KUU ÕUDUSSEIKLUS: Bagradase jõe lahing (5. september)

Õuduseks kujunes Bagradase lahing vanade roomlaste jaoks, kes 255 e.m.a. sõitsid Kartaagot rüüstama ja röövima ning avastasid, et kartaagolased ründavad neid ennenägematu relva, sõjaelevantidega. Sõjaväed olid umbes võrdse suurusega, 16 tuhat kartaagolast 15½ tuhande roomlase vastu. Kartaagolastel oli sada sõjaelevanti, kelle nad rivistasid oma väe ette ja alustasid rünnakut. Selgus, et roomlaste viissada hobust ei saanud oma ratsameestega elevantidele üldse vastu. Kartaagolasi hukkus 800, roomlasi 13½ tuhat ning 500 langes vangi koos väejuhi Marcus Atilius Regulusega, kes surigi vangistuses 5 aastat hiljem. Palju sajandeid on seda peetud näidislahinguks sõjaelevantide kasutamise kohta, kuid korrata seda tavaliselt ei õnnestunud, ka mitte kartaagolastel. Kartaago sõjaväge juhtis nii-öelda välistreener, spartalane Xanthippus, kes pärast võidukat lahingut oma tasu välja võttis ja kodumaale lahkus, kartes kohalike kadedust.

Sõjaelevant, Pompeiist leitud rooma kujuke

KUU ARVUTIMÄNG: "Super-Mario kõik tähed" (13. september)

1993. aasta kompilatsioon neljast platvormmängust: "Super-Mario" 1–3 ja "Super-Mario: Kadunud tasemed". Mängu füüsikat oli pisut parandatud ja vigu kõrvaldatud, taustapildid olid muudetud üksikasjalikumateks. Mänge on tehtud pisut lihtsamaks, mürgiseeni on nüüd kergem eristada ning lisaelusid ja kontrollpunkte on rohkem. Lisatud on mängude katkestamise võimalus, mis originaalidel puudus: nüüd saab iga nelja mängu kohta luua 4 katkestusseisu, kokku 16 katkestusseisu. Muus osas on mängud originaalitruud. Kriitikud olid mängust vaimustuses, mõnigi ei suutnud vastu panna ja andis maksimumhinde, minule on jäänud tudengipõlvest väga soojad mälestused. Seda müüdi Jaapanis üle 2 miljoni ja mujal maailmas üle 8 miljoni eksemplari, mis tegi sellest ühe enim müüdud Super-Mario mängu. Kompilatsioonide kategoorias on seda nimetatud kõigi aegade parimaks.

KUU ULMEAJAKIRI: "Infinity Science Fiction" (17. september)

Seda ajakirja ilmus 1955. aasta novembrist 1958. aasta novembrini 20 numbrit, kõik 128- leheküljelised ja hinnaga 35 senti. Toimetaja oli Larry Shaw. Jutte ilmus tolle aja tippkirjanikelt (Asimov, Clarke, Aldiss, Scheckley, Anderson, Simak, Vance), aga siiski olid jutud kõikuva tasemega, kirjanikud ei andnud Shaw'le sageli oma parimaid jutte. Kohe esimeses numbris ilmus Clarke'i "Täht", mis järgmisel aastal "Hugo" pälvis. Teises numbris ilmus Harlan Ellisoni esimene avaldatud ulmejutt. Eestlastele on muidugi kõige tuntum Brian Aldissi "Kes suudab asendada inimest?" Loodetud käive jäi saavutamata, kulude kärpimiseks võttis kirjastuse omanik Irwin Stein kahe viimase numbri juttude valiku enda kanda, mis kvaliteedile halvasti mõjus, ja ajakiri lõpetati ära. Kriitikute hinnangud ajakirjale lahknevad, Shaw'd on nimetatud nii keskpäraseks kui ka tipptoimetajaks, ajakirja ennast nii oma aja parimaks kui ka mitte väljapaistvaks.

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: Opisthocoelicaudia (18. september)

See saurus on teada Mongooliast ja oma perekonna ainus liik. Ta kuulus sauropoodide hulka ning nagu teistelgi sauropoodidel, oli tal pisike pea pika kaela otsas ja neli sambakujulist jalga. Opisthocoelicaudia oli suht väike sauropood, ainult 11½–13 meetrit pikk ja kaalus eri hinnanguil 8–25 tonni. Seni on selgusetu, kas tema esi- ja tagajalad olid ühepikkused (sel juhul oli tema selg rõhtne) või olid esijalad pikemad (sel juhul oli selg tahapoole kaldus). Oletatavasti suutis ta end tagajalgadele püsti ajada, toetudes sealjuures sabale. Säilinud on ka 63–76 cm pikad jalajäljed. Neis on näha 4 varvast, neist 3 esimest küünistega. Tema peamine vaenlane oli türannosauruse pisut väiksem sugulane tarbosaurus. Mõlemad liigid nägid eeldatavasti sauruste aja lõpusündmust, enne kui ajaloo prügikasti läksid. Tähtis probleem on see, et temast pole leitud ainsatki pead ega kaela, seevastu samas Mongoolias elanud nemegtosaurusest on teada ainult pea ja kael ilma kehata ning see annab alust kahtlustada, et tegu on sama liigiga.

ESIMENE PROMINENT: Alfred Worden (19. september)

Alfred Worden oli "Apollo 15" astronaut ja üks 24 Kuu peal käinud inimesest. Ta oli esimene, kes käis avakosmoses süvakosmoses, mitte Maa-lähedasel orbiidil, ja tänapäevani kõige kaugemal Maast avakosmoses käinud isik. Worden oli ka esimene, kes pärast lahutust kosmosesse lasti. Guinnessi rekordite raamatusse läks ta kõige isoleerituma inimesena – kui tema meeskonnakaaslased Kuu peal jalutasid, oli tema kaugus lähimast inimesest 3597 km. Worden ei tundnud end üksildasena, vastupidi, tema sõnul oli tal kõige rahulikum olla teisel pool Kuud, sest siis ei pidanud Houstoniga rääkima. "Apollo 15" on vahest kõige tuntum postkaardiskandaaliga: komandör David Scott ja Worden vedasid salaja kosmosesse sadu postkaarte, tembeldasid need ja pärast tagasitulekut müüsid need maha, üks postkaart maksis sadu ja tuhandeid dollareid. Selle triki tõttu kumbagi rohkem kosmosesse ei lastud,  aga paljudesse kuulsuse hallidesse lasti sellegipoolest.

KUU ASTRONOOMIA: Riigel (28. september)

Riigel on Orioni tähtkuju eredaim täht ja öötaevas ereduselt 7. kohal. Orioni vööd teate ju, Riigel asub Orioni parema jala otsas. Ta on vähemalt 4 tähest koosneva süsteemi heledaim täht, sinine ülihiid massiga 21 Päikest ja tema raadius on 80 korda Päikese omast suurem (Päikesesüsteemis ulatuks Merkuuri orbiidini). Ülejäänud 3 tähte süsteemis on Päikese-sarnased, ainult 4 korda massiivsemad. Riigeli süsteemis pole planeete avastatud, aga neliksüsteemide planeedid on üldiselt eluks sobimatud temperatuuri suure muutlikkuse tõttu. Kunagi läheb Riigel supernoovaks ja siis paistab ta sama heledana kui veerandkuu.

Doc Smithi Lensmani sarjas on Riigel IV Maa kõrval üks neljast eriti suure potentsiaaliga  planeedist. Asimovi Galaktikaimpeeriumi sarjas moodustub Riigelil robotipõhine tsivilisatsioon, mis sedavõrd mandub, et saab vallutajatele kergeks saagiks. Jack Vance'i "Deemonprintsides" on Maa, Veega ja Riigel inimtsivilisatsiooni peamised keskused ning Riigelil on 26 planeeti, millest igaühe nimi algab eri tähega. "Simpsonite" tulnukad Kang ja Kodos pärinevad planeedilt Riigel VII. "Star Trekis" on Riigelil vähemalt 12 planeeti, millest paljud on Föderatsiooni koloniseeritud, aga ühel elavad mõistusega sisalikud. Riigeli planeetidel seigeldakse 10 "Star Treki" episoodis. Riigel käib läbi muudestki filmidest ("Fantastiline nelik"), telesarjadest ("Futurama") ja koomiksitest ("Thor"). Arvutimängus "Duke Nukem II" röövivad peategelase kurjad riigellased, et tema aju kasutada Maa orjastamiseks – loomulikult suudab Duke põgeneda ja maailma päästa.

Riigel asub Orioni parema jala otsas.

KUU KEEMIA: dubnium

Dubnium on 105. keemiline element ja väga radioaktiivne: kõige stabiilsem isotoop Db-268  poolestusaeg on 28 tundi. Looduslikult ta ei esine, saadud on teda ainult kunstlikult, nii et õigem oleks öelda, et teadlased ei avastanud, vaid leiutasid dubniumi. Juhtus see NSV Liidus 1968 ja nime sai element Moskva oblastis asuva Dubna linna järgi, kus asub Tuumauuringute Ühendatud instituut. Dubniumi valmistati nii pisikestes kogustes, et silmaga näha ei saa, täpsemalt öeldes saadi 3 eksperimendi käigus 23 dubniumi aatomit ja igaühele neist mõõdeti nii-öelda eluiga. Ime veel, et teadlased igale aatomile nime ei pannud. Ameeriklased said dubniumi valmis 1970. aastal ning esitasid Rahvusvahelisele Puhta ja Rakenduskeemia Liidule taotluse, et neid elemendi avastajateks tunnistataks. Vaidlus kestis aastakümneid, 1997. aastani, aga lõpuks sai elemendi nimeks siiski dubnium.

KUU ULMEMAAL: "Britomart päästab haldjas Amoreti"

Edmund Spenceri eepiline poeem "Haldjakuninganna" ilmus 1590 (esimesed 3 osa) ja 1596 (kõik 6 osa). Kolmandas osas abielluvad söör Scudamore ja leedi Amoret, kuid nõid Busirane röövib pulmaööl Amoreti, vangistab ta, vigastab ja piinab teda, arvatavasti ka seksuaalselt. Lisaks Scudamore'ile, kes oma naist otsib, saadab kuningas Arthur teisigi rüütleid Amoreti jahtima (kõiki siiski mitte, sest maailmas on muidki neidiseid vaja päästa). Maal kujutab seda, kuidas naisrüütel Britomart jõuab Busirane'i koopani, tapab kurja nõia ja vabastab Amoreti. Kolmanda ja neljanda osa põhjal tundub söör Scudamore jobuvõitu olevat, aga lõpuks saab Amoreti tagasi. Kunstnik William Etty oli esimene inglane, kes muutis aktimaali kunstivormiks ja tõi aktimodellid kunstikoolidesse (selles osas oli Inglismaa teistest riikidest maha jäänud), kuid vägivald talle ei meeldinud ja tema maal erineb poeemist selle poolest, et Amoreti kujutatakse vigastusteta.

KUU ASTRONOOMIAPILT: Marsi polaarjää (25. september)

Kummalgi Marsi poolusel on polaarmüts. Põhjapoolne ulatub talvel läbimõõdult 1000 kilomeetrini ja seal on nii palju jääd, et Gröönimaa jääkilp on ainult 1½ korda suurem. Lõunapoolne jääkilp küündib läbimõõdult 350 kilomeetrini. Polaarmütsid ei koosne külmunud veest, vaid süsihappegaasi kristallidest. Marsi atmosfäärist 95% moodustab süsihappegaas ja 12%–16% Marsi süsihappegaasist on polaarmütsidesse aheldatud. Suvel sulavad polaarmütsid peaaegu täielikult ära – sulamine pole õige sõna, Marsi atmosfäär on nii hõre, et jää aurustub vahetult ja mingit vedelikku voolama ei hakka. Jää sulamisega kaasnevad geisrilaadsed plahvatused. Marsi kliima on palju stabiilsem kui Maa oma, nii et jää tekkimise ja kadumise aeg mingis punktis ei kõigu üle nädala. Polaarmütsid on kihilised ja see ongi pildil näha. Astronoomid loodavad kihtidest Marsi mineviku kliimat välja lugeda.

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

TEINE PROMINENT: intervjuu Alfred Hitchcockiga (5. september, 40 minutit)

KUU FÜÜSIKAVIDEO: Tyndalli vardamurdja (21. september, 55 sekundit)

Olete kindlasti füüsika tunnis õppinud, et kuumutades kehad paisuvad. Siin näidatakse varrast, mis on ühest otsast mutriga kinnitatud, teisest otsast lihtsalt malmvardaga fikseeritud. Pärast kuumutamist ja paisumist keeratakse mutter kõvemini kinni. Siis lastakse vardal jahtuda. Mutter takistab kokkutõmbumist ühest otsast, teises otsas olev malmvarras annab kergemini järele ja kas puruneb või vähemalt deformeerub märgatavalt. Seda katset on võimalik näidata füüsika koolitunnis ja sobiva varustuse olemasolul saate seda koduski järele teha. Esimesena demonstreeris seda iiri füüsik John Tyndall (1820–1893) 1867. aastal. Tänapäeval tuleks Tyndalli teada rohkem sellepärast, et just tema tõestas 1859 seose atmosfääri süsihappegaasisisalduse ja kasvuhooneefekti vahel. Ta tegeles alpinismiga ja uuris Alpides liustike liikumist. Tema järgi on nimetatud liustik Tšiilis ja Colorados ning mägi Californias ja Tasmaanias.

KUU BIOLOOGIAVIDEO: Meritäht keerab end seljalt kõhule. (27. september, 3 minutit)

Paljudel ulmefännidel on keeruline kõhuli saada, kui juba selili on. Seekord on kellegi kuri käsi meritähe selili pannud. Meritäht on kohmakas, aga 3 minutiga suudab ta end jälle kõhuli pöörata. Loodetavasti tulevad kõik eesti ulmefännid sellega toime meritähest kiiremini.