Eesti keeles pole ilmunud kuigi palju filmiraamatuid, mille autoriks oleks kohalik. (Kui aus olla, siis ega ka tõlgitud filmiraamatuid palju ole.) Ja kui võtta vaatluse alla žanrifilmid, siis pole üldse midagi. Jah, eks vanemad inimesed ehk mäletavad Hillar Palametsa raamatut „Superid, vesternid ja staarid“ (1972). Kuigi, see sajaleheküljeline raamatuke oli pigem rajataguste (loe: lääne) kommertsfilmide kriitika, et mitte öelda materdamine, tegeledes pigem (sotsiaalse) fenomeni kui sellisega ning keskendudes peamiselt kõigele rahalisele ja kõmulisele, mis filme saadab, mitte filmidele endile. Samas, Hillar Palamets oli lobeda sulega ja interneti-eelsel ajal oli see raamat ikka üsna oluline lugemisvara.
Kalver Tamme värskeltilmunud raamat on aga just asjast endast ehk filmidest ja nende tegijatest. Olgu nad siis lavastajad või näitlejad, või hoopis eriefektide meistrid. Seega, pole üldse vale, kui öelda: esimene eesti autori žanrifilmiraamat. Eelkõige õudus, aga on juttu ka SF- ja fantaasiafilmidest. Kogu žanr. Seda enam, et ega tegijad ise ju nii täpselt neid asju ei erista. Ja kas peakski. Jah, kõik või peaaegu kõik tekstid on varem ilmunud siinsamas Reaktoris, aga osa tekste on täiendatud ja kõiki on toimetatud. Mis peamine: raamatus on tekstid kronoloogias – alates tummfilmidest kuni moodsa kraamini. Autor on küll öelnud, et võib lugeda suvalises järjekorras. Tõenäoliselt võibki, aga kui lugeda raamatut järjest, siis peaks tekkima päris konkreetne ja ülevaatlik rida poolesajast olulisest žanrifilmitegijast ja taolise filmikunsti arengust. Kalver Tamm ise küll kommenteerib eessõnas, et ta raamat pole mingil juhul põhjalik ja ammendav ülevaade ning isegi väga olulisi tegijaid on puudu. Jah, võib ju olla, aga ükski raamat ei suuda hõlmata kõike. Eriti veel sedavõrd hõlmamatul alal, kui on seda pealt sada aastat žanrifilmi.
Muarust on tegu ideaalse nn öökapiraamatuga, või siis elutoa diivanilaua raamatuga. Noh, selline, mis kogu aeg vedeleb nähtaval kohal, et on korraliku välimusega, pole piinlik näidata, saab iga hetk lehitseda, pilte vaadata ja lugeda. Lugemine konti ei murra, sest igast filmitegijast on paar-kolm lehekülge teksti ja sageli mõni äge pilt tegijast või ta loomingust. Paar kuud kapikesel-lauakesel ning kui paar korda nädalas veel ka avada ja lugeda, siis suisa märkamatult on raamatuomanikust saanud isik, kes oskab žanrifilmide asjus vestluses kaasa rääkida. Ja mis peamine: ta vaatab pärast Kalver Tamme raamatuga tutvumist žanrifilme hoopis teise pilguga. Loodetavalt sõbralikuma ja arusaajama pilguga.
Juba vaid seepärast tasub raamatut soovitada ja miks mitte ka kinkida. Ja kindlasti lugeda! No näiteks mina ei pea end just žanrifilmi maailmas võhikuks, aga isegi minule oli raamatus palju uut ja huvitavat, nauditavat.
Kalver Tamm
Karta pole vaja
Lummur
2023
208 lk
