KUU ASTRONOOMIA: "Mercury" seitsmik (9. aprill, 65. aastapäev)
Kui NSV Liit laskis kosmosesse sputniku ja Laika, oli USA-le selge, et varsti on inimese kord, ja püüdis ise kosmosevõidujooksu võita. Valiti 7 astronaudikandidaati. Kõik olid alla 40-aastased katselendurid vähemalt 1500-tunnise lennukogemusega, kõik olid abielus ja isad, kõik olid pere ainsad või vanimad pojad, sündinud USA-s ja kasvanud väikelinnas, enam kui pooled olid oma isa nimekaimud. Kõik olid valged mehed: naisi tollal lennukooli ei võetud ja esimene neeger oli lõpetanud alles aasta varem. Kõik olid protestandid, et vältida omavahelisi usuvaidlusi. 9. aprillil 1959 näidati neid pressile ja saabunud oli kakssada ajakirjanikku, kes astronautidele üllatuslikult ei huvitunud üldse nende sõjaväe- ja lendurikarjäärist, vaid ainult eraelust. Kas teie naised on nõus teid nii ohtlikule ettevõtmisele laskma? Mehed imestasid: keegi neist polnud seda naisega arutanud. Kui kutse NASA-st saabus, oli Malcolm Carpenter parajasti merel ja tema naine Rene võttis kutse oma mehe eest vastu. John Glenn prognoosis, et keskeltläbi üks seitsmest hukkub töö käigus – nii läkski (Virgil Grissom). Kõik seitse said lõpuks kosmoses käia. Viimasena suri neist Glenn (95-aastasena 2016).
https://en.wikipedia.org/wiki/Mercury_Seven
KUU KIRJANIK: Kurt Vonnegut (11. aprill, surma-aastapäev)
Vonnegutil on BAASis 70 teost 146 arvustusega. Sealjuures kõik tema 14 romaani on ulmeks arvatud ja saanud vähemalt 2 arvustust, mis on BAASis ebatavaline. Vonnegut sündis 1922 sakslaste perekonnas, kuid vanemad ei õpetanud teda saksa keelt rääkima – saksa keelt ei peetud patriootlikuks. Astus ülikooli, mis võimaldas vältida maailmasõtta värbamist, kuid kukkus sealt välja, võib-olla väga ei tahtnudki, ja läks sõdima, langes detsembris 1944 vangi, elas üle Dresdeni pommitamise 15. veebruaril 1945 (tapamajas 3 korrust allpool maapinda) ja vabastati mais 1945 Punaarmee poolt. Abiellus 2 korda, tal oli 3 bioloogilist ja 4 kasulast. Juba esikromaan "Player Piano" (1952) tõi Rahvusvahelise Fantaasiaauhinna nominatsiooni, edaspidi sai ta 4 "Hugo" nominatsiooni 1 võiduga ja 1 "Nebula" nominatsiooni, 2015 arvati ta ulme kuulsuste halli. Vonnegut oli ameerika ühiskonna ja kapitalismi kriitik, satiirik, ateist, humanist, vabamõtleja, sotsialist ja ludiit. Ta suhtus skeptiliselt tehnilisse progressi, arvates, et see võtab lõpuks kõigilt inimestelt töö ära. Mis ma siin ikka kirjutan, lugege parem artiklit.
https://en.wikipedia.org/wiki/Kurt_Vonnegut
ESIMENE ARVUTIMÄNG: "Fallout" (12. aprill)
See on 1997. aasta rollimäng firmalt Interplay Productions 2161. aasta postapokalüptilises ja retrofuturistlikus ühiskonnas pärast USA ja Hiina vahelist tuumasõda, mis algas 2077. Peategelane läheb alguses kõigest pumbajaama jaoks varuosi hankima, ent mõistab, et ühiskonnas levib mutageenne viirus ning peab selle hävitama ja tapma Meistri, kes viiruse abil supermutante loob. Euroopas mängu esialgu ei müüdud, sest mängija saab tappa lapsi. Versioonis 1.2 see võimalus kaotati ja mäng anti Euroopas välja. Seni kasutasid rollimängud põhiliselt Sõrmuste Isanda laadset ühiskonda, "Fallout" oli uudne postapoühiskonna poolest. Kriitikud pidasid "Fallouti" üheks kõigi aegade parimaks rollimänguks. Tänapäevalgi arvatakse, et mäng on küll pisut vananenud, aga sellegipoolest nauditav. Äriliselt polnud ta esialgu väga edukas, kuid talle tekkis fännistik ja siis toodeti palju järgesid.
https://en.wikipedia.org/wiki/Fallout_(video_game)
KUU KATASTROOF: 1999. aasta Sydney rahetorm (13. aprill, peaaegu 25. aastapäev)
See on Austraalia ajaloo enim kindlustuskahjusid tekitanud õnnetus. 5½ tunniga langes maha pool miljonit tonni rahet, pool sellest õnneks ookeani, aga ülejäänugi tekitas 1,7 miljardit dollarit kindlustuskahju (ja ega siis kõik polnud kindlustatud). Suurimad mõõdetud raheterad olid 9 cm läbimõõduga. Torm liikus mööda rannikut läbi Sydney kesklinna. Veel samal õhtul tuli täpselt sama teed pidi teinegi rahetorm, mis pealtnäha polnud väga ränk, aga kuna esimene torm oli katuseid juba sõelastanud, tegi teinegi palju pahandust. Kuid surnuid oli ainult üks (kaldast saja meetri kaugusel olnud kalamehe paati tabas välk). Vigastatuid oli poolsada: lendavad esemed, purunenud aknad ja halvast nähtavusest tekkinud liiklusõnnetused. Ja kuna järgmisel aastal toimusid Sydneys olümpiamängud, polnud vabu ehitus- ja remondimehi eriti võtta. Kohe järgmisel päeval hoiatas kaubandusminister rahvast kontrollima, kas nende kodu remontima tulevad isikud on ikka kvalifitseeritud ja litsentseeritud.
https://en.wikipedia.org/wiki/1999_Sydney_hailstorm
TEINE ARVUTIMÄNG: "Katana Zero" (18. aprill, 5. aastapäev)
"Katana Zero" on sõltumatu tootja platvormmäng 2019. aastast. Tegevus toimub düstoopses metropolis ning peategelane Zero on katanat kandev palgamõrvar, kes kannatab amneesia all, suudab aeglustada aega ja ennustada tulevikku. Mängul on 11 taset ja iga tase jaguneb mitmeks ruumiks. Zero peab tapma igas ruumis kõik vaenlased. Õnneks surevad need esimesest hoobist, ainult bossid vajavad mitut. Ent Zerogi saab esimesest löögist surma ja peab alustama viimasest kontrollpunktist uuesti. Zero töötab psühhiaatri heaks, kes annab talle ülesandeid ja ajaga manipuleerimise võimet tekitavat ainet. Lõpuks hakkab Zerole järjest enam tunduma, et psühhiaater pole temaga aus, ja lööb temagi maha. Mälu taastub osaliselt. Mäng sai kriitikutelt kiita ja nimetati mitme auhinna kandidaadiks, millest ta küll ühtki ei võitnud. Kriitikud virisesid, et Zero minevik jäi suuresti segaseks, nähtavasti on järgi oodata. Vähem kui aastaga müüdi mängust pool miljonit eksemplari.
https://en.wikipedia.org/wiki/Katana_Zero
KUU ASTRONOOMIAPILT: Marss "Sojourneri" pilgu läbi (3. aprill)
"Sojourner" tähendab ajutiselt viibijat või asujat. Seda nime kannab marsikulgur, mis sai nime ameerika neegritari Sojourner Truthi (1797–1883) järgi, kes võitles neegrite ja naiste õiguste eest ning edendas karskusliikumist. Kulgur saadeti välja 4. detsembril 1996 ja saabus Marsile 4. juulil 1997. See oli esimene ratassõiduk, mis liikus mõnel muul planeedil peale Maa. Kulgur oli 6 rattaga, 65 cm pikk, 48 cm lai ja 30 cm kõrge ning kaalus 11,5 kg. Marsil on külm ja kulgur võis töötada kuni -140 °C juures. Päikesepaneelide pindala oli 0,22 m² ja võimsus 15 W. Esialgu sai päikeseenergiat koguda akudesse, aga pärast 40 päeva läks aku rikki, mistõttu kulgur töötas üksnes päeval. "Sojourner" oli töökorras 95 Maa päeva ehk 92 Marsi päeva ja selle ajaga läbis ta ainult 104 meetrit, minemata maandumiskohast kaugemale kui 12 meetrit, maksimumkiirus oli 1 cm/s. Ikkagi kestis missioon 12 korda plaanitust kauem. Pildil on Marsi pinna panoraamvaade "Sojourneri" jaoks, kõigile lähemal asuvatele kividele on nimi antud. Vaadake ja püüdke nuputada iga nime kohta, kust see pärit on – osa on ulmeteostest, aga osa ameerika popkultuurist ja osa polegi ameerika päritolu.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mars_Pathfinder_Presidential_Panorama.jpg
ESIMENE FANTAASIAPILT: Waq-waqi puu (4. aprill)
Al-Wakwak oli keskaja araabia kirjanduses esinenud väljamõeldud saar. Usuti, et seal elavad ainult naised ja et neid valitseb kuninganna. Saarel olevat kulda nii palju, et sellest valmistatakse koerte kette ja ahvide kaelavõrusid. Samuti leidub seal eebenipuud. Saarel kasvavat waq-waqi puid, mille viljadeks on lapsed, see tähendab tüdrukud. Siin näete XVII sajandi alguse joonistust waq-waqi puust, mida on kujutatud pigem rohttaimena ja kandmas igasuguseid elukaid, põhiliselt siiski imetajaid. Filipiini rahvausundis on vampiir nimega wakwak, aga see tundub olevat juhuslik kokkusattumus. Araablased paigutasid Al-Wakwaki Hiina merre, ent sõna ise näib olevat malai päritolu. Müüdi tekitas Malaisiast või Indoneesiast X sajandil toimunud rünnak Tansaaniasse, Mosambiiki ja võib-olla Madagaskarile orjade saamiseks. Rünnak ise ebaõnnestus, aga võib-olla legendi tekkimine ulmesaarest annab siiski põhjuse lugeda rünnak õnnestunuks?
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_floral_fantasy_of_animals_and_birds,_India,_Mughal.jpg
KUU MINERAALIPILT: Ivar Leidus pildistas galeniiti. (13. aprill)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Galena_-_Huallanca,_Bologesi,_Ancash,_Peru.jpg
KUU KATASTROOFIPILT: Jumalaema kiriku põleng Pariisis (15. aprill, 5. aastapäev)
15. aprillil 2019 läks Jumalaema kirik Pariisis põlema. Põhjus jäigi teadmata, selleks oli kas sigaret või lühiühendus elektrisüsteemis. Põlengut soodustas see, et katus ja haritorn olid tehtud põhiliselt XIII sajandi tammepuidust, mis sajandite jooksul oli muutunud kuivaks ja poorseks, aga sealt, kus vesi oli pääsenud katust katvate pliiplaatide vahele, kohati mädanenud. Katuseplaadid sulasid kuumuses ja tekitasid mürgist haisu. Katus ja haritorn hävisid. Õnne oli siiski palju: kui kellatorn oleks kokku varisenud, oleks see tähendanud kogu kiriku kokkukukkumist. Osa kunstiväärtusi oli viidud restaureerimisele ja ülejäänud said ainult suitsukahjustusi. Surma ei saanud keegi, 1 tuletõrjuja ja 2 sandarmit said vigastada. Sellel pildil on kujutatud haritorn enne kokkuvarisemist. Kuigi Macron lubas kiriku taastamist Pariisi olümpiamängude ajaks, plaanitakse seda nüüd teha tänavu aasta lõpuks.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fl%C3%A8che_en_feu_-_Spire_on_Fire.jpeg
TEINE FANTAASIAPILT: "Kuumalaine" (16. aprill)
Jean Ignace Isidore Gérard (1803–47) oli varjunime Grandville all prantsuse karikatuuri kuldajastu esimene täht, nagu teda hiljem nimetati. Enamus tema loomingust mahub tänapäeval ulme raamidesse. Loomapeaga inimesed olid tema joonistustel tüüpilised, see pilt pealkirjaga "Kuumalaine" näiteks. Prantsuskeelne pealkiri viitab lisaks innaajale. See kuulub sarja "Päeva metamorfoosid", mis koosneb 70 litograafiast, ja "Kuumalaine" on number 52. Elu lõpul jõudis Grandville otsapidi sürrealismi. Noorpõlve karikatuurid olid tal sageli poliitilised, aga poliitiliste karikatuuride joonistamine oli XIX sajandi Prantsusmaal ohtlik, vähe sellest, isegi seadusevastane. Seetõttu Grandville elu lõpupoole loobus sellest ja hakkas illustraatoriks, joonistades pilte meilegi hästi tuntud klassikalisele kirjandusele: La Fontaine'i valmid, "Robinson Crusoe", "Gulliveri reisid", "Dekameron" ja "Don Quijote". Suur osa tema loomingust on Commonsis, aga olge ettevaatlikud: Poe ja Baudelaire väitsid mõlemad, et Grandville'i pildid hirmutavad neid.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Les_M%C3%A9tamorphoses_du_jour_p._LII_-_Restoration.jpg
KUU TEADLANE: Luis Walter Alvarez (24. aprill)
Luis Walter Alvarez (1911–1988) oli ameerika füüsik ja leiutaja, kes pälvis 1968 Nobeli füüsikapreemia resonantsolekute avastamise eest osakestefüüsikas mullikambri abil. Geoloogiapreemiat Nobeli preemiate seas pole, muidu saanuks ta sellegi 1980. aasta avastuse eest, et 66 miljonit aastat tagasi toimus kriidiajastu ja paleogeeni piiril katastroof, mille käigus saurused välja surid. Alvarez avastas juba 1930-ndatel, et kosmiline kiirgus on positiivselt laetud. Oli teada, et kahe deuteeriumiaatomi põrkumise tulemuseks võib olla triitium pluss prooton või heelium-3 pluss neutron – Alvarez tõestas, et triitium on radioaktiivne ja liitium-3 pole (varem arvati vastupidist), ta mõõtis isegi triitiumi poolestusaja. Esimesena tuli ta selle peale, et kasutada tsüklotroni mass-spektromeetrina. Peale selle uuris ta Vana-Egiptuse püramiide röntgenikiirgusega, et leida neist seniteadmata kambreid. See foto on tehtud aprillis 1969 ja sellel on Alvarez magnetiliste monopoolide dektektoriga.
TEINE MINERAALIPILT: Ivar Leidus pildistas sfaleriiti. (29. aprill)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sphalerite_-_Creede,_Mineral_County,_Colorado,_USA.jpg
KUU KIRJANDUSELOEND: inimnahka köidetud raamatute loend (1. aprill)
Maailmas on 15 raamatut, mille kohta on tõestatud, et nad on köidetud inimnahka. See komme oli levinud pigem XIX sajandil ja pigem arstide seas, kellel oli võimalik ligi pääseda surnukehadele. Seetõttu on suur osa neist raamatutest arstiteaduslikud, ehkki on ka Hans Holbein noorema "Surmatants" ja Edgar Allan Poe "Kuldpõrnikas". Ainult ühe raamatu kohta on nahaomaniku luba: see oli vanglas 1837 tiisikusse surnud ameerika maanteeröövel James Allen, kes palus oma eluloo köita enese nahka ja kinkida John Fennole, kes ainsana Allenile vastu hakkas. Kuulujuttudest hoolimata pole teada ainsatki juhtu, kus natsid oleksid tapetud inimeste nahast raamatukaasi (või lambivarje) teinud. Peale selle on loendis 10 raamatut, mida varem väideti olevat inimnahka köidetud, kuid DNA uuringute tulemusena leiti olevat sigade, hobuste, lammaste, jäneste või kunstnahast. 14 raamatu kohta pole uuringuid tehtud – näiteks põhjusel, et selle teose inimnahka käitmine on müstifikatsioon (markii de Sade'i "Justine" ja "Juliette") või katsed ootavad veel ees (mõne piibli ja koraani kohta on väidetud, et olevat inimnahas).
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_books_bound_in_human_skin
KUU FILMILOEND: "Tasujad: Igaviku sõda" auhindade loend (26. aprill, peaaegu aastapäev)
See on Marveli "Tasujate" sarja kuuluv 2018. aasta film, mis nimetati 78 auhinna kandidaadiks ja võitis neist 22. "Oscarile" ja BAFTA auhinnale kandideeris ta visuaalefektidega, "Grammyle" instrumentaalse kompositsiooniga, "Hugole" pika filmina ning "Saturnile" koomiksi ekraniseeringuna ja meeskõrvalosatäitjana (Josh Brolinˇpeapahalase Thanosena võitis). Teismeliste valiku auhinnale sai ta 10 nominatsiooni ja 3 võitu. Sisust ... Thanos püüab hävitada poole kogu elust universumis, et universumit "tasakaalu" viia. Ja see tal õnnestubki! Mitte universumi tasakaalustamine, see tal ei õnnestu, vaid poole elu hävitamine. Ja muidugi ei saanud seiklus sedamoodi lõppeda, vaid juba järgmisel aastal valmis "Lõppmäng". Film tõi sisse 2 miljardit dollarit, mis oli aasta tulutoovaim film ja kõigi aegade tulutoovaim superkangelasefilm.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_Avengers:_Infinity_War
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
KUU SÜRREALISMIPILT: Leningradi oblastis Lavrikis asuva lõpetamata soojuselektrijaama jahutustorn (3. aprill)
KOLMAS FANTAASIAPILT: graffiti Väikesest Merineitsist Portugalis Madeiral (7. aprill)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mural_painting_-_Rua_de_Santa_Maria_-_Funchal_02.jpg
KUU GEOLOOGIAPILT: Yellowstone'i rahvuspargis olev geiser Vana Ustav (16. aprill)
Yellowstone'i rahvuspargis asuv geiser Vana Ustav avastati valgete jaoks 18. septembril 1870 ja nimetati otsekohe Vanaks Ustavaks. Ustavuse all mõeldakse, et ta iga tunni-poolteise järel purskab 1½–5 minutit. Registreeritud on üle miljoni purske. Analüüsi kohaselt järgneb vähem kui 2½ minutit kestnud purskele keskmiselt 65 minuti pikkune paus ja üle 2½ minuti kestnud purskele 91 minuti pikkune paus. Purse paiskab 14–32 m³ keevat vett 32–56 m kõrgusele. Yellowstone'i geisritest pole ta kõrgeim ega veerohkeim, küll aga kõige paremini ennustatav. Viimase sajandi jooksul on ooteaeg järgmise purskeni sealkandis toimunud maavärinate mõjul pikenenud, aga veetemperatuur 22 m sügavusel maa all on endiselt +118 °C nagu 1942. aastalgi, kui seda esimest korda mõõdeti. Tänapäeval on Vana Ustav turismimagnet üüratute parklatega.
NELJAS FANTAASIAPILT: Photoshopi abil tehtud montaaž 16 fotost – ulmeline maastik (30. aprill)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Photomontage_(Forggensee_Panorama)_-2.jpg
ESIMENE VANAFILM: "Naabrid" (2. aprill, 18 minutit)
Buster Keatoni veerandtunnine komöödia, üks esimesi Keatoni iseseisvalt tehtud filme. Keaton vahetas oma filmide naispeaosalist: selleks sai Sybil Seely asemel Virginia Fox. Film oli menukas ja lennutas Foxi kuulsusesse, aga Seely lõpetas näitlemise ja unustati. Keatoni tegelase isa mängib tema enda isa. Põhiliselt on tegu Romeo ja Julia looga – armuvad kõrvuti majades elavad noormees ja neiu, kelle pered on nende abielu vastu. Ainult et Romeo ja Julia ei saanud kohtult luba omavahel abielluda. Minule film meeldis, soovitan vaadata.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Neighbors_(1920)_by_Buster_Keaton_and_Edward_F._Cline.webm
TEINE VANAFILM: "São Paulo, metropoli sümfoonia" (11. aprill, 95 minutit)
Kunagi kirjutasin, et brasiilia filme ma enam ei taha vaadata. Niipalju siis lubadusest. Ja see film mulle päris meeldis. Põhimõtteliselt on see São Paulo linna reklaamfilm. Ladina-Ameerika aastal 1929, see on kindlasti ilge urgas? Ei, selle filmi järgi on see tsiviliseeritud ja euroopalik linn täis kõrghooneid, autosid, tööstust ja eri nimetustega ajalehti, vaat et moodsam kui tolle aja Tallinn, nii et mul tekkis endal tahtmine ajamasin üles otsida ja 1929. aasta São Paulosse minna. Põhjalikult on kujutatud igapäevaelu ja religioonile on pööratud vähem tähelepanu kui spordile. Jalgpalli ma ei näinud, küll aga kõrgushüpet: 1.60 karjapoissi! Ja teivashüppes oli latil rohkem kui 3 meetrit. Kummaski maanduti liivakasti, mitte mattidele. Siis veel hobuste võiduajamine ja vettehüpped ja mida kõike tollal armastati. Mulle on niisugused olustikufilmid viimasel ajal meeldima hakanud: annavad aimu, kuidas minevikus päriselt elati.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:S%C3%A3o_Paulo,_A_Sinfonia_da_Metr%C3%B3pole_(1929).webm
KUU TEADUSEVIDEO: 1996. aasta Ig Nobelite auhinnatseremoonia (15. aprill, 91 minutit)
Ig Nobelid ehk liba-Nobelid antakse teadussaavutuste eest, mis panevad alguses naerma ja siis järele mõtlema. Siin on 1996. aasta Ig Nobelite auhinnatseremoonia. Füüsikapreemia anti uurimuse eest, kas ja miks võileib kukub maha, või allapoole. Keemiapreemia anti grilli süütamise eest 3 sekundiga. Kunstipreemia läks Don Featherstone'ile sellise aiakaunistuse kui roosa plastflamingo leiutamise eest ja Featherstone oli läbi aegade esimene, kes preemia isiklikult vastu võttis. Majanduspreemia pälvis uurimus, et rahaline kitsikus põhjustab hambavalu. Rahupreemia pälvis Prantsusmaa president Jacques Chirac, kes Hiroshima tuumapommiplahvatuse 50. aastapäeva tähistas tuumakatsetustega. Tervishoiupreemia anti teadustöö eest "Gonorröa levimine täispuhutava nuku abil". Paar auhinda oli veel. Vaatasin video läbi, see on igasuguste tseremooniate paroodia, sealhulgas kõned olid kõnede paroodiad ja laulud pärinesid väljamõeldud ulmeooperist.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_6th_First_Annual_Ig_Nobel_Prize_Ceremony.webm
KOLMAS VANAFILM: "Moodne musketär" (17. aprill, 69 minutit)
Douglas Fairbanksi tunniajane seikluskomöödia 1917. aastast. Ta mängib Ned Thackerit, kelle ema andis talle nii suure rüütellikkuse, et sellega pole Kansases midagi teha. Niisiis läheb ta oma suure eeskuju ja iidoli d'Artagnani kombel laia maailma. Kui d'Artagnanile andis isa kollase hobuse, siis Nedi isa annab talle selle tänapäevase vaste, auto. Varsti kohtub Ned seltskonnaga: rikas mees New Yorgist, tema pruut (Marjorie Daw) ja tolle ema (Kathleen Kirkham). Rikkur palkab endale teejuhiks lindpriide pealiku, kes soovib Marjorie endale naiseks röövida. Daw oli tollal kõigest 15 -aastane, ent kogenud filminäitleja. Kirkham oli 22-aastane, abieluealise tütre emaks liiga noor. Seevastu Fairbanks, stsenaariumi põhjal alla 20 aasta vana, oli juba 34-ne. See, et kõik peaosatäitjad on sobimatu vanusega, pisut häiris, aga film kõlbas vaadata sellegipoolest. Fairbanks hüppab ja ronib mööda Colorado kanjonit nagu Ämblikmees ning päästab kõik ära.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_Modern_Musketeer_1917.webm
NELJAS VANAFILM: "Zvenigora" (22. aprill, 92 minutit)
Poolteisetunnine ukraina film 1928. aastast, režissöör Oleksandr Dovženko. Zvenigora on mägi, kus legendi järgi olevat peidus määratu varandus. Paljud on seda otsinud, aga nii kui midagi leitakse, kaob leitu käte vahelt. Peategelane on taat, kes on Zvenigora varandust eluaeg otsinud. Tal on kaks pojapoega, vanem (Petro) läheb sõtta valgete ja noorem (Timoša) punaste poolele. Pärast kodusõja lõppemist kommunistide võiduga põgeneb Petro Prahasse. Seal tülgastab teda kõrgema seltskonna mölaklikkus, ilma kodumaata ta elada ei suuda ja otsustab end avalikult maha lasta. Kuid teda takistatakse ja saadetakse selle asemel diversandina Ukrainasse tagasi. Petro räägib vanaisale, et too saab kogu Zvenigora varanduse kätte, kui raudtee koos kommuniste vedava rongiga õhku laseb, ent taat hakkab kahtlustama ja peab rongi kinni. Põhisisu on täiesti mitteulmeline, fantaasiafilmiks muudavad selle sagedased tagasivaated sajanditevanusesse minevikku. Kriitika, sealhulgas välismaine kriitika oli kiitev.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Zvenigora_(1928)_by_Alexander_Dovzhenko.webm
VIIES VANAFILM: "Maja kummitaval mäel" (24. aprill, 75 minutit)
Tunni ja veerandi pikkune ameerika hirmufilm 1959. aastast. Miljonär pakub 10 000 dollarit igale külastajale, kes suudab üle elada öö kummitavas majas. Külalised ei tunne üksteist ega pererahvast, neid on ajendanud tulema rahahimu ja mõnel ka rahahäda. Kõigile antakse enesekaitseks laetud püstol. Uksed sulguvad oodatust varem ja majja lõksu jääb ka miljonär ise oma naisega. Muidugi selgub, et arvamus, justkui keegi külalistest kedagi varasemast ei tunne, on ekslik. Mõni on nimme selleks kutsutud, et ta ära tappa, vähe sellest, rohkem kui üks inimene on saabunud selleks, et tal endal oleks võimalik kedagi tappa. Keldris asub happevann ja see ei jää kasutamata. Ulmet filmis pole, kõik saab ratsionaalse seletuse. Väide, et majas kummitavat, on kuulujutt, mida miljonär ja tema naine agaralt levitavad ning mida ülemteener on siiralt uskuma jäänud.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:House_on_Haunted_Hill_(1959)_by_William_Castle.webm
KUUES VANAFILM: "Mees, kes naerab" (27. aprill, 110 minutit)
Victor Hugo samanimelise romaani ekraniseering 1928. aastat. Mina polnud sellest romaanist kuulnudki, ehkki Hugo peaks nagu olema klassika. Peategelase isa hukati Inglise kuninga James II vaenlasena. Poeg anti doktor Hardquannone'ile, kes tegi talle operatsiooni, mille tulemusel tema näol on alaline naeratus. Temast saab rändteatri kloun ja rahva lemmik. Isa varandus läheb hertsoginna Josianale. Doktor Hardquannone püüab Josianalt välja pressida, ähvardades avalikustada, et poeg on elus. Hardquannone vahistatakse ja hukatakse, kuid poeg Gwynplaine tunnistatakse oma isa pärijaks ja klounist saab Inglismaa peer. Selleks, et Josiana oma varanduse säilitaks, peab ta abielluma Gwynplaine'iga, aga Gwynplaine armastab samas rändteatris elavat pimedat kaunitari Dead (Mary Philbin). Muide, romaani lõpp oli õnnetu, filmi lõpp õnnelik. Trupp oli rahvusvaheline: peaosatäitja Conrad Veidt (mängis ka peategelase isa) oli antifašistlik sakslane, tema kasuisa mängis itaallane, Josianat venelane, kuningas Jamesi ja kuninganna Anne'i kanadalane.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Man_Who_Laughs_(1928).webm