Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest
Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials
Vene autorite jutukogumik.

Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Just seetõttu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka mõtestatud ja mõttetud eneseohverdused. Ja jääb igaühe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu ütleb ajakirjanik Enguerrand „Lõõmavas juunis”, või „kõrgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi mõistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, tõrvikuleek pimeduses”, nagu väljendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane määratlus on tõsine või iroonilis-sarkastiline.

Sari: Sündmuste horisont.
256 lk.

Saared
Meelis Kraft

Kirjandusliku pseudonüümi Meelis Kraft (varasemalt Meelis Ivanov) all on ilmumas jutukogu “Saared”, mis sisaldab seitset ulmelist lühijuttu ja jutustust, mis kõik on suuremal või vähemal moel saarte teemast kantud. Igaühel neist rullub lahti ebaharilik lugu, mis muudab sündmustesse sattunute maailma igaveseks. Seitsmest kuus juttu on varem avaldamata.  

...kui Romet oli telki magama läinud, seisime jätkuvalt poolringis ja vaatasime üksteisele otsa.

“Mis, kurat, see veel oli?” küsis keegi. “Kuidas sai Romet läbi käe näha?”

Me rääkisime sosinal.

Guido hoidis kätt silmade ees, keerutas seda ja lõi endale vastu otsaesist. Õrnalt, et Romet ei ärkaks.

“Muidugi, sõrmede vahele jäävad pisikesed pilud. Sealt on ju näha,”

“Aga kuidas ta sai läbi Olle seda näha, et sa kirve võtsid?” küsis keegi uuesti.

“Ta kuulis seda.”

“Ja mis häält teeb kättevõetav kirves?” küsis jälle keegi, õigemini mitte keegi, vaid Sigrid.

See küsija oligi kogu aeg Sigrid.

Guido ei vastanud...

Kaanepildi autor Lilian Vuks-Ivanov
Sisu aitas toimetada Triin Loide
Tekste toimetas Jaak-Kristjan Rätsep
Trükikulude eest hoolitseb Eesti Kultuurkapital

Maailmalõpu päevik
Marek Tihhonov

Marek Tihhonovi (1975) «Maailmalõpu päevik» on Cormac McCarthy «Tee» ja Emily St. John Mandeli romaani «Jaam Üksteist» parimaid traditsioone järgiv lugu apokalüpsisest ja sellest, mis saab pärast ülemaailmset katastroofi üksikute ellujäänutega. Tundliku sule ja nõtke stiiliga kirja pandud lühiromaan kujutab meie tänast Eestit ja näitab meile, kuidas minajutustaja tuleb toime maailmas, kus koroonapandeemia on hävitanud pea kogu inimkonna, kust on kadunud linnu- ja loomariik ning kus tsivilisatsiooni viimased tunnismärgid tasapisi eluta looduse poolt üle võetakse ja varemeiks muutuvad.

Varem Marek Simpsoni nime all ulmet avaldanud Tihhonov oli 1990ndatel üks ajakirja Mardus kaudu kirjandusse tulnud autorite ringi – Veiko Belials, Lew R. Berg, Veikko Vangonen jt – olulisemaid esindajaid. Tema loomingut on avaldanud lisaks Mardusele veel Põhjanael, Liivimaa Kuller, Vikerkaar ja Algernon, samuti kirjastus Varrak.

Orpheuse Raamatukogu 7/2020
Kirjastus Fantaasia
Toimetanud Eva Luts

Varaste liit
Megan Whalen Turner
Sarja „Kuninganna varas“ 5. raamat

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks on kolm väikest kuningriiki sõlminud liidu – kuigi ka see ei pruugi neid võimsa vastase vastu aidata. Suure Mede impeeriumi tähtsa poliitiku ori ja sekretär Kamet unistab saada üheks kõige mõjuvõimsamaks tegelaseks terves riigis – kuid ta plaanid pööratakse pea peale ning ta on sunnitud piinamise ja surma ähvardusel põgenema. Seejuures aitavad teda mõningad isikud väikesest Attolia kuningriigist – kelle hulka kuulub ootuspäraselt Eugenides, varas, kellest on saanud kuningas.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad karismaatilist ja parandamatut tegelast – varast ja kuningat Eugenidest. Need lood on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. Sarja teoseid hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo
Kaanepilt Meelis Krošetskin

Terra Fantastica kartograafid. Kirjandusloolisi artikleid ja kriitikat 1995–2020
Raul Sulbi

Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini.

Raul Sulbi (1977) on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning töötanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeühingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal käima lükata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker väljaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Täheaeg, Hirmu ja õuduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kümneid Eesti ja välismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooülevaate «Troonide mäng: Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).

Kirjastus Fantaasia
Toimetanud Eva Luts
Kõvas köites 448 lk + 16 lk värvipoogen

Metro 2034
Dmitri Gluhhovski

On aasta 2034. Pole mingit lootust, et inimkond võiks maapinnale naasta, taas üles ehitada hüljatud linnad ja valitseda Maad, nagu see kunagi oli. Nõnda kasvab ja areneb see kummaline, väärastunud tsivilisatsioon Moskva metroos, mille jaamadest on saanud linnriigid. Lakkamatu sõjaga käigus on viimaks saavutatud habras võimutasakaal, aga siis kerkib tunnelitest seninägematu uus õudus, mis ähvardab inimkonnale nüüd juba lõplikult otsa teha. Sellele astuvad vastu kolm kõige ebatõenäolisemat kangelast üldse … Ja neil pole aimugi, mis neid ees ootab.

Kauaoodatud järg kultusromaanidele „Metro 2033“ ja „Metro 2035“, mis – nagu pealkirigi ütleb ‒ paigutub ajaliselt nende kahe vahele. Lugu võitlustest ja pingutustest ellujäämise nimel sügaval maa all Moskva metroo labürindis pärast Kolmandat maailmasõda.

Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Ülar Lauk
318 lk

Roosa ritsikas
Caspar Vega

Eraldunud kogukond. Poiss, keda ähvardab suur hädaoht. Salapärase taustaga detektiiv.

Düstoopilise lühiromaani tegelaste teed ristuvad suure vandenõu paljastamise käigus.

„Roosa Ritsikas“ on eestlasest näitleja ja lavastaja Caspar Vega (snd 1991) debüütromaan; raamat on varem ilmunud inglise keeles. Autori suurimad inspireerijad on Bret Easton Ellis, Kurt Vonnegut, Elmore Leonard ja Chuck Palahniuk.

Kirjastus Hea Lugu
104 lk

Vaimumõrsja
Choo Yangsze

Ühel õhtul küsis isa, kas ma tahaksin saada vaimumõrsjaks...“

Ehkki Malaisia oli 18. ja 20. sajandi vahel Briti koloniaalvõimude kontrolli all, pidas sealne hiinlaste kogukond endiselt kinni oma folkloori iidsetest tavadest.

Suursuguse, kuid pankrotistunud perekonna ainsal järeltulijal, kaunil Li Lanil on vähe lootust sobiliku kosilasega naituda. Ühel päeval aga tuleb tüdruku isa koju ootamatu ettepanekuga: jõukas ja mõjukas Limi pere soovib, et Li Lan abielluks nende pojaga. Ainus mure on, et perepoeg on hiljuti kummalistel asjaoludel surnud. Harva aset leidvat vaimuabielu on vanadest aegadest peale kasutatud rahutu vaimu lepitamiseks. Selline liit tagaks Li Lanile kodu tema ülejäänud elupäevadeks, kuid millise hinnaga!

Pärast saatuslikku külaskäiku Limide häärberisse ei saa Li Lan enam lahti nii teda jälitavast kummituslikust kosilasest ega ka oma kirglikust soovist kohtuda taas Limide perekonna uue nägusa pärija Tian Baiga. Iga ööga vajub ta üha sügavamale hiina hämarasse surmajärgsesse paralleelmaailma ühes selle tontlike linnade, paberist matusepanuste, kättemaksuhimuliste vaimude ja hirmuäratava bürokraatiaga. Li Lan peab päevavalguse kätte tooma Limide pere sünged saladused, aga ka tõe tema enda perekonna kohta, ja seda enne, kui ta sellesse õõvastavasse maailma igaveseks lõksu jääb...

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
Tõlkinud Martin Kirotar
360 lk

Uustrükk:

Düün
Frank Herbert

Ühe teenitult kuulsaima ulmeromaani autor Frank Herbert on kirjutanud ka teisi raamatuid, kuid teda teatakse eelkõige just „Düüni” ja selle järgede autorina. „Düünis” on kesksel kohal võimuvõitlus tähtedevahelisele impeeriumile kuuluval kõrbeplaneedil Arrakis. See planeet on ainus paik, kust saadakse ainet, mis on vajalik tähtedevahelistel lendudel ja annab selle tarvitajale psüühilised võimed ja pikaealisuse. Seega tähendab Arrakise valitsemine suurt võimu. Kui planeedi haldamine läheb Harkonneni Kojalt Atreidese Kojale, ei taha Harkonnenid sellega leppida ning jätavad lapseeas Paul Atreidese planeedi karmi loodusesse surema. Paul Atreides on aga midagi palju enamat kui lihtsalt ülikuvõsu ning sündmused ei hakka hargnema hoopiski Harkonnenide tahtmist mööda.

Kirjastus Varrak
Tõlkija: Urmas Alas
608 lk

Rehepapp ehk November
Andrus Kivirähk

Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.

Illustreeritud eriväljaanne valmib romaani 20. aasta juubeliks.

Kirjastus Varrak
Kunstnik: Jüri Mildeberg, Mari Kaljuste
248 lk