Stephen King: Hiilgus
Jack Torrance on kirjanikuks pürgiv, alkoholismist paranev endine kirjandusõpetaja. Ta võtab vastu tööpakkumise Overlooki hotelli talvise majahoidjana ning kolib koos naise ja pojaga keset eikusagit asuvasse hotelli elama. See on võimalus uueks alguseks ja perega äraleppimiseks. Ainus, kes hotellis peituvat suurt ohtu ja selle sünget minevikku tajub, on Jacki viieaastane poeg Danny. Ta suudab näha asju, millest enamikul inimestel aimugi pole. Justkui võluväel tõmbab uudishimulikku poissi uurima, mis asub toa 217 alati lukus ukse taga.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad.
Tõlkinud Matti Piirimaa.
528 lk, kõvakaaneline.



Mohsin Hamid: Lääne tee
"Lääne tee" on südantkriipiv lugu noormehest ja neiust, kes kohtuvad rahutus linnas kesk pagulasi ja mõnikord plahvatavaid autopomme. Järjest keerulisemaks muutuvates oludes peavad nad ellu jääma, õppima üksteist armastama ja abitult pealt vaatama, kuidas nende kodulinn muutub hävitava ja ükskõikse sõja tallermaaks.

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad.
Tõlkinud Triin Olvet.
208 lk, 145x208, kõvakaaneline.



Siim Veskimees: Kolmas tähevärav
Universumi valmistuvad hõivama üliintelligentsed ja pika elueaga kõulid, kelle tähelepanu alla satub seekord Maa. Kõulide eripäraks on see, et nad vajavad eluks peremeesorganismi. Nad suudavad oma peremeesorganismi mõtteid suunata, tema eluiga pikendada, välimust kaunimaks muuta, muutudes kohati narkootikumi sarnaseks – aga kas nad on valmis kandjaga koostööks või on eesmärgiks kalk orjastamine? Suurem osa maalasi arvab viimast. Aga äkki oleks vaja ühtainust kõuli, et Maad valitseda? Milline oleks kõulide mõttemaailm, kas nad käituksid nagu intelligentsed kaheksajalad, või suudaksid peremeesorganismiga paremini kohastuda? Ja kas oleks võimalik inimese käitumismaneeride järgi ära tunda, et teda juhib tegelikult tark võõrolend?

Kirjastus Fantaasia.
Sari: Sündmuste horisont.
Kaanepilt: Siiri Kumari.



John Scalzi: Zoё lugu
Vanamehe sõja sarja neljas raamat
Autorile ülemaailmse kuulsuse toonud sarja neljas raamat, milles on romaani „Viimane koloonia“ sündmused peategelase John Perry teismelise kasutütre vaatenurgast. Selgub, et Zoё on näinud väga palju asju, mida John Perry ise ei näinud, ei teadnud, ja millest kunagi teadagi ei saanud. Et päästa koloonia ja sõbrad, peab Zoё sekkuma planeetidevahelisse võimumängu ja vastu võtma väga raskeid otsuseid. Iseäranis huvitavad on Zoё suhted Obini planeedi elanikega, kes teda oma printsessiks või isegi jumaluseks peavad.

Kirjastus Fantaasia.
Tõlkinud Ats Miller.
Sari: Sündmuste horisont.
Kaanepilt John Harris.



John Wyndham: Kraken ärkab
John Wyndham, „Trifiidide päeva“ ja „Krüüsaliste“ autor, on tuntud oma apokalüptiliste romaanide poolest, mille hulka kuulub ka see teos. Inimkonda ähvardab tulnukate invasioon, kes on maandunud maailmamerre ja sealt sissetungi kavandavad. Esialgu röövivad tulnukad rannikulinnadest inimesi ja uputavad laevu, millele inimesed vastavad aatompommide heitmisega meresügavustesse. Seejärel sulatavad tulnukad üles Maa pooluste jäämütsid, mis tõstab katastroofiliselt merevee taset, nii et kõik rannikualad üle ujutatakse, mis omakorda tähendab tsivilisatsiooni sotsiaalset ja poliitilist kollapsit. Teoses võib näha selgeid paralleele Wyndhami lapsepõlvelemmiku, H. G. Wellsi „Maailmade sõjaga“.

Kirjastus Fantaasia.
Tõlkinud Martin Kirotar.
Sari: Orpheuse Raamatukogu.
Kaanepilt Meelis Krošetskin.



Jim Butcher: Hauatagune oht
Dresdeni toimikud, 3. osa

Harry Dresden, Chicagos tegutsev võlur, kes on paljudel keerulistel juhtudel politseid aidanud, on oma elu jooksul kohtunud paljude päris hirmuäratavate vastastega, kuid midagi sellist pole ta kunagi näinud. Kõikjal Chicagos tekitavad probleeme vaimud, kes on piinatud, vägivaldsed ja tapmishimulised. Keegi – või miski – püüab meelega panna neid põrgulikku hävitustööd tegema. Kuid miks? Ja miks on nii paljud ohvrid seotud Harryga? Enne kui ta isegi aru saab, on ta ülepeakaela probleemidesse kistud, mis ähvardavad ka teda ennast vaimuks muuta.

Kirjastus Fantaasia.
Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski.
Sari: Sündmuste horisont.
Kaanepilt Meelis Krošetskin.



James Dashner: Palaviku kood
Kord oli maailma lõpp. Metsad põlesid, järved ja jõed kuivasid, ookeanid tõusid üle kallaste. Siis saabus põud ja üle maakera levis palavik. Perekonnad surid, vägivald vohas ja inimene tappis inimest.
Seejärel ilmus MOOLOK, kes otsis vastust. Lõpuks leidsid nad täiusliku poisi. Poisi nimi oli Thomas, ja Thomas ehitas labürindi. Nüüd on maailm täis saladusi. Valesid. Liitusid, mida ajalugu poleks eales osanud ette näha.
See on lugu Thomasest ja sellest, kuidas ta ehitas labürindi, mida vaid tema ise mõistis lõhkuda. Kõik saab selgeks.

Kirjastus Tänapäev.
Tõlkinud Mai Torim.
344 lk.



Juhan Voolaid. Tuhastunud külavanem
Absurdsete, mustade ja puhaste lühijuttude kogumik “Tuhastunud külavanem” on vastukaal lakkamatult meieni tulvavatele masendavatele igapäevauudistele. Raamat asetab ühiskonnas toimetava üksikisiku ebamugavatesse situatsioonidesse lihtsalt selleks, et näha, mis saab. Uskumatute sündmuste ja hämmastavate puäntide kulus määritakse nii süütutele kui süülistele inimestele kaela soovimatu saatus. “Tuhastunud külavanem” on oma lõtvade füüsikaseadustega kaudseks analoogiks abstraktsele kunstile, kus esmapilgul mõttetu nüanss võib tabada lugeja närvi ja tekitada elamuse. Kui oled üks neist, kes keerab ajalehe huumorileheküljed läbi lugemata edasi, siis võib “Tuhastunud külavanem” osutuda sinu jaoks üheks kõige naljakamaks eesti keeles ilmunud raamatuks üldse.
200 lk.



Sarah J. Maas: Varjude kuninganna
“Klaastrooni” sari jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.
„Varjude kuninganna“ on sarja neljas raamat.

Kirjastus Pikoprint.
Tõlkinud Mario Pulver.
720 lk.



Maria Turtschaninoff: Naondel: Punase kloostri kroonikad.
Soomerootsi kirjaniku Maria Turtschaninoffi (snd 1977) raamatud viivad lugejad fantaasiamaailma, kus peategelasteks julged ja vaprad tüdrukud. Punase kloostri kroonikate I raamat „Maresi“ ilmus kirjastuses Varrak 2017. aastal. Nüüd jutustab „Naondel“ loo ürgõdedest – Punase kloostri asutajatest.
Luksuslikus Ohaddini palees on naistel vaid üks ülesanne – sõna kuulata. Mõned toodi siia juba tüdrukuna, püüti kinni ja orjastati; teised toodi teenijannadeks; kolmandad abikaasadeks. Nad kõik peavad tegema seda, mida isand käsib, sest tema käes on salajane ja surmav võim. Kuid ka naistel on omad saladused. Üks neist on ravitseja. Teine suudab kontrollida unenägusid. Kolmas on sõdalane. Neljandal on võime näha kõike, mis on tulekul. Oma kullatud vanglas ei jää naistel muud üle kui oodata. Nad teevad plaane. Kirjutavad üles oma lugusid. Unistavad pääsemisest, pelgupaigast, kus tüdrukud saaks olla vabad. Ja lõpuks, siis kui taevas kumab punetav kuu, teevad nad oma kättemaksu teoks.

Kirjastus Varrak.
Tõlkinud Raili Väin.
494 lk.




Ene Sepp: Taeva tühjad tribüünid
Noorteromaani „Taeva tühjad tribüünid“ peategelane, 14-aastane Merita saab harukordse võimaluse: minna tagasi minevikku ja seda muuta. Kui ta parandab tehtud vead, siis saab ta astuda rongile, mis viib edasi … aga võib-olla hoopis tagasi?
„Taeva tühjad tribüünid“ võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 10. noorteromaanide võistlusel 2. koha.

Kirjastus Tänapäev.
256 lk.



Johannes Kivipõld: Pööris
On aasta 2007. Maailm naudib majanduskasvu, palgad tõusevad ja kõigile tundub, et tulevikus paistab ainult mõnus päike. Ühes Ida-Euroopa väikeriigis töötavat Frederikku ootab ees edutamine Düsseldorfi, kuid maailmas süvenev majanduslangus tõmbab kõigele kriipsu peale…
Vanad rahvuste vahelised pinged tõusevad taas pinnale. Järgnevad streigid, rahutused, vägivald. Saabunud segadust otsustab ära kasutada naaberriik Venemaa – esialgu väikeriigis elavate kaasmaalaste ajudesse varjatult oma propagandat pritsides, lõpuks avaliku sõjaga.
Järgneb okupatsioon. Frederik püüab tekkinud olukorda võimalikult soodsalt ära kasutada ja rajada endale kohta uues sotsiaal-poliitilises hierarhias. Kuid ei lähe kaua, kui ta on sunnitud põranda alla pagema ja välja mõtlema, kuidas ellu jääda. Kättemaksuiha kannustab. Lõpuks ei jää tal aga enam muud üle, kui oma tegudele otsa vaadata ja nendega rahu teha.
Halb unenägu? Verdtarretav fantaasia? Ettekuulutus? Loodame, et ei ükski neist. „Pööris“ on raamat sellest, mis oleks võinud juhtuda, kui …

Kirjastus Eesti Raamat.
272 lk.



Diana Gabaldon: Leegitsev rist
“Võõramaalase” sarja V osa 1. raamat.
1771. aastal püsib Põhja-Carolina koloonias habras tasakaal, kus ühel vaekausil on rikas koloniaalaristokraatia, teisel sisemaa vaesed uusasukad. Nende kahe rahvakihi vahel seisab aumees, ent nüüd juba ka varakas mees Jamie Fraser. Armsalt Šotimaalt väljasaadetuna on ta siin saanud lõpuks maad, mida on alati ihaldanud. Tema kõrval on ebatavaline teekaaslane, oma ajast ja kohast väljakistud naine Claire, kellel lasub õnnistuse, kuid paraku ka raske koormana imetabane võime teada, mida toob tulevik. Varem on säärane teadmine tõuganud Jamie ja Claire’i ohtudesse, ent aidanud neil ühtlasi pääseda. Nüüd võib see saada vilkuvaks tõrvikuks, mis valgustab neile teed läbi eelseisvate ohtlike aastate, või süüdata tulekahju, mis põletab tuhaks kogu nende ühise elu.

Kirjastus Varrak.
Tõlkinud Krista Suits.
760 lk.



Rein Raud: Viimane kustutab tule
Peaministri jõhkra tapmise jälgi ajades satub uuriv ajakirjanik Kairit Nõlvak varsti palju suurema saladuste puntra otsa — ja taipab ühtlasi, et sama pundart püüab temaga võidu lahti harutada ka keegi teine, temast palju võimsam... “Viimane kustutab tule” on korraga lugu võimust ja vastutusest, vassimisest ja usaldusest, eeskätt aga sellest, mille kõigega võivad inimesed oma põhimõtete kaitsel eneselegi ootamatult hakkama saada.
Rein Raua ootamatu otsus kirjutada poliitiline ulmethriller on andnud meile põnevaid ideid täis raamatu, mis paneb küsima, kas Eesti on saanud endale oma Stieg Larssoni?
— Daniel Vaarik, poliitilise kommunikatsiooni ekspert,
endine peaministri pressinõunik

Kirjastus Salv.
192 lk.



Ray Bradbury. Võilillevein
Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise koega lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.

Kirjastus Paradiis
Tõlkinud Laine Hone
288 lk.