Kurmo Konsa

Ulmestaar: Kurmo Konsa

Töises elus tegelen kultuuripärandi säilitamise õpetamise ja uurimisega Kõrgemas kunstikoolis Pallas ja Tartu ülikoolis. Ulmet ma ei kirjuta, küll aga üritan uurida teadusliku ja kirjandusliku vaheala oma krüptodetektiivi lugudes, mis aeg-ajalt ilmuvad Sirbis.

Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?

Mingid teemad ja autorid käivad mul selliste lainetena. Viimasel ajal olen lugenud Hiina ulmet. Selle põhjust pole ka vaja kaugelt otsida – ikka Liu Cixin. Lisaks tema triloogiale Mälestusi Maa minevikust olid head ka „Keravälk“ (Ball lightning) ja „Supernoova ajastu“ (Supernova Era). Viimati mainitu kajab kenasti kokku William Goldingu „Kärbeste jumala“ ja Arthur C. Clarke'i „Lapsepõlve lõpuga“. Hiina kirjanduse tuleks mõjus kuidagi põnevalt, varsemast ajast midagi peale Lao She „Kassilinna saatuse“ ja muidugi Pu Songlingi „Libarebaste ja kooljate“ eriti midagi ei meenugi. Hetkel loen Chen Qiufani „Waste tide“, korralikult kirjutatuid ökothriller. Eesti kirjandusest Meelis Friedenthali „Kõik äratatakse ellu.“ Keeletundlikud ja hõrgud lood igaljuhul.

Koomiksid muutusid mu vaieldamatuteks lemmikuteks siis, kui sain kätte Neil Gaimani „Sandmani“ sarja ja andunud lugejaks olen jäänud siiani. Viimase aja lemmik on Jeff Lemire`i „Gideon falls“.

Arvutimängud teevad mind kuidagi nii närviliseks, et nendest ma parema meelega hoidun!

Sarjadest lõpetan just „X-files“ vaatamist. Pole just väga lihtne olnud - esiots on juba meelest läinud ja lõpp üsna tüütu.

Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?

Eks nii nagu lugemisel on ju erinevaid eesmärke, nii on ka nõuded loetavale erinevad. Kui alustada millestki „raskekaalulisemast“, siis tuleb tõdeda, et oluline on nii teose sisu, kuid võibolla enamgi stiil ja teksti tunnetus. Ulme eripärana peab aga kusagilt nähtamatust uksest hoovama miskit tabamatult võõrast, hirmutavat ja ligitõmbavat. Sellest vaatepunktist eksisteerivad suurepärased raamatud ja kõik ülejäänud. Iga päev neid muidugi lugeda ka ei viitsi, nautimine väsitab, selge see. Sama on ka filmidega, millede hulgast Tarkovski looming on minu jaoks jällegi oluline ja tähenduslik.     

Heas mõttes ajaviitekirjandusena eelistan ma tõesti ulmet. Ilmselt puhtalt harjumuse asi. Sellisele kirjandusele on nõuded lihtsamad – põnev maailm ja enam-vähem talutav keel. Nn young adult raamatud mu organismile üldjuhul ei sobi.

Kolm lemmikut ulmes?

Eelpool mainitud raskema kirjanduse alla paneksin Dan Simmonsi „Hyperioni“ ja „The Terror`i“ ning Cormac McCarthy „Tee“.

Ajaviiteulmest meeldib Dave Huchinson ja eriti tema Euroopa sari.

Luule ja kunsti sümbioos maailmaloomega on leitav William Blake teostes.

Entsüklopeedilistest teosteks võiks vaadata Luigi Serafini „Codex Seraphinianust.“

Segastest ulmefilmidest, mis mulle ka hullult meeldivad, soovitan kahte. Esiteks, "Upstream Color" (USA 2013, rezh Shane Carruth) ja teiseks, „The Saragossa Manuscript“  (Poola 1965 rezh Wojciech Has).

Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?

Ma olen kogu aeg, niikaua kui mäletan, raamatuid lugenud. Esimeseks iseseisvalt kooliraamatukogust laenutatud teoseks oli Otar Tšidžavadze „Hai hammas“. See ei olnud küll ulme, vaid miski kolonisaatoritevastane jutuke. Esimeseks ulmeraamatuks, mida lugesin oli Strugatskite „Purpurpunaste pilvede maa“. Peale seda omandaski ulme mu lugemisvaras kindla ja asendamatu kohakese. Sellistest vapustavatest lugemiselamustest peaks kindlasti mainima veel „Kääbikut“. Mul tuleb isegi praegu silme ette see hetk, kui ma seda raamatut lugesin. Hilisemast ajast mäletan tõelist topeltdoosi, kui lugesin järjest läbi Arthur Clarke romaani „Linn ja tähed“ ning Eiv Elooni „Kaksikliigi“. Eesti keeles ilmunud ulmeraamatud katsun enam-vähem läbi lugeda, Eesti autorite omad aga kohe kindlasti.

Jutuvõistlus 2021

Korraldab: Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.
Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2021.
Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2021. mai alguses.
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital. Parimad tööd avaldab kirjastus Fantaasia.

OSAVÕTU TINGIMUSED

Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.

Jutt on esitatud eesti keeles.

Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.

Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.

Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.

OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE

Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2021.

Võistlustöö tuleb esitada e-kirja manusena aadressil: jutuvoistlus.ulme@gmail.com.

Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).

E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale. Jutu vormistus olgu loetav.

E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post).
Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimeks peab olema võistleva jutu pealkiri. Autori andmed tuleb esitada failis, mille nimes on lisaks võistleva jutu pealkirjale sõna “andmed”. Üld- või kutsehariduskoolide õpilased võivad soovi korral lisada e-kirja sisusse, millega failid saadetakse, sõna „õpilane“ ning kooli ja klassi/kursuse (õpilastele on eripreemiaks raamatud. Ülikool arvesse ei lähe).

Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.

Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.

Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.

Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.

ŽÜRII

Žüriisse kuuluvad Miikael Jekimov, Eva Luts, Andri Riid, Mairi Laurik ja Ene Kallas.

Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.

Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.

Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.

AUTASUSTAMINE

Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.

Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2021 festivali Prima Vista raames Tartus.

Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.

Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.

Täpsem info: e-mail eva.luts111@gmail.com

Suri legendaarne filminäitleja sir Sean Connery

31. oktoobril teatas Connery pere BBCle, et Bondi- ja Indiana Jonesi filmides ning paljudes ulmefilmides nagu: Meteor, Outland, Zardoz, Dragonheart (hääl), Highlander, Erakordsete härrasmeest Liiga jne üles astunud legendaarne filminäitleja suri 90 aastasena.

Presidendi noore kultuuritegelase preemia said „Disco Elysium“ loojad Robert Kurvitz ja Aleksander Rostov

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase 5000 eurose preemia pälvisid sedakorda 2019. aastal välja antud videomängu „Disco Elysum“ loojad Robert Kurvitz ja Aleksander Rostov.   

Videomäng põhineb osaliselt Robert Kurvitza avaldatud ulmeromaanil “Püha ja õudne lõhn”. See on segu ilukirjandusest – mängijal tuleb lahendada mõrvamüsteerium väljamõeldud Revacholi linnas – ja multimeediakunstist, rollimängude maastikul on tegu ka mõnevõrra uuendusliku mänguolukorraga, kus kujundada tuleb peategelase karakterit ja meelolusid, mistõttu on tegemist on ühtlasi ka ilukirjandusele sarnaselt toimiva empaatia- ja eneseloomeharjutusega, selgitas kultuurirahastu nõukogu liige Meelis Oidsalu.

Robert Kurvitz ja Aleksander Rostov peavad mängu loomisel eeskujuks poeet Arvi Siiga. „Arvi Siig on suurim Eesti poeet. Ilma tema modernismita poleks Elyysium – maailm, kus mäng aset leiab – pooltki see mis ta on. Tahame tänada ka Tõnu Trubetskyt, kes tema loomingu meie põlvkonnani tõi. Disco Elysiumis elab edasi Arvi Siia nägemus rahvusvahelisest, radikaalsest ja üldhumanistlikust eesti kultuurist, mille objekt on kogu inimkond, mitte vaid Eesti ise," rõhutas Kurvitz. 

Lisaks arvestatavale müügitulule on mängu premeeritud ka oma valla olulisemate auhindadega. Ajakiri Time valis selle kümnendi parimate videomängude hulka ning The Guardian, New York Times ja New Yorker mainisid seda aasta parimate mängude seas. „Kui väljendada mängu edu filmitööstuse keeles, siis võib öelda, et mäng võitis võõrkeelse filmi Oscari ja lisaks ka Veneetsia filmifestivali peaauhinna. Globaalne arvutimängutööstus on aga filmitööstuse rahalisest mahust kolm korda suurem, seega on tegemist väga mastaapse läbimurdega, mille muudab muuhulgas kaalukamaks asjaolu, et see valmis Eesti kapitali toel,“ selgitas Oidsalu nõukogu valikut. „Disco Elysiumis“

Ulmefännide salamaailm

13. oktoobril oli Kanal 2 eetris osaliselt Estconil filmitud saade "Ulmefännide salamaailm"

Saade on nüüdsest ka internetist järelvaadatav.

Õhtud eesti ulmega: Täheaja olevik ja tulevik

Reedel, 9 oktoobril toimus Eesti Ulmeühingu ja kirjanike liidu koostöös toimuva kirjandusõhtute sarja «Õhtud eesti ulmega» teemaks «Täheaja olevik ja tulevik». Algus nagu ikka kell seitse õhtul. Koht Tartu Kirjanduse Maja saal.

Raul Sulbi rääkis ulmealmanahhide sarja Täheaeg uuematest teemanumbritest – Veenuse erinumber 2 «Pilvede sultan» jäi koroonakriisi tõttu kevadel esitlemata –, sellest, miks Täheaeg on muutunud teemanumbrite sarjaks ja mis teemasid on oodata tulevikus. Tuleb juttu ka jutuvõistluse paremikku sisaldavatest Täheaja numbritest, mis samuti ei kao kuhugi. Lõpuks hõigatakse välja ka juubeli-Täheaja ehk sarja 20. numbri, mis ilmub 2021. aasta kevadsuvel, teema.

Kõik olid oodatud . Ürituse lõppedes jätkus seltskondlik osa Õlleministeeriumis.

Pildistas Jaile Jürgens

Indrek Hargla raamatu "Süvahavva. Viimane suvi" esitlus

Reedel, 16. oktoobril kell 17.00 Viru Keskuse Rahva Raamatus toimus Indrek Hargla raamatu "Süvahavva. Viimane suvi" esitlus. Autoriga vestles Kirsti Timmer.  Tutvu raamatuga lähemalt: http://bit.ly/Süvahavva-Viimane-suvi
„Süvahavva. Viimane suvi“ on sarja kolmas osa, milles on kasutatud folkloorset ainest, ja seda võib iseloomustada kui ulmelist kriminulli ja etnopõnevikku. Kindlasti on see teistest osadest süngem, sest kurjus on Süvahavval tagasi... Minevikus toimuvas tegevusliinis rändame me koos kõige esimese ja surematu arbujaga läbi Lõuna-Eesti ajaloo erinevate perioodide – muinasajast kuni Rootsi võimu alguseni välja.

Pildistas Heli Illipe-Sootak

Pildistas Riho Välk

Tallinna ulmikute kolmas reede

Pildistas Riho Välk