Pung hõljus vidukil jätketega tujutult Vanema kõrvale ja üritas keskenduda. Nad jälgisid kuuma plasmaosakeste voolu, mis murdis purskega läbi tiheda läbipaistmatu keskmassi gaasipilve välispinnale, hajudes jahtudes laiaks tajumislehtriks. Pidevalt sidemeid luues ja lõhkudes moodustasid molekulid muutuvaid koetisi, mis peegeldasid avaruumis lendlevate footonite murdmisel kirevaid värvisümfooniaid.

Süsteemi välimised planeedid olid pilve poolt juba üle käidud ja gaasidest kenasti puhtaks imetud. Kauguses ootas oma järge sinakas-roheline sfäär.

Vanem osundas kahele pisikesele metallist oserdile, mille ta oli nende kursilt avastanud. Ootamatu leiu tõttu oli sootsiumijuht lasknud gaasipilve välispinnale moodustada tajumislehtreid tavapärasest kordades rohkem, kuna avastatud anomaaliad intrigeerisid isegi kõike näinud Vanemat.

Pilv noolis lähema oserdi enda kammitsaisse. Tegemist ei olnud mõne tavapärase igava kosmoserämpsuga – see oli väljaulatuvate eenditega korrapärane silinder, mis püüdis kuumust süljates kohmakal ja aeglasel viisil avaruumis liikuda. Oserdi ruumiline keha oli pilve embuses kahetsusväärse ahelreaktsiooni tagajärjel oma struktuurse stabiilsuse kaotanud ning purunenud. Vanemal õnnestus jäänuste hulgast leida veidraid objekte, mis koosnesid süsinikul põhinevatest keerulisematest molekulidest. Huvitaval kombel leidus gaasidest rohkelt lämmastikku, mõnevõrra vähem hapnikku ja nende sekka muid põnevaid haruldusi.

Teise oserdi mõnevõrra kaootiline trajektoor näis looklevat süsteemi kolmanda planeedi poole, kuhu pilvgi suundus. Vanem otsustas sel korral ettevaatlikum olla. Ta leidis, et uueks Vanemaks pürgiva Punga teadvus vajas stimuleerimist ning väljakutse oli neile sülle jooksnud.

 „Ma ei adu kummagi oserdi tegevuses mingit mõtet,“ sirises noor Pung hoolimatult, kartmata rumala avaldusega Vanema pahameelepurset esile kutsuda.

 „Need silindrid on meid torkinud väikeste metallist objektidega, kiiritanud valgusega, kompinud raadiolainetega, paisanud meie suunas keemilisi pilvi,“ juurdles Vanem vastu. „Minu meelest päris huvitav.“

„Hoopis tüütu! Kas me ei ole varem siis kohanud kiirgavaid või aineid lekkivaid kehi?“

„Oleme tõesti, kuid oserdi näilise kaootilisuse taga on aimata suunatud aktiivset tegevust.“

„Sa mõlgutasid mulle hiljuti, et selles täheparves ei peaks me midagi intelligentset kohtama,“ lausus Pung ärevalt ning püüdis hajutada enesekindluse ülbet gaasikokteili, mis kippus teda kaitsva mullina ümbritsema. „Sootsium tuleks üles äratada!“

Pung imes jälgimise kõrvalt ühe vaba lehtri kaudu ainet sisse, püüdes veel infot kätte saada. Vanem jälgis Punga viljatut rapsimist ja temas koorus arusaam, et mingit head gaasikoort siit küll ei tule. Nupukus ei paistnud olevat selle Punga niigi nappide oskuste spektris kuigi suure osakaaluga.

Mida siin enam imeda, kõik teabeelemendid on ju nende ette laotatud? Nii tühise asja pärast sootsiumi äratada? Eelnevad Pungad suutsid vähemalt täheldada, et teine gaasipilv on selle tähe ümbrust külastanud. Kõikjal süsteemis on tajuda eelmise sootsiumiparve väljaheidete riismeid.

Vanem rikastas Punga ümbritsevat ruumi raskemetalle sisaldava gaasikokteiliga, tabades teda üsna ootamatult. Pung katkestas oserdi jälgimise ning tormas käkaskaela gaasipilve tiheda keskmassi suunas. Tema teadvuse molekuliparved harunesid pettemanöövris rägastikuna laiali, et Vanemal oleks keerulisem põgenikku kinni püüda. Avanes eralduvate elektronide ja footonite maniakaalne tants.

Esiti näis, et Pungal õnnestub gaasipilve keskmassi piiril asuva antiaine mõjusid ära kasutades Vanem üle kavaldada. Punga kannul võrsusid manöövrirägastikust kummituslike valeteadvuste lugematud kogumid, mis moodusid värvilisi gaasitsoone, kust Vanema massiivsemal teadvusel oli raske läbi voolata.

Siiski pani Vanem oma kogemuse maksma. Tema käivitatud kuuma plasma kombitsad tungisid pilve keskmassist välja, lõhates üksteise järel Punga loodud valeteadvuste kogumid. Pung oli lõksus.

Surm.

Sünd.

Kaos keskmassis suurenes endiselt.

„Mida sa teed?“ sirises Pung.

Vanem needis ebaõnnestunud teadvuse lahustamist. Küsimus ei olnud lohakuses, mõni noor omas lihtsalt väga kõrget vastupanuvõimet.

Surm.

Sünd.

Värske Pung kulges helges olekus sootsiumi magavast keskmassist välja ja tunnetas hämminguga segadust gaasipilves. Ta oleks sattunud justkui mingile lahingutandrile. Reeglikohase molekulaarse koostise asemel leidus siin kõikvõimalikke lihtsamaid ja keerulisemaid ühendeid, mis üritasid üksteist vihaste ahelreaktsioonidena olematuks muundada.

„Mis siin juhtus?“ uuris taassündinud Pung imestunult.

„Teadvuse keerdkäigud, väikseke,“ mõlgutas Vanem leebelt teadmist.

Nad suundusid vaikselt gaasipilve välispinnale, kus igasugune suhtlemine ja mõtlemine oli molekulide hõreduse tõttu aeglasem. Põgusa teabeühenduse käigus õnnestus Vanemal siiski veenduda, et uue Punga teadvus on stabiilne. Sootsiumi juht andis noorele ülevaate olukorrast praeguses tähesüsteemis. Mida lähemale nad välispinnale jõudsid, seda enam aeglustus info voog.

Tundus, et sel korral on midagi teisiti. Pung oli noore gaasiolendi kohta hämmastavalt keskendunud. Too suutis kiiresti omaks võtta teadmise, et tähesüsteemi on varem külastanud vähemalt üks gaasisootsium ja oserdi näol on tegemist algelise eluvormiga, mis vajab elutegevuseks hapnikku.

„Ma pole väga kaua midagi sellist adunud,“ jätkas Vanem mõne aja pärast. „Võib-olla ammu enne sinu loomist, ühes teises täheparves. Aga varasemaga võrreldes paistab sel korral tegemist olevat tõelise primitiiviga.“

„Kas selline ongi üks tsivilisatsioon?“ sirises Pung, kui oli tajumislehtri abil aimanud, millest Vanem kõneles. „Nagu meie?“

„Ma arvan, et see on pigem kontakt elu algega.“

„Mis on kontakt? Kas me loome sellest omale Punga?“

„Ei, väikseke,“ mõlgutas Vanem kannatlikult. „Kontakt on üldjuhul info vahetus teise tsivilisatsiooniga.“

„Kas me võime nendega kohe suhtlema hakata?“

„Me kogume gaase, aga mitte enamat. Kontakt aga tähendab suhtlemist. Kas sa kujutad ette suhtlust tuima raskemolekulide massiga?“

Pung paistis mõistvat retoorilise küsimuse tähendust. Vanemale tundus see Pung lootustandev ning otsustas esitada noorukesele teadvusele väljakutse.

Nad jälgisid veel mõne lühiühiku jooksul halli silindrit. Võõras metallist oserd paistis olevat loobunud seljatagust torkimast ja jäi süsteemi kolmanda planeedi ümber tiirlema. Võimalik, et selle teadvus lõpetas töö. Gaasipilv haaras Vanema juhtnööre järgides huvialuse sinakas-rohelise kivise sfääri uudishimulikku kaisutusse. Uued tajumislehtrid ahmisid planeedi atmosfääri koostise kohta teadmisi.

„Kui sa jälgid oserdi tegevust ja analüüsid andmeid teise temasuguse kohta, siis milliseid järeldusi sa suudad seni teadaoleva pinnalt teha?“ uuris Vanem.

Pung vaatas vaheldumisi avaruumis hõljuvat oserdit ja all lasuvat planeeti. „Me ju võtame ka siit gaasid, eks?“

„Täpselt nii,“ mõlgutas Vanem.

„Võib-olla see algeline oserd otsib meilt abi.“

Vanem üllatus mõttepartneri asjatundlikkusest. Tõepoolest, sellest Pungast võib veel asja saada. „Miks sa nii arvad?“

Vanem lasi Punga juhitaval kosmosetolmu voolul üle planeedi pühkida ning selle atmosfääri pilve ühtsesse tervikusse lahustada. Lämmastik, hapnik ja muuhulgas ka paljud meeldivad haruldused leidsid tee sootsiumi rikkalikku gaaside perre.

„Mul on tunne, et oserd ei ole võimeline meiega suhtlema, aga ta lootis tähelepanu võita.“

„Nii?“

„Need veidrad kõrgmolekulaarsed pehmed jäänused, mis oserdi lõhkemise järel ruumi paiskusid...“ Pung katkestas sobivat väljendit otsides edasise sirina.

„Me nimetame neid kurnajateks.“

Pung ei paistnud sellele kuidagi reageerivat, ilmselt ei saanud endiselt aru. Gaasivahetus planeediga oli lõppfaasi jõudnud.

„Parasiidid,“ täpsustas Vanem. „Olendid, kes elavad teiste kulul.“

„Jah, parasiidid!“ sirises Pung. „Parasiidid vajavad lämmastikku ja hapnikku. Oserdite algeline tsivi... See tähendab algeline elu ei tulnud enam parasiitidega toime.“

Vanem jälgis rahuloluga pilve uuenenud gaasivarusid, mis erinevate ühenditega reageerides jäädavalt sootsiumiga seoti. Pung aga paistis üha enam oma vooludesse kapselduvat. Planeet kees ja pulbitses atmosfääri kaitsva vaibata keskkonnas ja paiskas üles veeauru.

„Sa oled väga tubli, väikseke,“ mõlgutas Vanem ja üritas hoida noorukit pikkühikuteks teadvust kaotamast. „Ma olen kindel, et sootsium ülendab sind peagi Vanemaks. Nii saan mina lõpuks puhata.“

Vastust ei tulnud.

„See on ju sinu esimene gaasisaak. Mis lahti? Pealegi on väga vähestel Pungadel olnud võimalus tsivilisatsiooni kohata ja nii väledat teadvuse tõusu kogeda.“

Pung sirises arglikult: „Kas oserdid saavad gaasita hakkama?“

„Miks nad ei peaks? Me ju kohtasime neid vaakumis hõljumas.“

Pung jäi siiski keskühikuks oma teadvusesse sulgununa millegi üle juurdlema.

Gaasipilv valmistus Vanema juhtimisel süsteemi viimase gaasiga kaetud planeedi suunas liikuma, kui Pung järsku gaasikoore lähistele sõudes teatas: „Ma tahan oserdite juurde jääda. Olla nendega, aidata neid, kaitsta neid, mõista neid.“

„Kas sa adud, et kaod sellega meie igavikulisest gaasisootsiumist ja me ei saa tõenäoliselt enam kunagi kokku. Sa jääd selle õnnetu planeedi ümber vangistusse. Sinust ei saa kunagi... Vanemat.“

Pung kogus end veidi ja purskas siis välja: „Mulle ei meeldi mõte, et ma ei saa oma saatuse üle otsustada! Ma ei taha olla osa lõputust tsüklist, kus Pungast saab Vanem, Vanemast osake sootsiumist, sootsiumist uus Pung. Pealegi, kui siinset süsteemi on enne meid tõesti üks gaasipilv külastanud, võib alati mõni uus tulla. Mina ei ole tsivilisatsioone oma teadvuse olemasolu ajal kohanud. Nüüd on võimalus ühte neist tundma õppida. Minu päris kaaslased. Minu saatus. Oserdid ja mina, aegade lõpuni!“

***

Üksik planeedi orbiidil hõljuv silinder jälgis vaikides, kuidas hallikas-mustaks muutunud ja külmunud veesilmadega sfäär jätkas oma igipõlist nukrat teekonda ümber kohaliku tähe. Peale tema ja ülejäänud planeedi pinnal lebavate lugematute metall-plastikust oserdite rägastiku ei võinud keegi aimata, et kusagil seal õrnas gaasivines hõljub ringi üks õnnelik Pung.

Oserdite metalne tsivilisatsioon on lõpuks ometi hoitud.