KUU ULMEAJAKIRI: "Science Fiction Monthly" (11. aprill)

"Science Fiction Monthly" oli briti ulmeajakiri, mis ilmus kuukirjana 1974. aasta veebruarist 1976. aasta maini, ilma et ainuski number oleks vahele jäänud. Ajakiri oli tabloidimõõtmetes (40×28 cm) ja koosnes 28 leheküljest, mis olid klammerdamata, et seal ilmunud kunsti saaks kasutada postritena. 1970-ndate keskel polnud Suurbritannias teist ulmeajakirja, nii et igasse numbrisse saabus 400-500 juttu, jutuvalikut justkui oli, siiski seda väga ei kiideta, kuigi osa jutte oli tuntud autoritelt. Kõik kolm toimetajat on BAASistamata ja ajakirja lühijutuvõistluste paremikust ei võrsunud ainsatki kirjanikku. Kolmanda numbri tiraaž küündis 150 tuhandeni, aga edaspidi jooksis asi allamäge ja kui see oli langenud 20 tuhandeni, pandi ajakiri kinni. Ajakiri ilmus läbivas värvitrükis paljude piltidega ja tootmine oli kallis. Allakäigule aitas kaasa inflatsioon: esimeste numbrite hind oli 25 senti, viimastel 50 senti – ja seda kahe aastaga.

https://en.wikipedia.org/wiki/Science_Fiction_Monthly

 

KUU ARVUTIMÄNG: "The Longing" (14. aprill, 2. aastapäev)

Selle 2020. aastal ilmunud sõltumatu tootja Studio Seutz mängu peategelane on Vari, kes teenib Kuningat. Kuninga jõud on otsakorral ja ta läheb 400 päevaks koobastikku magama. Reaalajas kestab mäng sama kaua, nii et aastaga mängu läbida ei saa. Kriitikud võrdlesid mängu eluga koroonaviiruse karantiinis, kuid mängu idee on vanem, mängu tehti 6 aastat. Vari saab rännata kuninga koobastikus ja seda uurida, lugeda raamatuid, joonistada, oma joonistustega kuninga magamiskambrit kaunistada, mängida lihtsaid ajaviitemänge ja muud sellist. Üllatusena selgub, et kui kuningas ärkab, siis hävitab ta kõik universumis oleva ning kuningas ja Vari valitsevad edaspidi kahekesi universumitäie lõputu tühjuse üle. Selle vältimiseks tuleb panustada koobastiku uurimisse. Sealtkaudu saab maapinnale pääseda ja kui on valida, kas alustada uut elu lapse või vanamehena, tuleb valida vanamees. Mäng lõpeb ja lõputiitrite põhjal põhjustas Varju lahkumine kuninga surma. Kriitika oli üllatavalt positiivne.

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Longing

 

KUU FRANTSIIS: "Fabula Nova Crystallis Final Fantasy" (21. aprill)

See on "Final Fantasy" nii-öelda allfrantsiis, mis koosnes 7 mängust, mis ilmusid firma "Square Enix" loodu ja turustatuna aastail 2009–16. Minu jaoks ootamatusena ei toimu mängude tegevus samas maailmas, vaid kolmes maailmas, millel pole üksteisega mingit pistmist, ehkki ühised teemad on jumalate sõda ja inimeste valikud jumalate sõja keskel. Esimene mäng oli "Final Fantasy XIII", eelviimane "Final Fantasy XV". Frantsiisi hulka kuuluvad kaasnevad raamatud, romaniseeringud, manga, mängufilm ja animaseeria veebis. Kõik mängud olid äriliselt edukad nii absoluutskaalal kui ülejäänud "Final Fantasy" mängudega võrreldes. Tagantjärele pole kriitikute kiitus enam nii ühene, aga kes sest enam hoolib, raha on juba kätte saadud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Fabula_Nova_Crystallis_Final_Fantasy

 

KUU ASTRONOOMIAPILT: SpaceX CRS-8 start (8. aprill, aastapäev)

SpaceX CRS-8 oli Rahvusvahelise Kosmosejaama teenindusmissioon, mis startis 8. aprillil 2016 Floridast Canaverali neemelt ja kestis ligi 33 päeva. Kohale toimetati 3,1 tonni kaupa ja tagasi toodi 1,7 tonni. Kasutati raketti "Falcon 9", mille esimene aste eraldus 2 minutit 40 sekundit ja teine aste 10½ minutit pärast starti. See oli esimene juhtum, kus raketi esimest astet taaskasutati, see püüti kinni 9 minutit pärast starti 300 km kaugusel Florida rannikust ookeanis asuval platvormil, mis kandis veidrat nime "Of Course I Still Love You". Ühtlasi oli see esimene kosmosesõiduki vertikaalne maandumine ujuvplatvormile. Sellel platvormil ongi pilt tehtud. Tagasi Floridasse jõudmiseks kulus hoopis rohkem aega, see toimus alles 12. aprillil. Esimest astet taaskasutati 30. märtsil 2017 geostatsionaarse sidesatelliidi SES-10 kosmosessesaatmiseks. Ja püüti teist korda kinni.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:CRS-8_(26239020092).jpg

 

KUU KOSMOSEPILT: C/2022 E3 (ZTF) (14. aprill)

C/2022 E3 on pika perioodiga komeet, mis pesitseb Öpik-Oorti pilves ja tuleb Päikesele lähedale iga 50 tuhande aasta järel. Orbiidi lähim punkt ehk periheel on 1,112 astronoomilist ühikut (astronoomiline ühik AÜ on Maa kaugus Päikesest), kaugeim punkt ehk afeel umbes 2500 AÜ. Komeedi tuuma läbimõõt on umbes kilomeeter ja see pöörleb umbes 8,5–8,7 tundi. Komeet avastati 2. märtsil 2022, kui tema näiv tähesuurus oli 17,3 ja ta oli Maast 4,2 AÜ kaugusel. Kiiresti selgus, et tegu pole asteroidiga, sest tal on ümber roheline pilv, mida nimetatakse koomaks. Periheeli läbis ta 12. jaanuaril 2023, Maale kõige lähemal oli ta 1. veebruaril, mil tema kaugus meist oli 0,28 AÜ ja näiv tähesuurus 5, mis tähendab, et see oli palja silmaga nähtav. Roheka värvi tekitab disüsinik C2 ja see pole komeetides üldse haruldane, küll on haruldane aga see, et ilus roheline komeet Maale nii lähedale tuleb.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:C2022_E3_(ZTF)-_Alessandro_Bianconi.jpg

 

KUU MÜTOLOOGIAPILT: "Kullervo" (kunstnik sündis 26. aprillil)

Kullervo on soome rahvuseepose "Kalevala" õnnetu saatusega tegelane. Tema hõim tapeti ja Kullervo müüdi poisikesena orjusse, kus teda väärkoheldi. Pärast avastas ta, et tema kasupere tappiski tema hõimu. Ta avastas oma õige pere elavana ja kaotas selle uuesti. Ta võrgutas kerjustüdruku, teadmata, et see on tema õde, ja kui see selgus, siis õde tappis enese. Lõpuks tappis Kullervo oma kasuvanemate pere, säästmata kedagi, ja seejärel ka enese. Tolkien, kes alustas luuletajana, kirjutas oma esimese proosateose "Kullervo lugu" just temast. "Silmarillionis" ja "Húrini lastes" kujutas ta Kullervot Túrin Turambari nime all. Soomlased kirjutasid Kullervost näidendi (Aleksis Kivi) ja kaks ooperit (Jean Sibelius ja Aulis Sallinen). Sibeliuse "Jäägrimarss", mis on Soome iseseisvuspäeva presidendivastuvõtu avalugu, sisaldab rida "Me tõuseme nagu Kullervo kättemaks". Soome üks tuntuimaid kunstnikke Akseli Gallen-Kallela maalis kaks hiiglaslikku maali "Kullervo needus" ja "Kullervo ratsutab sõtta". Ka Veljo Tormisel valmis 1994 "Kullervo sõnum".

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Akseli_Gallen-Kallela_-_Kullervo_Cursing_-_Google_Art_Project.jpg

 

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

 

KUU PILT: Tahate piiluda 128 pere magamistubadesse? Palun!

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:128_Balconies_of_1390_Market_Street,_San_Francisco.jpg

 

ESIMENE VANAFILM: "Suudlus" (2. aprill, 18 sekundit)

"Suudlus" on 18 sekundi pikkune melodraama 1896. aastast. See on maailma esimene film, milles kujutati suudlust, ja ühtlasi maailma üks esimesi raha eest näidatud filme. Mõned pidasid suudluse avalikku näitamist šokeerivaks ja kõlvatuks. Katoliku kirik kutsus üles siivsusele ja filmi ärakeelamisele. Ajalehetoimetajad kirjutasid hukkamõistvaid kommentaare ja filmi näitavatesse kinodesse kutsuti politsei, et nad selle jäleduse lõpetaksid. Rohkem oli kinoskäijate seas siiski neid, kes suurima heameelega seda filmi jõllitasid. Mina aga täheldasin näitlejate vanust: John Rice 39 ja May Irwin 34 aastat. Välja näevad hoopis vanematena – tänapäeva inimeste jaoks. Tollal jäid inimesed rutem vanaks. Film on ajalooliselt tähtis: esiteks näitas, et filmidega saab raha teenida, teiseks mõjutas see filmikunsti arengut, juba ülejärgmisel aastal valmis analoogiline film "Midagi head: neegri suudlus" märksa nooremate näitlejatega, mis kõlbluse eest võitlejaid veel enam vihastas.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:May_Irwin_Kiss.webm

 

KUU LOODUSEFILM: Kakerdaja raba (8. aprill, 1½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Drone_video_of_Kakerdaja_bog_in_Estonia_(september_2021).webm

 

TEINE VANAFILM: "Ema" (11. aprill, 52 minutit)

Minu koolipõlves oli Maksim Gorki "Ema" kohustuslik kirjandus. Asusin lugema ja, tollal oli häbi öeldagi, tänapäeval mitte nii väga, ei suutnud lõpuni lugeda. See 1926. aasta film on teine neljast "Ema" ekraniseeringust (esimene 1919, viimane 1989, iga järgmine eelmisest pikem, kõik toodeti Venemaal). Endalegi ootamatult vaatasin ilusasti läbi. Milles asi? Olen Commonsi filme pooleli jätnud küll, aga "Ema" on hästi tehtud. Film on venekeelsete tiitrite ja ingliskeelsete subtiitritega, soovitan lugeda venekeelseid. Ema mängib Veera Baranovskaja, poega Nikolai Batalov (ainult 14 aastat noorem, suri 1937, aga ei represseeritud, vaid tuberkuloosi), isa Aleksandr Tšistjakov (enne seda filmi oli ta sportlane: NSV Liidu rekordiomanik vasaraheites, Moskva meister klassikalise maadluse raskekaalus, samuti jalgrattur). Ilusat naisrevolutsionääri mänginud Anna Zemtsova oli päriselus režissööri Vsevolod Pudovkini naine.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:1926._%D0%9C%D0%B0%D1%82%D1%8C.webm

 

KOLMAS VANAFILM: "Mister Westi ebatavalised seiklused bolševike maal" (12. aprill, 74 minutit)

74 minuti pikkune nõukogude komöödia 1924. aastast. John West sõidab Clevelandist Moskvasse. Teda näeb petturite juht Žban, kes rõõmustab: ohoo, rikas ameeriklane, hakkame temast dollareid välja pumpama! Ta sõidutab Westi mööda Moskvat ja kui mõnda tühermaad või tühja krunti näeb, siis räägib: siin oli varem Suur Teater ja siin oli varem ülikool. Westil tekib mulje, et kommunistid on õudsed. Žban viib ta enda koju ja riietab oma jõugu vastavalt ameerika propaganda kirjeldustele metsikutest kommunistidest. Jõugu liikmed tulevad Žbani koju, nimetavad end KGB töötajateks, "vahistavad" Westi, panevad ta "vanglasse" ja mõistavad surma. Surmanuhtluse edasilükkamiseks peab West maksma. Lõpuks, mõistate isegi, Westi kadumist uuriv miilits selgitab välja, et viimati nähti teda koos tuntud petise Žbaniga, ja vahistab kogu jõugu. Tagaajamised filmi esimeses pooles pole halvemad kui ameerika filmides, kust ongi eeskuju võetud, tagumine pool propaganda ja pettusega lahkneb eeskujudest ja sellepärast on eriti huvitav. Näitlejaskonnast elas kõige kauem üht petistest mänginud Leonid Obolenski, 1991. aastani.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mr_West_(1924).webm

 

NELJAS VANAFILM: "Soomuslaev "Potjomkin"" (13. aprill, 71 minutit)

71 minuti pikkune nõukogude draama 1925. aastast. Seda on korduvalt nimetatud maailma kõigi aegade parimate filmide loendites, kaasa arvates käesoleval sajandil. Charlie Chaplin ja Billy Wilder nimetasid seda oma lemmikfilmiks, Douglas Fairbanks aitas seda USA-s levitada ja kutsus Eisensteini Hollywoodi. Käsitletakse 1905. aasta revolutsiooni ja mässu soomuslaeval "Potjomkin". Film on mustvalge, välja arvatud punalipp, mis on 108 kaadril käsitsi värvitud. Film šokeeris vaatajaid mitte niivõrd oma poliitilise meelsuse kui vägivalla pretsedenditu näitamise poolest. Joseph Goebbels ütles, et iga kindlate poliitiliste veendumusteta inimene võib seda filmi nähes kommunistiks muutuda, ja kutsus Eisensteini Saksamaale analoogilist natsifilmi tegema. Saksamaal filmi ei keelatud, küll aga USA-s ja Prantsusmaal. Suurbritannias on see kõigi aegade kõige kauem keelustatud film, 1987. aastani. Palju ei puudunud, et Sovkino juht Konstantin Švedtšikov oleks filmi NSV Liiduski keelanud, kuid Vladimir Majakovski käskis filmi välismaal levitada ja pärast rahvusvahelist edu polnud keelamisest NSV Liidus rohkem juttu. Säilinud on Majakovski ütlus: «Švedtšikovid tulevad ja lähevad, aga kunst jääb.»

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Battleship_Potemkin.webm

 

VIIES VANAFILM: "Tundmatu" (17. aprill, 52 minutit)

52 minuti pikkune ameerika draama 1927. aastast Lon Chaney ja Joan Crawfordiga peaosas. Chaney mängib tsirkusevärdjat Kätetut Alonzot, kes kasutab oma jalgu nii nugade viskamiseks kui püssi laskmiseks. Tegelikult on tal käed olemas, aga need on tihedalt keha vastu seotud. Ta armastab Nanoni, kellele mehed on elus nii palju kurja teinud, et ta kardab meeste käsi ja tunneb end turvaliselt üksnes Alonzo seltsis: talle näib, et Alonzo ei saa talle halba teha. Seda on arvatud Chaney parimate filmide sekka, kuid mina seda ei vaadanud, sisututvustuse põhjal tundus liiga õudsena. Kuid ta oli kasumlik: 217 tuhande dollari suuruse eelarve juures tuli tagasi 847 tuhat dollarit.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Unknown_(1927).webm

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0584)