celes

Celestaali varjud
Miikael Jekimov

Kogumiku „Celestaali varjud“ ulmejutud viivad meid võõrastele planeetidele, alternatiiv-viktoriaanlikesse linnadesse, hämaratesse kõrvaltänavatesse ja rahvajuttudest tuttavasse Eestisse. Lugudeks ammutas Jekimov inspiratsiooni erinevatest ulme alamžanritest ning Eesti rahvaluulest, milles on ta jõudnud doktoriõpinguteni. Nimiloo pealkiri „Celestaali varjud“ märgib kogumiku sisu: fantastiliste maailmade peidetud külgi.

Kogumiku väljaandmist on toetanud Väikese Hipi Fond, mis on loodud luuletaja Liisi Ojamaa mälestuseks.

Kirjastus Fantaasia
324 lk.

meenappaja


Meenäppaja
Jaan Tepp

”Meenäppaja” on romaani ”Maria Theresia taaler“ järg.

Gianni saadetakse El Greco reaalsust väänava maaliga Vatikani, teadmata, et seda jahivad kerjused Napoli slummidest ja üleloomulikud olendid iidsest riitusest. Erinevatest katsumustest hoolimata jõuab lõuend linnriiki ja käivitab seal ootamatute jõudude kokkupõrke. Meister läheb Veneetsia konklaavile, aitamaks võimule Pius VII, kellelt palub kaitset mustriratsanike vennaskonnale. Reis üle Aadria mere muudab ta mängukanniks kõrgematele jõududele ja Quirino näeb paavstivalimise hämarat poolt.

See on raamat võimuvõitlusest ja ebausust ning nähtamatust reaalsusest meie ümber.

Kirjastus Mustratsanik, 456 lk


m6rtsukbot 02 RGB veebi

Tehislik seisund
Martha Wells

Mõrtsukbot on android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased. Kõige rohkem sooviks ta, et ta rahule jäetaks, et ta saaks oma turvise tumendatud visiiri taga seebiseriaale vaadata. Ent tal on must minevik, tal on ähmane mälestus tapatalgutest, mis ajendasid ta häkkima oma juhtmooduli ja võtma endale nimeks Mõrtsukbot. Ta otsustab välja uurida, mis temaga tolles kosmosejaamas täpselt juhtus, ja ta häkib end sinna sõitmiseks laevale.

„Tehislik seisund“ on teine raamat sarjas „Mõrtsukboti päevikud“. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, 144 lk
Toimetaja Kati Metsaots
Kaanepilt, tiitelleht ja kujundus Liis Roden

rosemarii

Rosemary laps
Ira Levin

Kultuslik põnevik, kus kurjus peidab end kõige süütuma näo taha...

Rosemary Woodhouse ja tema kiratseva näitlejakarjääriga abikaasa Guy on õnnelikus abielus noorpaar, kellel avaneb kauaoodatud võimalus kolida Bramfordi, vanasse New Yorgi kortermajja. Bramfordil on omal ajal olnud pahaendeline maine ja ehkki nüüd prestiižne korterelamu, asustavad seda peamiselt eakad elanikud. Peagi tulevad uusi naabreid tervitama Roman ja Minnie Castevet, ekstsentriline vanapaar, kelle korterist kostab vahel veidraid helisid. Hoolimata Rosemary ebamäärastest kahtlustest Castevetide suhtes sõbruneb tema abikaasa nendega otsekohe. Varsti pärast seda, kui Guy saab ihaldatud rolli Broadwayl, jääb Rosemary rasedaks ja Castevetid hakkavad tema enesetunde vastu erilist huvi üles näitama. Kui Rosemary ennast üha haigemana tunneb ja sulgub aina rohkem koduseinte vahele, hakkab ta kahtlustama, et Castevetide sõprus pole see, millena näib ...

„Rosemary laps” („Rosemary’s Baby”) on Ameerika kirjaniku Ira Levini 1967. aastal ilmunud romaan, mis pani aluse õudusžanri populaarsusele ja kaubanduslikule edule. Laskumata verisesse vägivalda või gootilikku melodraamasse loob Levin pineva psühholoogilise õhustiku, kus lugeja ei saa kunagi olla kindel, kas Rosemary kartused oma sündimata lapse isaduse päritolu kohta tuginevad tegelikkusele või on pelgalt tema enda ettekujutuse vili, mille on põhjustanud sünnituseelne hüsteeria.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
Tõlkinud Martin Kirotar
238lk


addie

Addie Larue nähtamatu elu
V.E. Schwab

"Ära kunagi palveta jumalate poole, kes vastavad pärast pimeduse saabumist.”

Prantsusmaa, 1714: ühel meeleheitehetkel sõlmib noor naine, kel nimeks Adeline, saatusliku kokku- leppe ohtliku võõraga.

Mõistnud oma faustiliku tehingu piiranguid – elada igavesti, ilma et keegi, kellega ta kokku puutub, teda mäletaks –, otsustab Addie põgeneda väikesest kodukülast, sest kõik, mida ta kunagi kalliks pidas, on temalt röövitud.

Kuid on veel asju, millest unistada, ja elu, mida elada, ning Addie võtab nõuks leida laias ja kutsuvas maailmas põnevust ja rahulolu – isegi kui ta on määratud olema igavesti üksi.

Kirjastus Rahva Raamat AS
Tõlkinud Marge Paal
592 lk

pööningul

Tuba pööningul
Louise Douglas

Laps, kes ei tea oma nime … 1903. aastal leiavad kalurid lainetel hulpimas purjeka vraki, mille põhjas lebavad peksmisjälgedega naine ja väike tüdruk. Päästetud viiakse All Hallowsisse – hirmuäratavasse vaimuhaiglasse Dartmoori kõnnumaal. Naine on koomas, kuid tüdruk, keda hakatakse kutsuma Harrietiks, ärkab üles ja ta viiakse pööningutupp. Tema eest hakkab hoolitsema õde Emma Everdeen. Kaks emata poissi on saadetud internaati … 1993. aastaks on All Hallowsist saanud internaatkool. Pärast ema surma ja isa taasabiellumist on Lewis Tyler pagendatud Dartmoori. Ta juuksed on lühikeseks lõigatud ja lemmikriided ära võetud. Ta tunneb end üksikumana kui iial varem. Koolis kohtub ta teise kadunud hinge Isakuga. Internaadi magalate renoveerimise ajaks viiakse poisid ajutiselt üle pööningutuppa, mis asub koolimaja vanas tiivas. Võimatu on ignoreerida mineviku karjeid ja huilgeid … All Hallowsi hoone on tulvil mälestusi, sosinaid ja karjeid minevikust. Kui Lewis ja Isak saavad teada Harrieti saatusest ja õde Emma võitlusest lapse ohutuse eest, selgub ka, et majas on kummitusi, kes pole senini rahu saanud. Kas need on vaimud, kes öösiti poiste toa kohal asuvas toas kummitavad? Kas need on rahutud hinged vaimuhaigla päevilt? Kas Lewis ja Isak on võimelised All Hallowsisse rahu tooma, enne kui minevik nad kätte saab.

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Ülla Jürviste
Toimetanud Kai Nurmik
352 lk

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0678)