Kirjutan taaskordse eeltutvustuse sellise, et mõistaks see, kes pole üldse lugenud (teadjamad võivad vahele jätta). Kevadel oli jutuvõistlus. Tänavu ja veel mõned kuud ilmub Reaktoris jutuvõistluse saaki, eelkõige teise kümnesse kuuluvaid jutte, mis teeb numbrid keskmiselt tugevamaks kui muidu. Žüriis olles oli mul üks vihik, kuhu kirjutasin kõik esmamuljed anonüümsetest juttudest. Kirjutan selle muljetuse sõna-sõnalt ümber, lisan oma esialgsed punktid 0-st 3-ni (skaala siis “kindlasti halvast” “kindlasti heani”) ja esimese vooru punktid (alates 9 punktist 5-lt inimeselt saadi teise vooru), lisan kommentaarid. Ühtki juttu üle lugema ei hakanud (või kui, siis sirvimisi), nii et kommentaarid on veidi lahmivad, ammuse esmamulje baasil ning suuremate põhjendusteta.

Paralleelmaailm

Liisa Jurtom

Inimesi, tavaühiskonda vältiv kapseldunud seltskond, paralleelmaailm, sõrmused ja reetur… Eraldunud utoopia. OK stiil, aga polnud ühtki tähthetke, eriliselt huvitavat momenti.

Žanriks märkisin “Maagiline utoopia?”. Panin 1 punkti. Kuidagi tajun, et ehk pidanuks rohkem panema - väljamõeldud maailm oli huvitav, kohati oli märul justkui põnev. Ent tegelased ei olnud kuigi sümpaatsed, ei läinud korda - nii et kui lõpus on mingit dramaatilist juttu, siis mõjub see melodraamana (kunagi kuskilt leitud “definitsioon” - kui emotsionaalne tekst ei mõju, kasutatakse sõna “melodraama”. Argine definitsioon, aga kuidagi aitab selline hirmus lajatavalt mõjuv sõna meelde tuletada, et tegelaste sümpaatseks kujundamise kunsti tuleb siiski lihvida).

Esimeses voorus sai 7 punkti (napilt jäi välja II voorust), viiest žüriiliikmest keegi 0 ega 3 ei pannud, nii et hinnati keskmiseks.

“Hea südametunnistus”

Kristi Reisel

Surmajärgne Mattias saab teada, et tema halbade valikutega südametunnistuse nimi on Mauno. Südametunnistused sünnivad uue lapse pähe. Lihtsalt ühe idee väljakirjutus, ei olnud minu rida. Minult punkte 1.

Žanriks märkisin “Ümbersünnimõtisklus (fantasy?). Esimeses voorus sai lugu 4 p, üks 2 ja kaks 0, nii et tekitas vastakaid arvamusi.

Üle sirvides tunnen, et esimene pool on hea, teine pool vajub ära, sisuline pool muutub segaseks ja tekitab küsitavusi selle osas, mida öelda tahetakse või kuhu lugu jõuda tahab. Kui ütlesin, et “lihtsalt ühe idee väljakirjutus”, siis - eks ta nii tundugi. Mitte jutustamisrõõm ega kontekst, vaid üks puänt või lõpulahendus ning sellele konteksti andmine. Ent võiks olla jutustamist vääriv lugu puänditagi.

“Ebaõnnestunud rituaal”

Meelis Looveer.

4 põimuvat lugu või ajahetke, 1 maagiline/satanistlik rituaal. Lõpus ilmus deemon. Pinget aitas veidi hoida vinklite vahetus, vist aiman võtet kasutavat autorit, aga pold eraldi võttes ühtki kuigi huvitavat kohta.

Nüüd tagantjärele võin öelda, et aimasingi autori ära. Tal on mingi teema kehade laenamisega ning ajaliinide jooksutamisega. Olen tal mingeid asju rohkem nautinud.

Žanriks märkisin (Kristliku mütoloogiaga) fantasy/õudus ja punktide osas olin kahevahel, ent panin ikkagi 1 ja mitte 2, sest need erinevad paralleelliinid ei kombineerunud millekski enamaks kui võinuks.

Esimeses voorus sai lugu 6p, kaks 2-punktilist, üks 0, nii et teistele oli pigem sümpatiseerinud (välja arvatud siis ühele).

“Checkpoint Laagna”

André Saken

Alternatiivajalooline šamaanifantastika, kus Andrei halba trippi tuldi uurima. Hästi jookseb, on huvitav maailm, huvitava potentsiaaliga probleem. Lõpuks aga tühisevõitu. Totakas.

Žanriks märkisin “Alternatiivajalooline šamaanifantastika”. Ja punktide osas olin kahevahel, 1 ja 2, aga lõpuks jäin 2 juurde, sest stiil oli huvitav ja midagi oli ses alternatiivajaloolises maailmas huvitavat. Lihtsalt lõpp vajus kuidagi maru kiiresti ära, lugu lihtsalt lõppes, tema tripp läks üle. Rõhutatult suvaline lõpp, ent ei mõjunud ka intrigeeriva antikliimaksina, vaid niisama plämatud lõpetusena. Kuigi tegelt ei taandu jutud lihtsalt oma lõpulahendusele (“lõpp hea, kõik hea” või vastupidi), kerkis siin ikkagi küsimus, et milleks.

Aga kuna stiil oli hea, siis sai lugu esimeses voorus 9p, pea kõigilt 2p. Teises voorus said punkte konkurendid ja jutt kellegi isiklikku tabelisse paraku ei mahtunud.

“Pimeduse teine nägu” 

Margus Müür

Kaks õde eri pool rindejoont, rahu otsivate diplomaatide manöövrid, lõputu sõda ja kangelased. Kesiselt jutustatud, ei hoolinud kellestki. Lõpus “meteoorid”, milleks? Minult sai 1 punkt, ei olnud suurt kiusatust panna 2.

Žanriks märkisin militaar-sci-fi ja ongi seda suht pesuehtsal kujul. Üsna pikk lugu tundus, oli üks esimesi jutte, mida lugesin (vist teine jutt). Ja praegu silmadega üle käies tunnen, et lõigutasandil on igati OK, sõjahuviline saab oma doosi kätte küll. Stiilinäide (suht juhuslik):
“Toetusrühm liikus nende ees esimesele rindejoonele läinud rühmale järele. Kolmas rühm, Helena juhtimisel, kiirustas nende kannul. Seekord oli Helena otsustanud minna mööda vana jõesängi rindejoonega paralleelselt kuni tammesaluni, mis mitu kilomeetrit eemal üle ülejäänud metsa kõrgus. Segajate rühm ja sellele toetuseks saadetud teine rühm pidid tekitama piisavalt kära, et meelitada Liiga vähesed eesliini reservid endaga tegelema.”

On kontekst, on mingi taktikalise mõtlemise aimus. Ehk on mängija larpar.

Esimeses voorus sai lugu 6p ehk üks 2, ülejäänutelt 1.