Professor Kozarini kroon
Kir Bulõtšov
Kir Bulõtšovi nimi ei tohiks Eestis tundmatu olla. Piisab, kui meenutada tema lasteromaani põhjal valminud kultuslikku animatsiooni «Kolmanda planeedi saladus».
Kogumik «Professor Kozarini kroon» koondab kolmteist juttu aastaist 1970–1991 ehk valiku Kir Bulõtšovi loomingulisest tipp-perioodist. Koostamisel oli peamiseks eesmärgiks anda mitmekülgne, aga samas võimalikult ülevaatlik pilt autori loomingust.
Kir Bulõtšovi loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, samuti võib täheldada tugevaid mõjutusi muinasjuttudest ja on ka satiiri. Enamjaolt on jutud optimistlikud, suisa heasüdamlikud, kuigi pinna all annab autor toimuvale ajuti päris sarkastilisi, suisa küünilisi kommentaare.
Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšovi taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes. Loomingu väärtuses-kaalukuses pole samuti põhjust kahelda, sest tegu on paljutõlgitud autoriga. Ka on tema loomingu põhjal vändatud üle neljakümne filmi.
Jutud Kuukulguri-aegsest ajanihkest kuni tulevikus toimuvate planeediuuringuteni. Südamlikud ja mitte nii südamlikud lood. Olmeulme, satiir, tunded, seiklused, katastroofid, düstoopsed ja utoopilised arengustsenaariumid. Otsekui tuleviku ajalugu, kus kõigest halvast hoolimata võidab headus. Kõik selle võiks kokku võtta Kir Bulõtšovi käsikirja alusel tehtud ulmefilmi pealkirjaga – läbi raskuste tähtede poole.
Raamat, mis peaks sobima isegi lugejale, kes seni on ulmest ringiga mööda käinud.
Kirjastus Gururaamat MTÜ.Tõlkinud Jüri Kallas ja Veiko Belials.
Kaanepilt Meelis Krosetškin
272 lk
Kaarnapuu
Grethe Rõõm
Kui talvevaheajaks vanatädi juurde saadetud 16-aastasele Kutile kukub katuselt tüdruk sülle ning ta leiab puu otsast jalgu pidi poodud kaarna, ei oska ta aimatagi, et juhtunu on avalöök seiklustele, mis keeravad tema maailma pea peale. Selles on oma osa kuju muutvatel kaarnatel, aga veelgi rohkem Leel. Tüdrukul, kes varjab end mitu numbrit suurematesse poisteriietesse, püüdes hakkama saada nende peret tabanud õnnetusega, ja kel on oma saladus. „Kaarnapuu“ on tempokas, müstiline ja romantiline noortelugu sõprusest, julgusest valida oma rada ning sellest, milleks me oma kallite nimel võimelised oleme. „Kaarnapuu“ on triloogia esimene osa.
Kirjastus Varrak
312 lk.
Laevalammutaja
Paolo Bacigalupi
«Laevalammutaja» on tänapäeva ameerika ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku Paolo Bacigalupi noorteromaanide seeria esimene raamat. Selle sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud mandrite rannikupiirkonnad on ookeanide poolt üle ujutatud ning neil randadel elavad inimesed pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Käesolev romaan kujutab maailma, kus USA lõunaosariikide rannik on vee alla jäänud ning «Uppunud Linnade» kuritegelike bandede heaks töötavad noorukid korjavad Mehhiko lahe rannikul vanarauaks muutunud naftatankeritelt vaske, juhtmeid, traati ja muud taolist. Üks selline nooruk on Nailer, kelle teele saatus lennutab Õnneliku Tüdruku hüüdnime kandva Nita, kes on pärit tolle maailma bosside klassist...
«Laevalammutaja» võitis ulmeajakirja Locus preemia parima noorteromaani kategoorias ning Ameerika Raamatukogude Ühingu prestiižika Michael L. Printzi auhinna. Bacigalupi on võitnud veel ka Hugo, Nebula, Campbelli, Sturgeoni, Maailma Fantaasiaauhinna ja mitmeid teisi preemiaid üle maailma, nende seas ka kolm Eesti ulmeauhinda Stalker.ORPHEUSE KULDRAAMAT on kirjastuse Fantaasia uus, rohkem noortele suunatud ulmesari, milles ilmuvad auhinnatud noorteulmekad ja noorteulme klassika, aga ka moodsamad ja mahukamad ulmemenukid.
Tõlkinud Jaana Talja.
Kaanepilt: Sharksden.
218 lk.
Uppunud linnad
Paolo Bacigalupi
«Uppunud Linnad» on tänapäeva ameerika ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku Paolo Bacigalupi noorteromaanide seeria teine raamat. Selle sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud mandrite rannikupiirkonnad on ookeanide poolt üle ujutatud ning neil randadel elavad inimesed pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Hiina rahuvalvaja tütar, ühekäeline Mahlia ja tema elu päästnud poiss hüüdnimega Hiir elavad piirkonnas, mis on järele jäänud USA idarannikust ja Washington DC-st. Valitseb jõhker ja vägivaldne anarhia ning Uppunud Linnades peavad vihast võitlust vaenulike sõjapealike fraktsioonid, mis toetuvad teismeliste lapssõdurite jõukudele. Kui Mahlia ja Hiire teele satub geneetiliselt muundatud koletis-poolinimene nimega Relv, laguneb nende maailm lootusetult tükkideks...
Paolo Bacigalupi on võitnud Hugo, Nebula, Locuse, Campbelli, Sturgeoni, Maailma Fantaasiaauhinna ja mitmeid teisi preemiaid üle maailma, nende seas ka kolm Eesti ulmeauhinda Stalker.
ORPHEUSE KULDRAAMAT on kirjastuse Fantaasia uus, rohkem noortele suunatud ulmesari, milles ilmuvad auhinnatud noorteulmekad ja noorteulme klassika, aga ka moodsamad ja mahukamad ulmemenukid.
Tõlkinud Triin Loide.
Kaanepilt Liis Roden.
310 lk.
Terra Fantastica kartograafid 2. Kirjandusloolisi artikleid ja kriitikat 2000–2023Raul Sulbi
Ulmekirjanduse ajalugu ja areng on sama põnev kui ulme ise. «Terra Fantastica kartograafid 2. Kirjandusloolisi artikleid ja kriitikat 2000–2023» on jätkuks kolme aasta eest ilmunud Raul Sulbi esimesele ulmekirjandust käsitlevale artikli- ja kriitikakogule. Teine köide keskendub õuduskirjanduse sünnile, täpsemalt gooti romaani buumile, käsitledes põhjalikumalt nii selle žanri klassikuid kui ka tänapäevaseid meistreid nagu Carlos Ruiz Zafón ja Guillermo del Toro. Eraldi tähelepanu all on Harry Harrisoni ja Viktor Pelevini looming, Robert A. Heinleini noorteulmekad, Frank Herberti «Düüni» saaga, William Peter Blatty «Eksortsist», Stephen Kingi «Tume Torn» ja poola ulmevõluri Andrzej Sapkowski sorts Geralti maailm.
Raamatu teine pool on pühendatud eesti ulme ajaloole, alates kõige varasemast ajast kuni kuldajastuni 20./21. sajandi vahetusel ja žanri tänaste arenguteni. Eraldi käsitluse saab Vahur Afanasjevi, Matt Barkeri,
Veiko Belialsi, Meelis Friedenthali, Indrek Hargla, Henn-Kaarel Hellati, Tiit Tarlapi ja Wimbergi looming, aga ka Uku Masingu ja Herta Laipaiga seosed ulmega. Eksklusiivsena leiab kogumikust verivärske ülevaateartikli
«Eesti ulmest 150 aasta jooksul», mis on aprillis 2023 ilmunud ukrainakeelse eesti ulme antoloogia saatesõna esmatrükk eesti keeles.
Raamat on värvitahvlitega illustreeritud ning sisaldab valikbibliograafiat ja põhjalikku isikunimede registrit.
424 lk
Skandar ja kummitusratsur
A. F. Steadman
Skandar Smithi unistus täitus: temast sai ükssarvikuratsur. Kuid Skandari ja ta sõprade teisel treeninguaastal algavad uued mured. Keegi leiab viisi, kuidas surematuid metsikuid ükssarvikuid tappa, ettekuulutus hoiatab hirmsa ohu eest ja maagilised elemendid hakkavad Saart hävitama. Samal ajal igatseb Skandari õde Kenna oma venna juurde minna ja Skandar on otsustanud õde iga hinna eest aidata. Kas Skandar suudab avastada, kuidas saab takistada Saare enesehävitust, kui tormipilv on juba tõusmas? Valmistuge nägema ebatavalisi kangelasi, elemendimaagiat, õhulahinguid, muistseid saladusi ja raevukaid ükssarvikuid eepilises seiklussarjas, mis on võitnud juba miljoneid südameid. A. F. Steadman kasvas üles Kenti maapiirkonnas Inglismaal, uitas fantaasiamaailmades ja kirjutas kaustikutesse lugusid. Enne kirjanikutööle keskendumist teenis ta leiba juristina, kuni taipas, et selles töös pole piisavalt maagiat. „Skandar ja kummitusratsur” on rahvusvahelise menuki „Skandar ja ükssarvikuvaras” ülipõnev järg.
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kristina Uluots
416 lk
Luuletaja ehk kuidas noaga filosofeeritakse
Heikki Kännö
Filosoofiatudeng Aurelian leiab oma tõelise kutsumuse kirjanduses. Laenates tsitaate ja mõtteid nii Goethelt, Wagnerilt kui ka Heinelt, valmib poeem „Fausti needus“. See kuulutatakse geniaalseks, ent autor ise oleks justkui ära tehtud: ta ei suuda luua enam midagi samaväärset. Nõnda on noormees lihtne saak Kuradile, kes pakub lepingut, mis tagaks talle edu – mõistagi teatud vastuteenete eest. Aga kas kunsti nimel võib ikka teha kõike?
Kuulsusjanus luuletaja satub 19. sajandi lõpul keset mõrvamüsteeriumi. Aastakümneid läbi Euroopa põgenedes kohtub ta oma iidoli Friedrich Nietzschega, keda paraku vaevab juba dementsus, ning tutvub teosoofi ja vabamüürlase Rudolf Steineriga, kes mõistab, et Aurelianist on saanud saatanlike jõudude instrument. Saksamaal aga tärkab samal ajal üliinimest kui uut rassi kuulutav liikumine, mis viib tõelise düstoopiani.
Maagilise realismi laadis romaan on tulvil värvikaid tegelasi, pööraseid seiklusi ja meeletuid kujutlusi. Kui algul on Hieronymus Boschi „Maiste naudingute aed“ vaid teatrikuliss, siis lõpus satub mees, kes müüs oma hinge Kuradile, sellesse päriselt.
Heikki Känno on maalikunsti õppinud kirjanik, kelle stiili ja haaret on võrreldud Soome legendaarse kirjaniku Mika Waltariga. Tema neli romaani, millest eesti keeles on ilmunud „Unessaar“ (2022), pälvivad tähelepanu ebaharilike süžeede ja ettearvamatu fantaasialennuga.
Postimees kirjastus
Tõlkinud Piret Pääsuke
504 lk
Londoni jõed
Ben Aaronovitch
Elu teeb aga ootamatu pöörde, kui otse Kuningliku Ooperi kõrval toimub mõistatuslik mõrv ja Peter kohtub saatuse tahtel olulise tunnistajaga – kes osutub kummituseks. Pentsik juhtum tõmbab talle peainspektor Thomas Nightingale´i tähelepanu. Nightingale juhib Londoni politsei osakonda, mis uurib kuritegusid, mis ei mahu kaine mõistusega selgitatavatesse raamidesse, osakonda, millesse kuni Peteri tulekuni kuulus vaid tema üksi.
Nüüd, kui Londonist tabab kummaline seletamatu vägivalla ja metsikute mõrvade laine, sukeldub Peter maailma, kus surelike seas kõnnivad jõevaimud ja vampiirid, kummitused ning ‒ jah, isegi võlurid!
„Londoni jõed“ avab Inglismaal tänaseks juba kultussarjaks kujunenud lustaka ja kaasahaarava krimilugude sarja, mis viib lugeja peadpööritavale retkel läbi tänapäevase ja ajaloolise Londoni ning suudab üllatada ikka ja jälle, pannes su samal ajal kõva häälega naerma!
Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Sash Uusjärv
408 lk
Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime
Jaak Tomberg
See raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.
Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.
Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).
Tartu Ülikooli Kirjastus
Lehekülgi
308 lk
