Olen IT-taustaga inimene, kes on sattunud tõlkevaldkonda – töötan tõlkebüroos, tegelen seal tõlkeabitarkvara ja muu tehnilisega ning ühtlasi tõlgin – selle tegevuse peale olen täitsa ise roninud, sest tundus, et äkki ma saan sellega hakkama. Mingil hetkel hakkasid tarbetekstid väga ära tüütama ja tekkis tahtmine ka ilukirjandusega proovida. Nüüd olen natuke sellega ka kätt harjutanud, tänu Eva Lutsule ja Fantaasia kirjastusele. Ise tunnen, et ega ma ikka „päris tõlkija“ ei ole, aga vähemasti teesklen hästi.
1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?
Praegu ma olen kuidagi järjest lugenud mitu lasteraamatut – mul on ikka lootus, et äkki järeltulev põlv hakkab ka lugema, nii et ostan koju ja loen vähemalt ise läbi. Hetkel on käsil „Tüdruk, kes jõi kuud“, tundub täitsa nunnu. Suurte raamatutest likvideerisin puudujäägi hariduses ja lugesin läbi „Teenijanna loo“. Paraku on nii, et lugemata raamatute hunnik on suur ja aega on vähe, kogu aeg unistan, kuidas istuks ja lihtsalt loeks, aga tegelikult istun ja teen tööd.
Soovitan seda, mida tõlgin – Jim Butcheri Dresdeni toimikute sarja. Olen selle nüüd ka ise teist korda ülelugemisele võtnud ja endiselt meeldib.
Mis vaatamisse ja mängimisse puutub, siis vaatan hea meelega krimisarju, näiteks neid, mida ETV reedeti näitab. Ja siis „Lucifer“ on täitsa lahe. Mängida enam ei viitsi, seda tegin viimati nii umbes kakskümmend aastat tagasi ja sai isu täis.2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?
Eemale peletab igavus. Huvitav maailm peab olema – maailmaloomet ja ideid naudin rohkem, kui tegelaste siseilma. Suurest armastusest jaksan ainult lühijutte lugeda, olgu nii hästi kirjutatud kui tahes. Ja üllatusi on vaja, et poleks kõik etteaimatav ja selge. Huvitav on see, kuidas mõni raamat, mille olen läbi lugenud peamiselt sellepärast, et anti tõlkida ja poleks ise osanud valida – näiteks „Kaugete päevade valgus“ – on lõpuks ikkagi muljet avaldanud just idee ja mõtete pärast, mida see tekitab. Sellepärast mulle ka ei meeldi raamatuid pooleli jätta, sest lõppmulje saab ainult lõpus tekkida. Aga eks mõni jääb ka ripakile ja istub siis nagu elav etteheide öökapi peal.
3. Kolm lemmikut (juttu, raamatut, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.
Väga raske küsimus. Autoritest tulevad esimesena pähe Carlos Ruiz Zafón, David Mitchell, Neil Gaiman. Hästi toredad on raamatud raamatutest, näiteks Jasper Fforde Thursday Nexti lood ja hiljuti loetud Genevieve Cogmani „Nähtamatu raamatukogu“ oli tore.
4. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?
Ma olen lapsest saadik hunnikute kaupa raamatuid lugenud ja täpselt enam ei mäleta, kuidas just ulme. Küllap lugesin muu sekka ka mõne ulmeraamatu ja aja jooksul oli ulme see, mis säilitas huvitavuse, kui seiklusjutud ja naistekad enam väga ei tõmmanud. Inglise keeles lugema hakkamine avardas tohutult maailma ja ulmekogukonna hulka sattumine kallutas veelgi rohkem ulme poole.
5. On sul lemmikloomi?
Jah. Juba kaheksa aastat elame kassile kuuluvas korteris ja eelmisest sügisest tuli meile varjupaigast kassi suureks pahameeleks ka koroonakoer. Vahepeal on ka hiired, aga need on rohkem kassi kulumaterjal.
Stalkerite hääletus!
Ulme.ee oluliste teadaannete all antakse teada, et tänavune Stalkerihääletus on avatud.Hääletusnimekiri asub siin: http://ulme.ee/veeb/?page_id=10244&lang=et
Hääletuskeskkond asub siin: https://forms.gle/nyxq4ZuaB3XFwuu39
Hääletus lõpeb 9. juulil 2021 kell 23.59
Suits ja peeglid Vikerraadios
Sash Uusjärv ja Eva Luts käisid külas Vikerraadio saates Loetud ja kirjutatud, kaasas vastselt ilmunud Gaimani-kogumik “Suits ja peeglid”. Kuula saadet siit:
https://vikerraadio.err.ee/1608181969/loetud-ja-kirjutatud-neil-gaiman-suits-ja-peeglid
Videointervjuud märksõnaga Noortekirjanduse Kevad toimuvad kord nädalas. Autoritega vestleb Heli Künnapas.
6. mail oli külaliseks Reeli Reinaus 13. mail oli külas Mairi Laurikhttps://www.facebook.com/EestiNoortekirjanduseUhing/videos/1507494659439096/
Kõiki intervjuusid saab järelvaadata ühingu FB-lehelt:
https://www.facebook.com/pg/EestiNoortekirjanduseUhing/videos/?ref=page_internal
Lisaks korraldab Noortekirjanduse ühing 6. juunini kampaaniat #kingiraamat, mis julgustab koolilõpetajatele raamatuid kinkima ja ühtlasi noorteraamatuid avastama. Meieni on jõudnud kuuldused, et auhindade seas leidub ka ulmet. Loe lähemalt:
https://www.facebook.com/EestiNoortekirjanduseUhing/photos/a.107211608041054/156939866401561/
Maikuu Müürilehest leiab palju õuduse ja õõvaga seonduvat. Tõsi, Müürilehe teemafookus on palju avaram, kui meid otsesemalt kõnetav žanriõudus, kuid mitmed lood kattuvad Reaktori huvisfääriga. Näiteks mini-intervjuu grimmikunstnik Liisi Põllumaaga või unenäolised mõtisklused Lovecrafti teemal. Eriti soovitame muidugi lugeda Kalveri nõuandeid selle kohta, kuidas jääda ellu, kui avastad end tegelasena õudusfilmist:
https://www.muurileht.ee/absoluutselt-tositeaduslik-opetus-oudusfilmist-eluga-valjatulemiseks /Kõneldi eesti ulme olevikust ja tulevikust, tehnoloogia arengust, kirjutamisest üleüldiselt.
Kuulamislingid leiab siit: https://linktr.ee/Naguliterally15. mail sai punkti selleaastane Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistlus. Ühtlasi sai taaskäivitatud üritustesari Õhtud eesti ulmega.
Pikemalt loe eraldi postitusest: https://www.ulmeajakiri.ee/?-jutuvoistlus-2021-autasustamine-ja-muljed-P.S.: vaata kogu Jaana Muna fotoalbumit siit: https://www.facebook.com/media/set/?vanity=jaanamuna&set=a.1916766838492161
Heli Illipe-Sootak edastab “Raudhamba” õnnesoovid ja uurib uurimistöö valmimise kohta. Lähemalt loe siit: https://tinyurl.com/mff7j5t8
Tumedad tunnid – 38 osa
Tumedates Tundides kõlab sel kuul Mart Raudsaare lugu "BR-2m". Lugu ilmus eelmisel aastal kogumikus "Läbi valu ja vaeva".
http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-38-osa-m-raudsaar-br-2m/Pühapäeval 30 mai avati Voronja VIII hooaeg – Kolmainsus: Kunst. Teadus. Ulme. Kuraatorid Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko tegid põgusa näitusetuuri ning peale seda esmaesitles Jaan Pehk uut ja hariva sisuga muusikapala "Elu keel”, mis seikleb põgusalt geeniteadlase, professor Tõnu Esko “mehe geeni” lõputute ridade-radade algusmillimeetril.
Pildistas Jaan Kikas
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival lükkub augustisse.
4.–6. juunini toimuma pidanud Baltimaade suurim žanrifilmide festival leiab aset 13.–15. augustini.
„Kahjuks oleme sunnitud festivali pärast pikka kaalumist taas edasi lükkama,” tõdes HÕFFi juht Helmut Jänes.
Koroonaviirusega nakatumise oht on Jänese sõnul jätkuvalt suur ja täisväärtusliku festivali korraldamine tänase seisuga keeruline. „Üks asi on kinode avamine, teine asi suure festivali läbiviimine, millega kaasas käivad piirangud ei luba avaneda HÕFFi fenomenil – seansside juurde kuuluval melul ja lahedal atmosfääril.”
Ta avaldas lootust, et suve lõpuks on suur hulk inimesi juba vaktsineeritud ja olukord normaliseerumas, mis annab võimaluse korraldada ohutult ka õhtuseid ja öiseid seansse, sealhulgas välikino.
13.–15. augustini jõuab Haapsalu kultuurikeskuses vaatajate ette ligemale 30 pikka õudus-, ulme- ja põnevusfilmi rohkem kui kümnest riigist, lisaks arvukalt üritusi. Lisaks saab festivalile kaasa elada üle terve Eesti, sest osa programmist jõuab ka veebikino ekraanile.
Festival juhatab ühtlasi sümboolselt sisse Eesti kõige kuulsamale kummitusele – Valgele Daamile – pühendatud päevad, mis toimuvad Haapsalus 20.–22. augustini.
Küll saab 4.–13. juunini PÖFFi veebikinos kaasa elada Euroopa lühikeste õudus- ja fantaasiafilmide konkursile, mille võitja hakkab kandideerima Méliès d’Ori ehk Kuldse Mélièsi nimelisele Euroopa parima fantaasiafilmi auhinnale. Mullusel, ainult veebis toimunud festivalil oli see üks populaarsemaid programme.
„Et fännid päris tühjade kätega ei jääks ja jaksaks suve lõpuni oodata,” põhjendas HÕFFi juht Mélièsi konkursi toomist juunisse.
Samuti jõuab nendel kuupäevadel veebikino ekraanile väike valik pikki filme, Haapsalus avatakse aga Stanisław Lemi sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitused ning autasustatakse lapsi, kes osalesid innovatsioonikeskuse Innokas robootikakeskuse korraldatud robotite valmistamise konkursil.
Soodushinnaga ostetud HÕFFi passid kehtivad edasi, soovi korral ostab festival passi tagasi. Piiratud kogus täishinnaga passe tuleb müügile suvel.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali on tänavu edasi lükatud juba kaks korda. Algselt pidi see toimuma 30. aprillist 2. maini.
HÕFFi rongkäik aastal 2019. Loodetavasti leiab see aset ka augustis.
Foto: Markus Sein / HÕFFAugustisse lükkunud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival näitab juuni alguses esimest korda digitaalselt taastatud kultuslikku seiklusfilmi „Madude oru needus”.
Filmi saab tasuta vaadata PÖFFi veebikinos, kus 4.–13. juunini linastub väike HÕFFi eeskava.
https://hoff.ee/uudis/hof-fi-soojendab-noukogude-indiana-jones/
Augustisse lükkunud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival selgitab juuni alguses välja kõige haaravama lühikese Euroopa õudus-, ulme- või fantaasiafilmi. Võistlusele saab kaasa elada Elisa Stage´i platvormile kolivas PÖFFi veebikinos, kus 4.–13. juunini linastub väike HÕFFi eeskava.
https://hoff.ee/uudis/euroopa-fantaasiafilmide-konkursile-saab-kaasa-elada-kogu-eesti-1/Kolmas Reede toimus päriselt!
Tallinna ulmehuviliste kogunemine ehk Kolmas Reede toimus üle hulga aja päriselt ja Lontinendis. Tõenduseks on see foto: