Galapagosel elavad vampiirvindid, kes argise putuktoidu kõrvale ei ütle ära ka nokatäiest verest. Vere saamiseks lükkavad nad noka teise linnu sulerootsu kinnituspaika.
Vampiirnahkhiired mitte ei ime verd soontest, vaid lakuvad hammustuse järel naha peale immitsevat verd.
Vampiiriks muutmine ei käi alati hammustada saamise kaudu. Erinevate rahvaste seas on levinud veel mitmesuguseid viise. Näiteks sohilaste sohilaps on kindel vampiirikandidaat nagu ka huntide poolt maha murtud loomade liha sööja ning üle surnukeha astuv nunn. Juba surnud isik aga võib iseenesest vampiiristuda siis, kui laip jäetakse peegli ette või kui kass hüppab üle surnukeha. Aga kõige kindlam viis vampiiri tekitamiseks on matta laip ebasündsalt. Samas on väga turvaline matta laip nägu kõhuli, et vampiir ärgates hakkaks kaevama mitte üles, vaid allapoole.
Poolas on uskumus, et vampiiriverega maitsestatud leiva söömine muudab vampiirihammustusele immuunseks. Aga juba hammustada saanud isik pääseb vampiiristumisest ärapõletatud vampiiri tuhka neelates.
Mõnes Balkanimaade osas usutakse, et kui kõrvitsad jäetakse pärast Halloweeni või jõuluaega liiga kauaks välja, siis muutuvad nad vampiirideks.
Päikesevalgust vampiiritapjana kasutas tõenäoliselt esimesena Frank Murnau oma filmis
Nosferatu. Folkloorstele vampiiriliikidele päikesevalgus üldiselt küll ei meeldi, aga selle mõju on umbes sama nagu paduvihm lihtinimesele – tülikas, kuid üpris ohutu ja vägagi talutav.
Bulgaaria vampiiriküttide meetod: asetada peibutis pudelisse ja kui vampiir sinna udu kujul siseneb, korkida pudelisuu kinni.
Baierimaal usuti, et vampiiri tunneb ära sellest, kui surnul on üks silm lahti.
Vampiiritapja Buffy kehastaja Sarah Michelle Geller kardab paaniliselt surnuaedu, mistõttu tuli seriaali võtteplatsiks stuudiosse ehitada võltssurnuaed.
Leicesteri ülikooli füüsikatudengid uurisid, kui palju aega kuluks vampiiril inimese "tühjaksjoomiseks". Tulemus: Inimkehas on ca 5 liitrit verd, kuid seda tilgatuks imeda on füüsikaseaduste põhjal võimatu. Surmavaks loetakse juba 15% suurust verekaotust. Pärast nii suurt verekaotust verevool praktiliselt lakkab ning selle veresoonest välja imemine muutuks äärmiselt keerukaks. Vastav verekaotus läbi kahe vampiirikihva tekitatud 0,5 cm2 suuruse haava võtab aega ligikaudu kuus ja pool minutit.
Rumeenia reklaamib riikliku turismimagnetina Brani lossi kui Dracula paleed. Paraku Bram Stoker ei teadnud lossist üldse midagi ning päris-Dracula ehk Vlad Teivastaja on paremal juhul lossist ehk mõne korra mööda juhtunud ratsutama.
Portugali vampiiriliigi
bruxsa kohta ei ole üldse teada ühtegi hävitamise moodust.
Balkani mustlastel on vägagi huvitav vampiirihävitamise moodus – hiilida kirstus magava vampiiri juurde, varastada tema vasaku jala sokk, toppida see mulda täis ja visata jõkke. Vampiir ärkab, saab vargusest kreepsu, tormab oma riietuseset tagasi saama ja upub jõkke!
Saksimaa vampiiri
neuntöterit (üheksatapja) saab tappa ainult talle värsket sidrunit suhu surudes.
Filipiinidel tegutsev vampiiriliik
aswang näib päeval välja nagu tavaline kaunitar. Ta võib isegi abielluda ja lapsigi saada, kuid öösiti lendab ta linnuna majade katustele ning noolib keelt läbi katusepragude surudes magavate laste verd, kusjuures ohvriks võetakse ainult voodi keskel magajad ning mitte voodiservades põõnajad.
Kreekas oli kombeks vampiirikahtlusega isikud toimetada üksikule saarele. Eriti paistab selles osas silma Santorin (Thera), mille kohta oli veel sajandijagu tagasi käibel väljend „viima vampiire Santorinile“, mida võiks ligikaudu tõlkida kui „tuleb kui Vändrast saelaudu“.
Vampiiride peeglis mittepeegeldumise leiutas Bram Stoker romaanis
Dracula.
Hollywoodi vampiiride standardvälimus püsis pikka aega üsna ühesugune. Malliks nii riietuse, soengu kui ka aktsendi osas oli Bela Lugosi loodud Dracula.
Vampiirindus on ka matemaatikute tööpõldu avanud. Entusiastid on päris mitme vampiirimaailma kallal populatsioonigeneetika valemitega tööd teinud ning tulemused viisakalt öeldes välistavad vampiiride olemasolu.
• Kui üks vampiir jooks verd korra kuus ning iga tema ohver muutuks samuti vampiiriks, oleks kahe ja poole aastaga kogu inimkond vampiiristunud. Inimkonna jaoks oleks ainus ellujäämisvõimalus tappa nö esmane vampiir, kui tolle surmamisel häviksid ka kõik tema loodud alamvampiirid iseenesest.
• Bram Stokeri „Dracula“ ja Stephen Kingi „Salem’s Lot“ kirjapandud vampiiride toitumis- ja paljunemisreegleid (üks inimene kestab pool tosinat söögikorda, misjärel sureb ja taasärkab ise vampiirina) järgides kaob inimkonnast 80% juba poole aastaga ning ülejäänugi haihtub nagu lumepall põrgukuumuses.
• Ann Rice vampiirimaailma toimimismehhanismi korral sureb inimkond lõplikult välja ca poole sajandiga.
• Seriaali
True Blood, Charlene Harrise ja ka Stephanie Meyeri vampiirimaailm on aga toimiv, ehkki väga hapras tasakaalus kõikuva suhtega 1 vampiir 15-25 000 inimese kohta. Piltlikult öeldes balansseerib selline maailm siiski noateral ning piisab ühest ülearusest maniakaalselt verejanulisest Draculast, et süsteem jäädavalt kokku kukuks.
Porfüüriat nimetatakse vahel ka vampiirihaiguseks ning mõned teadlased leiavad, et haiguse põdejad võivad olla andnud ainest nii vampiiri- kui ka libahundijuttude tekkeks. Teine haigus, mille sümptomid ja iseäranis nakatamisprotsess üsna vampiirilik, on marutõbi.
Vampiirikartust nimetatakse sanguivorifoobiaks.