On öeldud, et ulme on kerglane ajaviitekirjandus ja sedasama on öeldud ka krimikirjanduse kohta. Jim Butcheri fantaasiakrimid võlur Harry Dresdeni tegemistest on taolise loogika põhjal kahekordselt kerglased ja topelt-ajaviide. Iseküsimus, kas konkreetse sarja fännile kitsamalt või ulmefännile laiemalt taoline tõdemus üldse korda läheb..? Romaan „Surma maskid“ on juba viies Harry Dresdeni toimikute sarjast, mis maakeeles ilmub ning seetõttu võib oletada, et autor ja sari on Eestis oma kindla lugeja juba leidnud.

Meenutaks, et sarja kaks esimest romaani „Tormirinne“ ja „Hull kuu“ olid pigem fantasykuues krimilood, kus palju lehekülgi pühendati võlur Harry Dresdeni ja Chicago politsei suhetele, kus peamine oli siiski kuritöö ja selle lahendamine. Kõrvalliinidena näidati siis maailma ja avati ka Harry minevikku. Kolmas romaan „Hauatagune oht“ oli teatav üleminekuteos, kus krimilugu hakkas kergelt tahaplaanile vajuma ning linnafantaasilik seiklus esiplaanile tõusma. Neljas romaan „Suverüütel“ oli vast kõige vähem krimilugu ning samas neist neljast ka kõige paremini kirja pandud. Ei, mitte vähese krimi tõttu! Pigem oli tunda, et Jim Butcher oli saavutanud teatava kirjutamiskindluse ning vist ka esmase tuntuse, sest ta ei pidanud enam vajalikuks kõike Harry Dresdenisse puutuvat ikka ja jälle üle seletada.

Viies romaan „Surma maskid“ jätkab paljuski kolmandat ja neljandat. Tegelaste seas vampiiristuv ajakirjanik Susan, aga samuti headuse rüütel Michael ja maffiaboss Marcone. Ka kriminaallugu on olemas. Ja õnneks jätkab Jim Butcher kenasti kriminaalkirjanduse traditsiooni, kus iga sarja romaani võib iseseisvalt lugeda. Jah, eks eelnevate lugemine annab teatavat tausta ja ristviiteid juurde, aga midagi pole katki, kui „Surma maskid“ on lugeja jaoks esimene Jim Butcheri romaan. Autor annab hädavajalikud seletused ja värskele lugejale ei tohiks midagi segaseks jääda.

„Surma maskid“ saab alguse telestuudios, kus jutusaate salvestuse ajal liginevad Harryle isa Vincent ja vampiir Ortega. Esimesel on Harryle tööd pakkuda, sest maailma kuulsaim suriline on röövitud ning röövlite jäljed on toonud isa Vincenti Chicagosse. Vampiiride Punase Koja võimuladvikusse kuuluv Ortega aga kutsub Harry Dresdeni duellile, et lõpetada Harry n-ö süül alanud võlurite ja vampiiride sõda. Sündmused saavad muudkui vunki juurde ning umbes poolesaja lehekülje peal on nii lugejal kui ka Harry Dresdenil selge, et tehku Harry misiganes, aga surma ta saab! Lugeja, kel vähegi teadmisi, teab, et Dresdeni romaane on ligi paarkümmend ning seetõttu on ka selge, et Harry ei tohiks siiski (veel?) surra, aga pole ka kuigi selge, kuidas meie võlur seekord pääseb ja olukorrad lahendab. Sarjakirjanduse nn võlud, kus iga järgmine lugu peab pisut keerulisem olema ja vastased üha vägevamad.

Jim Butcheri kiituseks tuleb öelda, et ta saab iseendale püstitatud ülesandega kenasti hakkama. Toimuv on põnev lugeda, lugeja saab tegelaste ja maailma kohta teada uusi detaile, lugu jõuab kenasti lõpuni ja otsad sõlmitakse kokku, ka sari ise liigub edasi ning lugejal ei jäägi üle muud, kui oodata järgmist köidet. Jääb vaid loota, et järgmine köide pole enam mägede taga ning et kirjastusel Fantaasia on tahet ja võhma sarjaga jätkata.

Jim Butcher

Surma maskid

Fantaasia

2021

304 lk

Tõlkija Iris-Barbara Jeletski