mõtlemisega meeskonnamängija. Te sobite juhiks. Ja on üks asutus, mis vajab hädasti head juhtimist – rahvusvaheline uurimisjaam Langtonil. Pole vist tarvis mainida, et olemasolev meeskond vahetatakse arusaadavatel põhjustel  välja. Langtoniidid osutusid igavate ringiroomavate maukude asemel mõistuslikuks liigiks, kes esimese asjana kosmosesse põrutas, kui võimalus avanes. Meil on hädasti vastuseid tarvis. Teil on kokkupuude ja kogemus, te olete ideaalne kandidaat. Mitteametlikult öeldes – mina isiklikult ei usu, et te pole uudishimulik. Mina teie asemel…

Kuulge, äkki siis lähetegi minu asemel. Saadate mu edutamise nime all jalust ära? Pealegi kohta, kus mul on lihtsam silma peal hoida? Mugav… Ja siis ootate, et ma tänulik ka veel oleksin!

See on teie tõlgendus.

Kelle heaks te tegelikult töötate, proua Nai? See pole ju korporatsioon? Õigemini mitte ainult korporatsioon. Julgeolek? Vastuluure?

Preili, kui lubate. See küsimus näitab, et meil oli teie suhtes õigus, härra Ekhart. Te olete õige inimene baasi juhtima. Kui keegi seal tulemusi saavutab, olete see teie. Soovin teile edu! Ja aidaku teid Jumal!

 

II osa

 

Sanna Valasjoki isiklik päevik. Langtoni rahvusvaheline uurimisjaam

Täna on Langtoni Lekke kolmas aastapäev. Me kõik teame seda, aga üritame mitte välja näidata, et Robert ennast halvasti ei tunneks. Õnneks pole ikka veel midagi juhtunud. Niipalju kui teada, kadusid langtoniitide laevad, mis nad meie nanode abil ehitasid, väljapoole tuntud tähesüsteeme, kuhugi Galaktika äärele või kaugemalegi. Eks see pakub üksjagu peamurdmist ning põhjustab arvukalt spekulatsioone ja vandenõuteooriaid, aga seni on kõik rahulik. Nad pole hakanud meiega konkureerima, ähvardamisest rääkimata. Ja kõik, kes nõudsid sõja või sissetungi ootuses sõjatööstusele lisaraha, on ajapikku hakanud taltuma.

Üllatuseks kõigile (ja ma kahtlustan, et ka talle endale) osutus Ekhart võimekaks administraatoriks. Ja mis peamine – langtoniidid tõesti huvitavad teda. Ta pole suurem asi teadlane – insener ikkagi, mitte akadeemiline nohik, – aga tal on üsna avatud mõtlemine ning oma ameti tõttu tavapäratu vaatenurk, mis minusugustele tõelistele nohikutele tihti inspireerivalt mõjub. Ta suudab näha Kuu tagakülge, nagu Sven selle kohta ütleb. Sven Olles on muidu üks talumatu sitapea (ja mind ei huvita, kui keegi seda kuulab – muide, Petras, isiklike failide häkkimine on ikka veel kuritegu!), aga selles on tal õigus.

 

Petras Vasilieviciuse isiklik toimik. Ametkondlikuks kasutamiseks

Vanus: 28

Rahvus: leedulane

Haridus: Karol Brzostowski nimeline kutsekool, Elk, Poola

Perekonnaseis: abielus

Staatus jaamas: tehnik (elu tagavad süsteemid, transport, side)

 

Adressaat: Robert Ekhart, isiklik. Peastaabi teadus- ja arendusosakonna vastus Langtoni rahvusvahelise uurimisjaama täiendava partii uue põlvkonna nanode tellimusele

Vastus eitav.

 

Robert Ekharti isiklik päevik. Langtoni rahvusvaheline uurimisjaam

Jumal küll, kui ma tegelikult pooltki nii enesekindel oleksin, kui ma meeskonnale paista lasen! Mida aeg edasi, seda rohkem kummitavad mind Mülleri sõnad, mis ta siia saabudes ütles. Äkki me songimegi langtoniitide sitas, nagu ta talle omase sarkasmiga turtsatas. Ma ei tea. Ma tõesti ei tea, ja see häirib mind kõige rohkem. Me pole grammigi edasi nihkunud. Need sindrima sinised tündrid on sama ligipääsematud kui alguses.

Näib, et peakorteris on hakatud nihelema – kõiksugu memosid tuleb aina tihemini ja järelpärimiste toon muutub aina nõudlikumaks. Põrgusse! Ma tean isegi, et me põletame siin valitsuse raha sinise leegiga! Hea vähemalt, et põletatavat jagub. Kõik, mis muidu oleks kaitsetööstusele suunatud (kaitsetööstus – kas saab olla veel küünilisemat sõna?! – si vis pacem, para bellum), saame nüüd meie. Seda enam on arusaamatu, miks meile järjekindlalt nanosid ei eraldata. Kardavad nad õige, et anname need jälle järelejäänud langtoniitidele?

Sven, Uta ja Sanna vaidlevad alalõpmata, aga tolku ei ole sellest olnud. Me tammume ikka paigal.

 

Sven Ollese isiklik toimik. Ametkondlikuks kasutamiseks

Vanus: 51

Rahvus: eestlane

Haridus: PhD, Tartu Ülikool, loodusteadused

Järeldoktorantuur: Stanfordi Ülikooli, biotehnika

Perekonnaseis: tsiviilpartnerlus

Staatus jaamas: bioloog (biotehnika)

 

Langtoni rahvusvahelise uurimisjaama logi. Automaatsalvestis

„Mis variandid üldse kõne alla tulevad? Suurem osa populatsioonist lahkus. Maha jäi käputäis. Mis puhul üks liik nii käituks?“

„Evakuatsioon.“

„Miks siis keegi maha jäeti?“

„Piiratud ressursid? Laevu ei jagunud.“

„Õigem oleks sel juhul öelda, et meie nanodest tuli puudu. Ei, see on kahtlane.“

„Igasugusel sihipärasel liikumisel punktist A punkti B on üldjuhul vaid kaks põhjust – kas jõuda punkti B või lahkuda punktist A. Ülejäänud liikumine on enamasti sihipäratu ja mõtestamata.“

„Soh… Nii kardinaalne avaldus! Sa, Sven, kunagi niisama jalutamas ei käi?“

„Jäta, Uta! Ma lihtsalt eeldan, et kosmilises mastaabis jalutama mineku võime välistada…“

„Kuulge, aga kui oletada, et tegu pole liigiga? Õigemini mitte terve liigiga?“

„Sa mõtled…?“

„Ruumihädalised. Kui see siin on untsu läinud koloonia…“

„Või laevaõnnetuse üle elanute järeltulijad?“

„…siis on kuskil „emamaa“, populatsiooni kese.“

„Nad läksid abi kutsuma?“

 

UNSS „Nessun Dorma“. Peastaabi infotunni memo [ametkondlikuks kasutamiseks].

/…/ Mis puudutab nn langtoniitide teemat, siis tuleb eeldada, et tegu pole eraldiseisva piiratud asurkonnaga, vaid osaga suuremast mõistuslikust tsivilisatsioonist, mille asukoht pole veel selge. Suunata välisluure ressursid lahkunud laevade trajektooride uurimisse. /…/

 

Langtoni rahvusvahelise uurimisjaama logi. Ülem Robert Ekharti raport.

… kaklus Mõkola Oliinõki ja Petras Vasilieviciuse vahel. Vasilievicius süüdistab Oliinõkit võõrastesse andmetesse häkkimises ja tema süüdi lavastamises. Oliinõk eitab häkkimist. Eraviisilises vestluses tunnistavad mõlemad, et ägestusid. Frustratsioon tulemuste puudumisest tekitab pingeid. Mõlemad kahetsevad ja kahetsus näib siiras. Teineteisest sõltumatu juhtunu kirjeldus viitab siiski teatud probleemidele andmekasutuses. Karistuse asemel määrasin töökohustuse: et enda süütust tõendada, tuleb neil koos teha täielik turvaprotokollide ja andmeside kontroll.

Intsident lõpetatud.

 

Mõkola Oliinõki isiklik toimik. Ametkondlikuks kasutamiseks

Vanus: 57

Rahvus: ukrainlane

Haridus: Moskva Füüsika-Tehnika Instituut, küberneetika

Perekonnaseis: lesk, täiskasvanud poeg

Staatus jaamas: tehnik (arvutid, satelliidi- ja laboritehnika)

 

Sanna Valasjoki isiklik päevik. Langtoni rahvusvaheline uurimisjaam

Mind ja Utat koos nähes prunditab Sven huuli ja pööritab silmi. See hakkab juba närvi ajama. Just Svenilt oleks võrreldes kõigi teistega mõistmist oodanud. Kui nii jätkub, virutan talle varsti, nagu Petras Mõkolale.

Need kaks on nüüd nagu sukk ja saabas. Ma ei tea, mida Robert nendega tegi, aga meie tehnikud on nüüd „ühtne löögirusikas“, kui Sveni sõnu kasutada. Mida meie, bioloogide, kohta kuidagi öelda ei saa. Kui kiiremas korras ühtegi mõistlikku ideed ei tule, läheme varsti tõepoolest üksteisele kätega kallale.

 

Sanna Valasjoki isiklik toimik. Ametkondlikuks kasutamiseks

Vanus: 43

Rahvus: soomlane (märkus: ema rootslanna)

Haridus: MSc, Oxfordi Ülikool, loodusteadused

Perekonnaseis: vallaline (märkus: orientatsioon senise käitumise põhjal ebaselge)

Staatus jaamas: bioloog (biolingvistika, biosemiootika)

 

/…/ Krüpteeritud

Tere, ema. Laagris on igav, midagi ei toimu. Tõugud roomavad ikka ringi, midagi pole muutunud. Võõraid pole näha, külalisi ei käi, keegi kodustele laagri asjadest ei kirjuta. Kui saaks mõne uue mänguasjagi, ehk läheks lõbusamaks. Äkki mõtleme siis mõne uue mängu välja…

 

Wilsen NanoComp Corporationi personaliosakonna vastus peastaabi teadus- ja arendusosakonnale

Vastuseks Teie järelepärimisele teatame, et oleme jätkuvalt veendunud Robert Ekharti sobivuses rahvusvahelise uurimisjaama ülema kohale. Tehnikute vahel toimunud intsidendi lahend näitab suurepärast inimesetundmist ja oskust teisi motiveerida. Meile teadaolevalt on lõpuks tekkinud ka lootus läbimurdele peamises uurimisküsimuses. Soovitame eraldada komputrooniumi uuendamiseks tellitud partii uue põlvkonna nanosid.

 

Langtoni rahvusvahelise uurimisjaama logi. Ülem Robert Ekharti raport.

Tehnikute andmeside kontrolli käigus ilmnes teatud muster, mis viitab regulaarsele sõnumite saatmisele baasist välja. Palun kaaluda baasi töötajate täiendava kontrollimise vajadust.

 

Adressaat: Robert Ekhart, isiklik. Peastaabi teadus- ja arendusosakonna vastus andmeside kontrolli raportile

Töötajate täiendava kontrollimise vajadus puudub.

 

Adressaat: peastaabi teadus- ja arendusosakonna ülem, isiklik. Robert Ekhart.

Palun saata Uta Haberwasseri taustakontrolli tulemused. On kerkinud kahtlus tema seotusest sanktsioneerimata andmesidega.

 

Uta Haberwasseri isiklik toimik. Ametkondlikuks kasutamiseks

Vanus: 36

Rahvus: austerlane

Haridus: PhD, Salzburgi Ülikool, molekulaarbioloogia

Järeldoktorantuur: Heidelbergi Ülikool, geneetika kliinilises meditsiinis

Perekonnaseis: lahutatud, kaks last (märkus: elavad vanaemaga, isal külastuskeeld)

Staatus jaamas: arst, bioloog (biokeemia, molekulaarbioloogia, geneetika, reproduktsioon)

 

Adressaat: peastaabi teadus- ja arendusosakonna ülem, isiklik. Robert Ekhart

Kuulge, kui otse peab vihjama, et Haberwasser võib olla spioon?

 

Adressaat: Robert Ekhart, isiklik. Peastaabi teadus- ja arendusosakonna ülem. Salastatud. Krüpteeritud

Kui otse peab teile mõista andma, et ärge toppige oma nina sinna, kuhu pole tarvis, Ekhart?!

 

Sanna Valasjoki isiklik päevik. Langtoni rahvusvaheline uurimisjaam

Lõpuks ometi! Robert kasvatas meile saadetud uuendatud nanode abil uue põlvkonna komputrooniumi ja andis meie olemasolule lõpuks põhjuse ja elule suuna. Mis iganes teda viimasel ajal vaevas, on ta nüüd otsustanud selle töösse uputada. Hommikusel koosolekul oli ta nagu kindral enne lahingut.

Spektraalanalüüsid, infrapuna, ultraviolett, elektrijuhtivus, keemiline koostis, pH muutused, geneetiline materjal – ühesõnaga kõik, mis meil vähegi olemas on, tuleb uuest komputrooniumist läbi lasta, võrrelda, analüüsida. Ja vajadusel uued proovid võtta. Kuidas nad toituvad, kuidas sigivad, kuidas suhtlevad? Kuidas see kõik infosetetega seotud on? Kuidagi peab olema, nad ju liiguvad ainult neid „kivistisi“ mööda, nagu sipelgad lõhnajäljes või rongid rööbastel…

Oot!

Siin see ongi! Sipelgate lõhnajälje teeb esimene sipelgas, teised järgnevad. Tuleb uurida, kas sellist käitumist on kunagi märgatud. Keegi langtoniitidest peab ju olema esimene!

 

Langtoni rahvusvahelise uurimisjaama logi. Automaatsalvestis

„Kandke ette, Olles.“

„Noh, see niinimetatud esimese sipelga teooria pole seni kinnitust leidnud. Ei meie ega eelmine uurimiskoosseis pole jälginud ühtegi langtoniiti, kes liiguks ilma infosettejäljeta. Mis muidugi ei tähenda, et sellist käitumist ei võiks olla.“

„Sanna, Uta, milline on kivististe või setete biokeemiline ja geneetiline koostis? On meil millestki kinni hakata?“

„Jah, see on juba huvitavam…“

„Ütle otse, et meil on läbimurre!“

„Kas nüüd nii kõlavalt…“

„Läbimurre?“

„Jah! Esiteks tuli välja, et setteid on vähemalt kolme tüüpi. Vähemalt. Võimalik, et rohkem, aga see nõuab eraldi uurimist ja lisaproove.“

„Saad aru, me jälgisime ja filmisime lähivaates, kuidas nad mööda neid infosetteid või kivistisi liiguvad. Siiani arvati, et toimub teatud laadi infovahetus, aga tegelikult on see palju keerulisem, nagu sa isegi arvasid. Ma ei taipa, kuidas sa selle peale tulid, et nende „suud“ tuleb jälgida, aga jah, osade setete puhul toimub ainult mahapanek, osade puhul võetakse see ühe otsaga üles ja pannakse teisega maha, osad võetakse ainult üles.“

„Kui võrrelda neid erinevaid kihte elektrokeemiliselt ja geneetiliselt, läheb asi veelgi huvitavamaks. Me julgeme väita, et on kihid, mida kasutatakse toitumiseks, kihid, mida kasutatakse infovahetuseks ja kihid, mis tagavad paljunemise.“

„Alustame toitumisest. Kuna taimi ja loomi siin ei ole ning kannibalismi ei ole täheldatud, jääb üle ainult pinnas. On mul õigus?“

„Jah. Suuremad isendid jätavad maha orgaanilisi happeid ja ensüüme, mis lagundavad pinnast, küllastuvad erinevate mineraalainete ja keemiliste elementidega, segunevad vanade settejääkidega, ja hiljem liigutakse toitudes mööda neid.“

„Olgu, see on arusaadav – omamoodi versioon kehavälisest seedimisest. Aga paljunemine?“

„Me uurisime kivististe geneetilist varieeruvust. Toitumisrajad, nagu me neid nimetame, kannavad küll omanike geneetilist jälge, umbes nagu meie sülg, aga on ka teistsuguseid radasid – kiht kihi peal erinevaid geneetilisi ahelaid sisaldavat materjali. Neil radadel liigutakse harva, aga kui seda tehakse, lõpeb see pea alati langtoniidi pooldumisega. Meil õnnestus ühte pooldumist jälgida ja selle kulgu isegi salvestada.“

„Nad vahetavad geneetilist infot?“

„Jah. Geneetiline rada võetakse üles. Ilmselt aitab selline segamine tagada piisava varieeruvuse.“

„Kui mitut isendit siis paljunemiseks tarvis läheb?“

„Minimaalselt kahte. Noh, tegelikult saaksid nad ilmselt ka üksinda poolduda, aga siis oleks tegemist identsete kloonidega. See pole liigi jätkusuutlikkust silmas pidades mõistlik. Tegelikkuses varieeritakse kümneid, kui mitte sadu geeniliine.“

„Ja mis kõige huvitavam – pärast pooldumist jätavad mõlemad pooled maha uue ja täiesti erineva geeniraja.“

„Te ütlesite, et sigimisradu kasutatakse harva. Miks? Sellise paljunemisviisiga võiksid nad areneda kohutava kiirusega. Hullemini kui äädikakärbsed.“

„Täpselt. Kui nad elaksid sama lühikest aega kui äädikakärbsed. Ilmselt hoiavad arvukust kontrolli all, et planeeti mitte ära kurnata.“

„Tark mõte ja tasus ära. Erinevalt äädikakärbestest lendavad meie tündrid nüüd kosmoses.“

 

Robert Ekharti isiklik päevik. Langtoni rahvusvaheline uurimisjaam

Lõpuks ometi! Korraga pääses kõik nagu paisu tagant valla!

Kui palju selgemaks on kõik lühikese ajaga saanud. Oh, loomulikult on uurida palju rohkem, aga vähemalt mingi ettekujutus nende tündrite elukorraldusest hakkab tekkima. Toitumise ja sigimise kohta me juba üht-teist teame, aga kuidas nad suhtlevad? Nad on ju mõistuslikud, järelikult mingi suhtlus neil on… Peab olema.

Seni arvasime, et need kivistised ongi nende infovahetus. Mõnes mõttes ju ongi, aga eelkõige on see geneetilise info vahetus, nii-öelda strateegiline info. Aga peavad nad ju kuidagi ka operatiivinfot vahetama? Kuidas? Häält pole me tuvastanud, ka eeter vaikib. Telepaatia? Vaevalt. Äkki peaks radade elektrijuhitavust ja laengut kontrollima? Vaja tehnikutele ülesanne kätte anda.

Ja et ma ei unustaks – satelliitide salvestised. Kui neid erinevate filtritega erinevates spektriosades vaadata… ja siis veel kiirendusega… Mine tea…

 

Langtoni rahvusvahelise uurimisjaama logi. Automaatsalvestis

„Mis see on, Robert?“

„Ma palusin tehnikutel näidata meile satelliidipilti planeedi pinnast. Erineva lainepikkusega filtrid, kiirendus… Mida see teile meenutab?“

„Ma ei tea… Elektriskeem? Närvivõrk? Vanaaegse arvuti emaplaat?“

„Ole nüüd. Sama hästi võiks see olla hoopis mõne metropoli transpordiskeem.“

„Täpselt! Kõik see kokku. Andmetransport!“

„Sa tahad öelda… Nagu biokeemiline arvutuskeskus…“

„Komputroonium! Lihtsalt terve planeedi suurune…“

„Jäta! Vaata, millise tempoga need tündrid liiguvad! See pole tõsiseltvõetav.“

„Miks mitte? Kui nende subjektiivne aeg kulgeb teisiti kui meil? Kui meie suudame komputrooniume ehitada, siis miks mitte ka teised. Lihtsalt teistel alustel ja teistes mõõtkavades… Petras, pane korra kiirendus maksimumi.“

„Vau!“

„Kuulge, see polegi äkki nii võimatu… vähemalt seda vaatepilti vaadates.“

„Mis mulle baasi ülemana muret teeb, on see, et kui meie suudame ehitada ühe komputrooniumi, siis ehitame me neid ju rohkem. Mis siis, kui see siin ei ole ainus? Kui selliseid on üle universumi?“

„Kuulge, jätke jama! See haiseb ju ülirassi järele!“

„Need tündrid – ja ülirass? Ärge ajage naerma!“

„Mida? Oh…! Sa tahad öelda…?“

„Miks mitte? Sa ju ise ütlesid: need tündrid – ja ülirass! Aga kui need tündrid ongi kõigest tündrid? Mõistuslikud küll, aga siiski ainult tööriistad? Võimalik, et mõistuslikekski arenesid alles siin, oma ülesannet täites? Mis siis, kui Sannal oli õigus, aga teisiti, kui ta ise arvas? Rongid ei pane ju ise endale rööpaid maha…“

„Aga sel juhul… Raisk! Mida sa teed, kui su komputrooniumipargis tekkib võimsuse kadu? Rike?“

„Saadan insenerid asja uurima?“

„Täpselt!“

„Perset küll!“

 

UNSS „Nessun Dorma“. Peastaabi ülema kabinet.

„Härra president, kas te näete oma arvuti ekraanil sama sõnumit kui mina? /…/ Jah, ma kardan küll. /…/ Ei, me ei tee midagi ennatlikku. Sel poleks lihtsalt mõtet. Vastake neile. Me ootame. Ja aidaku meid Jumal!“ /…/

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0579)