Kuu ulmestaar Rait Piir, endine tehnikaajakirjanik, kinnitab intervjuus „Reaktorile“ teadjalt: „Töö massiline automatiseerumine ja tehisintellekti kiire areng on juba toimumas ning tulevikus võib kaduda suur enamus praegusi töökohti.“ Õigupoolest on seda räägitud juba paarsada aastat, kui riidemanufaktuurid hakkasid kodus töötavatelt kangrutelt tööd ära võtma, mis põhjustas mitu tööliste ülestõusu. Juba sajandeid varemgi jättis trükipress käsikirjade ümberkirjutajad tööta, ainult see ei põhjustanud sotsiaalset katastroofi.

Olen töötanud mitmel pool, kus uued tehnikad, mis inimkonna tööta jätavad, võiksid esimesena välja paista. Aga ega ma kõiki oma töökohti siin ei nimeta, ainult olulisemaid.

PANK

Töötasin pangas pangaülekannete sisestajana. Me olime kabinetis kolmekesi ja pidime kolme peale kõik ülekanded, mis pank päeva jooksul tegi, sõrmistiku abil sisestama. Teletaip tegi meie sisestatud andmete põhjal suured auguliste paberiribade rullid, mis keskusesse edastati. Kontrollsummad olid olemas, nii et trükivead tulid kõik välja.

Seda tööd enam ei ole. Pangaülekandeid on nii palju, et nende edastamiseks ei piisaks kolmekümnestki töötajast. Ma nägin oma tööd veel kaua aeg-ajalt unes ja tunnistan, et mulle see ei olnudki vastik töö ega unenägu, aga siiski on mul raske ette kujutada kedagi, kelle jaoks säherdune töö – iga päev tundide viisi pangaülekandeid sisestada – oleks ülim rõõm või eneseteostus. Ma ei kahetse, et tehnika areng on selle töö kaotanud.


MOBIILTELEFONIDE RENT

„Ära osta mobiiltelefoni! Parem rendi see!“ Kas mäletate veel? Noh, mina seal töötasin. Kas teie mobiiltelefon on ikka kindlustatud? Me tegime ka seda. Meil oli oma poiste firma. Ja ma ei suuda oma ülemuse ettenägelikkust piisavalt kiita, kui ta selle firma rootslastele maha müüs ajal, mil see veel midagi väärt oli. Ma olin nagu kõrvust tõstetud, et meie firmat peeti ülesostmise vääriliseks. Aga pärast seda läksin ma firmast päevapealt ära. See polnud enam meie firma.

Mobiiltelefonid on nii odavaks muutunud, et nende rent ja isegi järelmaksuga müümine pole enam piisavalt tulus omaette firmade ülalpidamiseks. Kas tõesti keegi selle töö kadumist kahetseb? Mobiiltelefonide kindlustuslepinguid? Mina mitte. Ütlen ausalt, et minu tööülesanded selles firmas olid ebamäärased ja ma tegin seda ainult, noh, sõprade heaks.


TEHNIKAÜLIKOOL

Tehnikaülikool on parim koht, kus töötada. Sa puutud kokku inimkonna intelligentseima osaga, see käib nii kolleegide kui tudengite kohta. Ja sinu töö pole amoraalne nagu juristidel ega seisne mudaloopimises nagu poliitikutel, vaid sellel on tõeline väärtus ja tähendus. Kui me aga räägime uuest tehnikast, mis hakkab inimestelt tööd ära võtma, kas ei hakkaks see kõigepealt Tehnikaülikoolis välja paistma?

Ega ei hakanud küll. Mõndagi muutus nende aastate jooksul, näiteks arvuteid kanti alailma maha ja neid jagati töötajatele avalduse alusel tasuta, aga töötajaid justkui vähemaks ei jäänud. Ainult valvureid oli pärastpoole vähem näha, kui töötajatele pääsukaardid jagati. Esimestel aastatel oli instituudil majahoidja, kes elas kohapeal, aga tema koht kaotati ära ja ta pidi kaduma. Raamatukogus koondati rahvast ära. Aga ülikool – see pole ju majahoidja ja raamatukogutöötajad, vaid õppejõud ja tudengid? Nende arv ei vähenenud, mõned õppesuunad ja õppejõukohad kaotati ära, ent asemele tulid teised.


TÕLKEBÜROO

Üks mu kolleeg ütles, et Eestis on kaks tõeliselt hea nimega tõlkebürood: Ainult Inglise Tõlkebüroo ja Tehnilise Tõlke Keskus. Mina töötasin neist teises. Tuttavad olid üldiselt veendunud, et see on Tehnikaülikooli allasutus, ja ma alati ei viitsinud seda ümber lükata. Ainult siis, kui keegi teada tahtis, kas minu peamine töö on tudengite bakalaureuse- ja magistritööde tõlkimine, võtsin vaevaks selgitada, et neid tõlgib iga tudeng ise, kui need üldse tõlkimist väärt on.

Tehnilise Tõlke Keskus on üks Eesti kõige ulmelisemaid asutusi. Peamise osa tööst moodustavad kasutusjuhendid. See tähendab, et ma puutusin kõige moodsama tehnikaga kokku veel enne, kui seda osta sai. Kas see pole siis ulme? Muidugi mõtlesin aeg-ajalt, kas nüüd paistab siin mõni leiutis, mis hulga inimeste töö ära võtab, aga ei leidnud ja isegi tagantjärele ei märka ma sellist. Säherdusi tekste tuli seevastu ikka, mille kohta mõtlesin: „See ettevõte hakkab nüüd paljudele inimestele tööd pakkuma.“

Küll aga hakkasin tähele panema halvasti tõlgitud kasutusjuhendeid. Need ei tule Tehnilise Tõlke Keskusest. Need tulevad kitsidusest. Eesti kultuurile oleks parem, kui kõik kasutusjuhendid oleksid korralikus keeles ja keeleinspektsioon saaks keelevigade eest trahvi teha. Mina käin aeg-ajalt sööklas, kus ripub silt "ALLERGENIDE KOHTA KUSI TEENINDAJALT". Aga hea tõlge on paraku kallis. Siin tulevad appi masinad.

Tõlgitud tekstid jäävad arvuti mällu. Kui hakatakse uut lauset tõlkima, siis vaadatakse, kas seda juba on tehtud, ja kui on, siis visatakse tõlge kohe ette. Vaste ei pea olema täpne, näiteks kui mälust leiab lause, mille erinevus tõlgitavaga seisneb lause lõpumärgis või selle puudumises või numbritega kirjutatud arvus või suur- ja väiketähtedes, siis on seegi suureks abiks. Mäletan, et kord toimetasin ainsa päevaga ära 600-leheküljelise tõlke – mälust tuli lihtsalt nii palju välja. Niimoodi läheb töö kiiremini, mis võimaldab hinda alla lasta. See tähendab, et tõlkemälu kasutamine ei võta tõlkijatelt tööd ära, vaid vastupidi: tõlke odavnemine julgustab uusi kundesid tõlget tellima. See annab tõlkebüroole tööd juurde, mitte ei vähenda seda.

Tõlkebüroo peamise varanduse moodustavad tõlgitud tekstid. Mida rohkem neid on, seda rohkem ja täpsemat suudab tõlkeprogramm tõlkijale/toimetajale ette pakkuda. Takso valimisel pole "Pakume  taksoteenust juba 20 aastat" mingi argument, aga "Pakume tõlketeenust juba 20 aastat" on kõva sõna.

VIKIPEEDIA

Teoreetiliselt on tõestatud, et igaühe muudetav veebientsüklopeedia ei saa töötada. See variseb kokku vandalismi ja desinformatsiooni all, mida purskavad ennast promovad ärimehed ja poliitikud, uusnatsid ja usuhullud, Kremli trollid ja omaalgatuslikud vandaalid ning koolilapsed, kes kirjutavad, et nende pinginaaber on pede.

Praktikas vikipeedia siiski toimib. Robotite pärast. Näiteks inglise vikis käib ClueBot läbi kõik viimased muudatused ja keerab tagasi need, mis talle vandalismina tunduvad. Enamasti on ClueBot nutikas. Aga minu esimene muudatus inglise vikis oli artiklis "Oops (disambiguation)" ja ClueBot keeras sellegi tagasi. Kaks korda. Kolmandal korral jäi püsima, kui ma tema peale kaebasin. Nii et robot pole eksimatu.

Commonsi suur probleem on autoriõiguste rikkumine. Eriti palju autoriõigusi rikkuvaid faile on uute kasutajate kaastöö seas ja OgreBot koondab oma loenditesse kõik failid, mille on üles laadinud kasutajad, kellel on alla 150 muudatuse tehtud. Üks robot koondab oma loenditesse kõik failid, mille kohta üleslaadija väidab, et seal on tekstlogo – kogemus näitab, et paljud pole seda mitte.

Kujutlegem, et keegi avastab internetist mingi vaba litsentsiga faili ja laadib selle Commonsisse. Praktika näitab, et paljud valetavad litsentsi kohta, nii et seda on vaja kontrollida. Robotid kontrollivad ja lisavad autoriõiguse rikkumise malle, samuti malle, et litsents on kontrollitud ja vastab tõele. Esimesena tuli välja robot nimega FlickrReviewer, pärast hulk teisigi.

Võib-olla mäletate sellist pildijagamiskeskkonda kui Panoramio. See pandi kinni. Kuid Panoramios oli väga palju fotosid vaba litsentsi all. Panoramio upload bot päästis need, laadides sadade tuhandete ja võib-olla miljonite kaupa fotosid Panoramiost Commonsisse.

Commonsis oli mall „See fail on üles laaditud UploadWizardit kasutades“. Kogukond otsustas, et see mall ei anna mingit normaalset teavet ja seda pole vaja. Keegi ütles selle kohta: „Ainult 6 miljonit faili? Teeme ära!“ Robotite vägi lasti peale, paari kuuga oli see mall kõikjalt kõrvaldatud ja nüüd juba kasutamata mall kustutati ära.

.pdf-failid sisaldavad mõnikord peidetud teavet. Kes viitsib kõiki üleslaaditud .pdf-faile peidetud andmete suhtes kontrollida ja väiksema mahuga, puhastatud versioonid üles laadida? Robot viitsib. Kes viitsib kõik üleslaaditud failid üle kontrollida, puuduva litsentsi korral lisada mall „Litsents puudub“ ja puuduva allika korral „Allikas puudub“? Robot viitsib. Robotid lisavad kategooriaid „Sellel failil pole ühtki mõistlikku kategooriat“ ja „Sellel failil pole infoboksi“. Kujutlegem, et sama fail on Commonsisse eri kasutajate poolt kaks korda eri nimede all üles laaditud. Robotid otsivad ja tähistavad duplikaate. Kujutlegem, et kustutati fail, mida kasutati mitmekümnes keeles. CommonsDelinker otsib kõigist keeltest seda kustutatud faili ja kõrvaldab artiklitest. Kujutlegem, et failil pole ühtki mõistlikku kategooriat, aga on geograafilised koordinaadid. Robot kategoriseerib koordinaatidest lähtudes. Robot loeb kokku iga administraatori logitud tegevused, et kindlaks teha, kes neist oma õigusi kasutab – kui pikka aega ei kasuta, saab õigused ära võtta. Arhiveerimise roboteid on terve hord. Mingi kahtlane robot otsib faile, millel leiduvad seda tüüpi kategooriad kui „Saksamaa detsembris 2021“ ja „Fotod, mis on pildistatud 2021-12-31“ ning kui leiab mõlemad, asendab need kategooriaga „Saksamaa fotod, mis on pildistatud 2021-12-31“. Osa faile on vandalismi vältimiseks kaitstud, nii et ainult administraatorid tohivad neid muuta, ja seetõttu sai päris mitu robotit administraatori õigused. Robotid kasutavad administraatori õigusi sellekski, et piiluda kustutatud faile, ja kui mõni kustutatud fail uuesti üles laaditakse, siis sellest märku anda. Pikka aega oldi umbusklikud robotile kustutamise õiguse andmise osas, vastavat robotit katsetati tükk aega, aga kui lõpuks tehti taotlus talle kustutamise õigus anda, ei tulnud ainsatki vastuhäält, mitte ühtki. Paari lähema aasta jooksul on oodata robotit, millel on kasutajate blokeerimise õigus.

Robotid teevad Commonsis kõige tüütumaid ja igavamaid töid. Alustades uute kasutajate tervitamisest, mida teeb robot nimega Wikimedia Commons Welcome. Nad ei võta inimestelt tööd ära, sest põhiliselt teevad nad asju, mida inimesed ei tahaks teha, ehkki need on vajalikud. Seevastu huvitavaid, loovust ja mõistust vajavaid tegevusi pole veel ükski robot asendanud. Sellega muudavad nad Commonsi, kuidas öeldagi, inimväärsemaks paigaks. Ja robotid ei peleta kasutajaid eemale, vaid võiks isegi öelda, et parema keskkonna loomisega julgustavad nad inimesi Commonsis tegutsema.


KOKKUVÕTE

Robotid võtavad üle kõige nürimad ja igavamad tööd, mis inimesi kõige vähem huvitavad. Loomingulised tööd jäävad robotitest puutumata. Igavaid töid on maailma veel palju jäänud ja robotitel on arenguvõimalusi küllaga. Ja sellepärast mina ei karda, et tehnika areng ja tööde asendamine masinaga inimkonnale halvasti mõjub.

Täitsa palju töökohti on juba kadunud. Mõnikord ükshaaval, aga mõnikord sadade kaupa. Narvas lõpetas "Kreenholm" tegevuse ja kolmandik linlasi olid töötud. See oli ebameeldiv, aga millalgi tuli see ära teha. Töö „Kreenholmis“ oli üldiselt monotoonne, just sellist robotid endale võtavadki. Maagi murdmine kaevandustes? Jällegi üksluine igav töö, mida õnneks enam käsitsi ei tehta.

Väärib märkimist, et kuigi nii palju töökohti on kadunud, pole ühiskond ometi hukka läinud. Tekkinud on uued töökohad, riigil on raha sotsiaaltoetuste maksmiseks ja ümberõppe korraldamiseks. Ja kui püstitada küsimus, missuguses ühiskonnas soovime elada, just materiaalses mõttes – kas sellises, kus meil on „Kreenholm“ (eeldusel, et selle toodangut on kusagile müüa), kus metsa tehakse käsitsi ja mitte harvesteriga, kus mobiiltelefone üüritakse ja kindlustatakse ning kõik pangatehingud tuleb eraldi sisestada ja teletaibiga teise panka saata – ma kaldun siiski eelistama tänapäeva ühiskonda.

Commonsis ja teistes suurtes vikipeediates on juba kujunenud harmooniline ühiskond, milles robotid on kogukonna täieõiguslikud liikmed. Kumbki pool ei saaks teiseta hakkama. Ja see ongi tuleviku maailma mudel.


suvi 2021


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0919)