Karta pole vaja
Kalver Tamm

„Karta pole vaja“ on artiklikogumik, mis koondab oma kaante vahele Kalver Tamme poolt kirjutatud ja eri aegadel ulmeajakirjas Reaktor ilmunud tekstid žanrifilmidega erineval moel seotud inimestest. David Cronenberg, Paul Verhoeven, Jamie Lee Curtis, Dan O´Bannon, Jean-Pierre Jaunet ja paljud teised.

Maod ja ämblikud ei hirmuta meid kõiki samavõrd. Mitte kõik meist ei jäta kapikesel ööseks lampi põlema. Hirmud on erinevad. See, mis ühe paneb külma hirmuhigiga kattuma, ei mõju teisele sugugi samamoodi.

Sinu käes on teejuht maailma, kus voodi alt võib leida muudki peale tolmurullide, kus kord maha maetud probleemid kipuvad mulla alt uuesti välja ronima, kus laialt naeratav kloun ei pane üldsegi rõõmsalt kaasa kihistama. Aegade jooksul on paljud vaprad mehed ja naised oma hirmudele silma vaadanud ja need filmi sisse pannud.

Kirjastus Lummur
208 lk

Heade mõrvade linn
Indrek Hargla

Kogumikus „Heade mõrvade linn“ on kolm mõrvalugu Tartu linnast. Neid jutte ühendab see, et need kõik toimuvad kultuuriringkondades ja Tartu kesklinna tuntud kohtades ja lugude keskmes on teravad intriigid ja vastuolud Eesti haritlaskonna seas. Lühiromaanis „Mõrv Mänguasjamuuseumis“ leitakse tapetult sama muuseumi teaduskuraator, kes juhatas seal öösel salajast koosolekut. Mõrva asub uurima Kirjandusmuuseumi eriosakonna endine töötaja, eradetektiiv Laura Peegel, kes peagi tuvastab, et Tartus toimub juba pikemat aega salajane sõda erinevate kultuuriasutuste vahel ja et panused selles mängus on väga kõrged. Oma huvide kaitsmiseks on Tartu muuseumid moodustanud salajase koalitsiooni ning mõrtsukas peab olema keegi selle liikmetest. Jutustustes „Mõrv Ulmeühingu aastakoosolekul“ ja „Mõrv „Reaktori“ toimetuses“ on vaatluse all karm tegelikkus Eesti kirjandusilmas.

Kirjastus Raudhargla
184 lk

Ohver

Skarabeuse 2023. aasta raamatuks on antoloogia OHVER, mis sisaldab kaheksa eri pikkusega lühiteost aastatelt 1956 – 2020. Autoridki on mitmelt maalt: USAst (3), Jaapanist (1), Ukrainast (2) ja Soomest (2). Raamat on pehmekaaneline, lehekülgi ca 310 ja raamatukauplustes on selle hinnaks ca 22€ (Estconil 13€). Raamat ilmub müügile juuni teisel poolel. Mõningatest juttudest:

Tulevikus võib kuritegu kavatsev isik karistuse juba ette ära kanda. Eelkurjategijad saadetakse sunnitööplaneetidele, kus võimalused ellu jääda on ääretult väikesed. Kuid siis saabuvad Maale tagasi kaks karistuse avansina ära kandnud meest ... (William Tenn, Karistus avansiks)

Kõrgel mäenõlval elab eraklanna. Tema ellu on jätnud jälje mitmed mehed, kes vananesid ja surid, kuid naine jäi endiselt nooreks ... (Sakyô Komatsu, Bikuni surm)

3) Autor on üks militaarulme korüfeedest, kelle tuntuim sari räägib kosmoseadmiral Honor Harringtonist ja tema puukassist Nimitzist. Kogumikku võetud loost selgub, kuidas algas inimeste tutvus puukassidega. (David Weber, Imeilus sõprus)

4) Kaliif al-Mahdi (valitses aastatel 775 kuni 785) kahe poja võimuvõitluse ulmeline lahendus. (Tapani Tolonen, Siharzad)

Kirjastus Skarabeus

Süngete vete vaimud
Ignė Zarambaitė

16-aastane Anika naaseb kunagisse kodulinna, kust ta põgenes valusate lapsepõlvemälestuste ‒ pinged perekonnas, koolikiusamine, heidikuks olemine ‒ eest. Neiu kannab endas ikka veel talle kunagi osaks saanud ülekohut, kuid väliselt on ta täiesti muutunud. Keegi ei tunne teda ära. Ta pole enam Anika, vaid Ana. Peagi otsustavad Ana ja tema sõbrad võtta vastu väljakutse – veeta nädalavahetus üleujutuste piirkonnas asuvas talumajas, mis on kuulus legendide ja hirmuäratavate sündmuste poolest. Lõbus õhtu muutub aga tõeliseks õudusunenäoks, mille keskmes on salapäraselt kadunud tüdruk. Enam pole võimalik aru saada, mis on tõeline, mis unustatud, mis väljamõeldud. Mis tegelikult selle öö sündmuste taga on – seletamatud müstilised jõud, narkootikumid või kättemaks? Või äkki need kõik koos? Ignė Zarambaitė (snd 1988) on Leedu laste- ja noortekirjanik ning koolitaja. „Süngete vete vaimud“ on tema esimene teismelistele mõeldud teos. Romaan jõudis 2020. aastal White Ravensi kataloogis soovitatavate raamatute sekka ja valiti Leedu aasta parimaks noorteraamatuks.

Kirjastus Eesti Raamat
Tõlkinud Tiina Kattel
144 lk

Pole midagi uut siin päikese all
Holger Kaints

Holger Kaintsi jutustus on omamoodi kirjanduslik eksperiment, sest ta alustas selle kirjutamist juba 1976. aastal. Autor oli siis 19-aastane. Tookord pooleli jäänud jutustus on nüüd saanud uue vormi, aga säilitanud vanast nii palju kui võimalik. Seepärast toimub ka tegevus kauges minevikus: kevadel ja suvel 1976.

Kaks teineteist välistavat tõde korraga – see ei saa ju olla võimalik! Jutustuse tegelased, noor abielupaar, kogeb just midagi seesugust. Nad satuvad situatsiooni, mille võimalikkust nad ei usu ka tükk aega selle sees olles. Isegi ulmekirjanduse jaoks veidravõitu olukord kestab küllaltki kaua, ja nõnda ei jää Tännol ja Leenil lõpuks muud üle, kui tunnistada, et nendega sündiv on reaalsus. Tavalisse ellu tagasi pöördudes on neil tahtmine kellelegi toimunust jutustada. Siis kogevad nad aga enda ümber mõistmatust, üsna sarnast sellega, mida nad ise loo esimestel lehekülgedel tundsid.

Kirjastus Hea Lugu
208 lk

Klaasist hotell
Emily St. John Mandel

Vancouveri saare kõige põhjapoolsemas tipus asetseva hotelli baaridaam Vincent kohtub hotelli mõistatusliku omanikuga ning saab tema kaaslaseks, kuni selgub, et mees on ehitanud pettusel põhineva finantsskeemi, mille kokkuvarisemine hävitab paljude inimeste elu. Vincent lahkub ning leiab hiljem tööd kaubalaeval. Aastaid hiljem palgatakse üks Ponzi skeemi ohver uurima kummalist juhtumit – ühe naise jäljetut kadumist merel.

*

„21. sajandi inimene, kirev akvaariumikala: klaaseramus, büroohoones, hotellis. See on pealispind. Mis toimub selle all? Emily St. John Mandel jutustab meile trilleri varjus inimese haprusest. Rahakuningriigist ja tema naabrist, varjumaast. Hetkedest, mil klaas mõraneb, suhu sattunud klaasikild kriibib kurgus ning me näeme iseennast selges peeglis. Ja armastus oleks nagu ikka veel kusagil siinsamas, peaaegu võimalik.” – Eva Koff

Kirjastus Varrak
Tõkinud Joanna Liivak
Toimetanud Tiina Randus
272 lk

Kujuteldavad elud
Marcel Schwob

Marcel Schwob (1867–1905) oli prantsuse kirjamees, kelle elu jäi lühikeseks, kuid kelle mõju tema kaasaegsetele ja ka järeltulevatele põlvedele on olnud suur. Oma loominguliseks eeskujuks on teda nimetanud Jorge Luis Borges, Italo Calvino, Alfonso Reyes, Roberto Bolaño, Pascal Quignard, Pierre Michon ja mitmed teised.

„Kujuteldavad elud“ sisaldab kakskümmend kolm miniatuurset elulugu, milles segunevad fantaasia ja eruditsioon, unenäolisus ja detailitäpsus. Lugeja ette astuvad rohkem või vähem tuntud antiikajategelased, mereröövlid, luuletajad ja mõrtsukad, ka maalikunstnik, näitleja, ketser, kohtumõistja, sõdur, aardepüüdja, kuningatütar, armuneid, geomant ja demiurg – üldise ja üldistava asemel jäädvustab Schwob igaühe juures seda, mis on temas ainukordset ja eristuvat. „Biograafi kunst seisneb just nimelt valikutes. Ta ei pea muretsema tõe pärast; ta peab looma kaosest inimese jooned,“ leiab ta ise.

Raamatut täiendavad tõlkija kommentaarid ja Tiit Aleksejevi saatesõna, mis portreteerib autorit ja tema loomingut.

Väljaandja: Kultuurileht

Kõdulehed
Gabriel García Márquez

1955. aastal ilmunud lühiromaan „Kõdulehed” on maagilise realismi meistri Gabriel García Márqueze esimene oluline teos. Huvitav fakt on ka see, et väljamõeldud linn Macondo, mis ei ole mitte ainult Márqueze „Saja aasta üksilduse”, vaid ka tema hilisemate teoste taustaks, ilmub selles raamatus lugeja ette esimest korda.

Macondo väikelinna saabub hiiglaslik banaanifirma, tuues kaasa kaubaladude, lõbustuskohtade ja slummide virvarri, kuid samas ka räige prügihaisu, mis muudab linnaelanike elu tundmatuseni. Kui banaanifirma lahkub linnast sama kiiresti, kui saabus, jääb järele vaid kõdunev tühjus.

Sellel laastatud ja hingetul tühermaal elab üks viimane auväärt mees, kolonel, kes on otsustanud täita kauaaegset lubadust, ükskõik kui ebameeldiv see ka poleks: korraldada auväärsed matused arstile, keda kõik linnaelanikud põlgasid ja näeksid meelsamini unustuse hõlmas ja prügihunnikus. Linnaelanike pahameelt ja vastupanu trotsides jätkab kolonel matuste ettevalmistusi ja lugeja ette rullub lahti Macondo veerand sajandit kestnud muinasjutuline lugu.

Romaan ilmub eesti keeles esmakordselt.

„Gabrieli vari annab meile valgust. Olles klassik, on ta endiselt meiega ja kuulub meile kõigile.” – Colombia kirjanik ja esseist Darío Jaramillo

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Ruth Sepp
128 lk

Ainsuse esimene isik
Haruki Murakami

Nende kaante vahele on mahtunud kaheksa lugu, mis on jutustatud minategelaste suu läbi meenutusena kunagi ammu kogetud kummalistest juhtumistest. Need on ehmatavalt ausad pihtimused, mille läbivaks teemaks on armastus ja surm. Nagu Murakami raamatutes ikka, seob paljusid tegelasi armastus muusika vastu, olgu see klassika, džäss või popp. Lood balansseerivad reaalsuse ja ebareaalsuse piiril, kuid veidral kombel näivad usutavad, pannes lugeja kahtlema, et ehk võikski need olla tõestisündinud. Ent Murakami jätab meelega lahtiseks, kas tegemist võib olla kirjaniku enda mälestustega, mida ta on vürtsitanud eriskummaliste seikadega, või on need otsast lõpuni väljamõeldised. Ühes loos ütleb ta nii: „Me kõik kanname elus mingisuguseid maske. Sest ilma maskita pole selles karmis maailmas mu meelest üldse võimalik elada. Tegelikult võib deemoni maski taga peituda ingel ja ingli maski taga varjata end deemon. Pole võimalik olla lihtsalt üks või teine. Sest sellised me just olemegi. See ongi karneval.”

Noortele

Sierf
Mere Õie Kalle

Neli teismelist sõpra, neli erinevat puuet. Elisa on pimedana sündinud, Anabel on ratastoolis, kaksikud Mirco ja Matheo on kurttummad. Kõik neli kannatavad koolis kaasõpilaste narrimist ja kohtuvad peale kooli, et omavahel aega veeta.

Öösiti rändavad sõbrad unes paralleelmaailma Sierfi, kus nad on oma puuetest vabad – näevad, kuulevad, räägivad ja suudavad joosta.

Sierf on imeline paik, mida asustavad fantastilised olendid: haldjad, tulelinnud, ükssarvikud ja fööniksid. Pegasused lendavad seal tagurpidi, haldjad ja hiiglased peavad vibuvõistlusi ning raamatuid ei tohi seal kirjutada.

Mere Õie Kalle kirjutas selle romaani 12-aastasena Itaalias elades ja itaalia keeles. „Sierf” on Mere Õie teine raamat, mis pälvis aastal 2021 kaks noorte kirjanike preemiat: Firenze Giovani ja Milano Giovani.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Cathy Laanela
248 lk

Kordustrükk

Võilillevein
Ray Bradbury

Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.

Kirjastus Paradiis
Tõlkinud Laine Hone
Illustreerinud Marge Nelk
367 lk